Teadus- ja arendustegevus

Teadus- ja arendustegevus (TA) (inglise research and development, R&D) hõlmab süstemaatilist loomingulist tegevust selleks, et suurendada teadmiste, sealhulgas inimest, kultuuri ja ühiskonda käsitlevate teadmiste hulka ning kasutada neid teadmisi uute rakendusalade leidmiseks. Sellisteks rakendusaladeks võivad olla näiteks uute materjalide, toodete ja seadmete loomine, protsesside, süsteemide ja teenuste juurutamine või nende oluline täiustamine jms.

Tihti käsitletakse teadus- ja arendustegevusega koos innovatsiooni.

Tunnused ja tingimused

Teadus- ja arendustegevusele on iseloomulikud ühised tunnused, mis kehtivad, olenemata sellest, kes konkreetselt teadus- ja arendustegevusega tegelevad. Teadus- ja arendustegevuse eesmärgiks on alati uued leiud, mis põhinevad algupärastel ideedel (ja nende tõlgendustel) või hüpoteesidel. Selle tulemus ei ole suures osas ette teada (vähemalt ei ole teada selle saavutamiseks kuluv aja ja ressursside hulk), see on planeeritud ja eelarvestatud (ka juhul, kui sellega tegelevad üksikisikud) ning sellega soovitakse saavutada vabalt ülekantavaid või turul kaubeldavaid tulemusi.

Tegevust saab määratleda teadus- ja arendustegevusena juhul, kui see vastab viiele põhitingimusele. Tegevus peab olema:

1. uudne,
2. loominguline,
3. ettemääramatu tulemusega,
4. süstemaatiline,
5. ülekantav ja/või korratav.

Kõik viis tingimust peavad olema teadus- ja arendustegevuse korral vähemalt põhimõtteliselt alati täidetud, olgu tegemist pideva või aeg-ajalt toimuva tegevusega.

Jaotumine

Teadus- ja arendustegevuse üldmõiste hõlmab kolme liiki tegevusi: alusuuringud, rakendusuuringud ja eksperimentaalarendus. Teadus- ja arendustegevuse kolme liigi loetlemise järjekord ei tähenda, et alusuuringutele järgnevad tingimata rakendusuuringud ja seejärel eksperimentaalarendus. Teadus- ja arendustegevuses on palju teabe ja teadmiste vooge. Eksperimentaalarendus võib luua alusuuringutes kasutatavaid teadmisi ning alusuuringute tulemuseks võivad mõnikord olla ka kohe uued tooted või protsessid.

Enamikul juhtudel on võimalik teadus- ja arendustegevusi rühmitada nii, et moodustuvad teadus- ja arendusprojekt. Iga teadus- ja arendusprojekt koosneb hulgast teadus- ja arendustegevustest, see on korraldatud ja seda juhitakse teatud kindlal eesmärgil ning isegi väga vähese formaalse korralduse puhul on sellel kindlad eesmärgid ja eeldatavad tulemused.

Hindamine

Evalveerimine on teadusasutuste teadustegevuse välishindamine, mis hindab teadusuuringute kvaliteeti ja arenguperspektiive. Evalveerimist on kahte tüüpi – korraline evalveerimine ja sihtevalveerimine.

Teadus- ja arendustegevus Eestis

Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) strateegilised suunad on määratletud TAI strateegias Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 "Teadmistepõhine Eesti".

Eesti teadus- ja arendustegevust iseloomustavaid andmeid leiab:

Statistikaameti kodulehel:

• Teadus- ja arendustegevuse üldandmed
• Teadus- ja arendustegevus kasumitaotluseta institutsionaalsetes sektorites
• Teadus- ja arendustegevus ettevõtlussektoris

Eurostati kodulehel võrdluses teiste riikidega:

• Teadus- ja arendustegevusele tehtud kulutused rahastamisallikate järgi
• Teadus- ja arendustegevusega hõivatud töötajad (täistööaja ekvivalent)
• Naisteadlaste osakaal

Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel:

• TAI strateegia 2014–2020 indikaatorid, publikatsioonid, patendid, teadustöötajad, TA kulutused, TA rahastamine

Vaata ka

• Eesti Teadus- ja Arendusnõukogu
• Skaleeritavus
• Teadus
• Teaduslik meetod
• Teaduslik uurimistöö
• Teadus- ja arendustegevuse rahastamine

Kirjandus

• OECD Frascati käsiraamat 2015, 2. peatükk (eesti keeles)

Välislingid

• Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus
• Teadmistepõhine Eesti: Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia
• Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“