Tallinna Püha Vaimu kirik

Tallinna Püha Vaimu kirik
Riik	Eesti
Asukoht	Pühavaimu tänav 2; Tallinn; Harju maakond
Ehituse lõpp	1380
Koordinaadid	59° 26′ 17″ N, 24° 44′ 45″ E

Tallinna Püha Vaimu kirik, ka Tallinna Pühavaimu kirik, on kirik Tallinnas aadressil Pühavaimu tänav 2. koguduse kantselei asub Pühavaimu tänav 4. Kirikut kasutab Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Tallinna Püha Vaimu kogudus ja kord kuus EELK Usuteaduse Instituut.

Püha Vaimu kirik on Tallinna väikseim keskaegne kirik. 1316. aastast on pärit Püha Vaimu nimelise kiriku preestri esimene teadaolev mainimine. Püha Vaimu kirik oli seegikirik. Kiriku preestri kohustusi oli jagada sakramente seegihaigetele ja -vaestele ning teistele seegielanikele, kelle hulgas oli ka pensionipõlve pidavaid vaimulikke.^[1] Püha Vaimu kirikul oli teinegi funktsioon, Tallinna raad pidas seal aeg-ajalt oma avajumalateenistusi.^[1] Seetõttu on pühakoda mõnikord nimetatud ka rae kabeliks.^[1]

Õpetajad

Tuntuim kirikuõpetaja oli Balthasar Russow (1560–1600).^[2] Kirikus on abiõpetajana töötanud ka Georg Müller, kelle pärandisse kuulub aastail 1600–1606 kirjutatud 39 jutlust Põhja-Eesti murdes^[3].

Hoone

Vanimaks osaks on umbes 1300. aastal ehitatud koor. Vahemikus 1375–1380 tehti kirikus mitmeid ümber- ja juurdeehitusi. Algselt oli kirik ühelööviline, kuid koguduse kasvades ehitati 14. sajandil juurde külglööv. Põhjapoolse külglöövi juurdeehitamiseks ei olnud ruumi, sest kirik asetses otse tänava ääres. Suured fassaadi ümberehitused toimusid tõenäoliselt pärast 1433. aasta Tallinna tulekahju. Reformatsiooni ajal Liivimaal toimus Tallinnas pildirüüstamine 14. septembril 1524, kui 400–500-pealine sakslastest ja eestlastest koosnev rahvahulk tungis dominiiklaste Püha Katariina, Oleviste ja ka Pühavaimu kirikusse, purustas seal pühapilte ja kujusid, altareid ja reliikviaid, mida peeti vana usu sümboliteks.

Väiksemaid ümberehitusi tehti ka 17. sajandil, mil kiriku kaheksatahulise torni tippu ehitati uus barokne kiiver kahe lahtise rõduga, mis oma väliselt kujult meenutab Raekoja oma. Torni tippu ehib tuulelipp, mis näitab aastaarvu 1688. Arvatavasti sel perioodil sai Saia käigu poolne otsaviil ka uue, astmestikulise ilme^[3].

Kiriku põhjaportaali kohal asub 1684. aastast pärinev Tallinna tuntud meistri Christian Ackermanni valmistatud kell (Tallinna Püha Vaimu kiriku kell).^[3]

Pühavaimu kiriku altar

On tõenäoline, et just raad tellis 1480. aastate alguses peaaltari jaoks Lübeckist uue retaabli, mille autor oli tuntud maalija Bernt Notke.^[1] Altarikapp on tammepuust, 2,13 meetrit kõrge ja 1,9 meetrit lai. Selle keskosas on kujutatud Püha Vaimu väljavalamise stseen. Sisetiibade sisekülgedel on pühakute kujud, väliskülgedel maalingud Kristuse kannatuslugudest. Pealistiivad on mõlemalt küljelt kaetud maalingutega.

Lisaks Bernt Notke valmistatud peaaltarile olid Püha Vaimu kirikus ka Mattiase, Antoniuse, Bartolomeuse, Gangolfi, Tooma, Siimona ja Juuda, Püha Sakramendi ja Püha Risti altarid.

Kogudused

Pikemalt artiklis Tallinna Püha Vaimu kogudus

Pikemalt artiklis Tallinna Pauluse kogudus

Püha Vaimu seek

Pikemalt artiklis Tallinna Püha Vaimu seek

Tallinna Püha Vaimu ehk Pühavaimu seek või hospital Püha Vaimu kiriku juures rajati rikka Tallinna raehärra Herman Weldegge poolt 15. sajandil^[4]. Pühavaimu kirikuga ühtsesse hooneansamblisse kuulunud ja usutavasti juba 13. sajandil rajatud seegihoonet on dokumentides mainitud 1334. aastal^[5]. Pühavaimu 6 hoone läänepoolne vanim osa püstitati algsel kujul 1341.–1350. aastal ja 1389. aasta paiku täiendati hoonet veel idapoolse juurdeehitisega. Seegi hoolealuste majutamiseks kasutati nn Zundi maja (1400–1416) ja Pühavaimu 6 hoone II korrusel eluruume sisaldanud seegi sauna. Seeki on kirjalikes allikates viimati mainitud 1620. aastal, seejärel rajati Pühavaimu 6 hoonesse tütarlaste kool ning koolimajas tehti ulatuslikud ümberehitused aastatel 1639–1641^[6].