Tenerife
|
See artikkel räägib saarest; telesaate kohta vaata artiklit Tenerife (saade) |
| Tenerife | |
|---|---|
 Tenerife kaart | |
| Ümbritseb | Atlandi ookean |
| Saarestik | Kanaari saared |
| Koordinaadid | 28° 16′ N, 16° 36′ W |
| Pindala | 2058 km² |
| Rannajoone pikkus | 342 km |
| Kõrgeim koht |
Teide (3718 m) |
| Elanikke |
964 021 (2024 oktoober) 468,4 in/km² |
| Keskus | Santa Cruz de Tenerife |
 | |
Tenerife on Kanaari saarestiku suurim ja kõrgeim saar.
Saare pindala on 2058 km². Tenerife saar on Teide vulkaanikoonuse ülemine osa. Pico de Teide kõrgus on 3718 meetrit, mis on Hispaania kõrgeim tipp.
Saare kirdeosas asub Kanaari saarte suurim linn Santa Cruz de Tenerife. Sellest alates mööda rannikut päripäeva lugedes on Tenerife ülejäänud suured asulad Güímar, Granadilla de Abona, Costa del Silencio, Los Cristianos, Playa de las Américas, Icod de los Vinos, Realejo Alto, Puerto de la Cruz, Tejina ja San Cristóbal de la Laguna. Saare rannikut mööda kulgeb maantee, mis läbib peaaegu kõiki mainitud asulaid.[1]
Saare kirdeosas asub Anaga looduskaitseala (Parque rural de Anaga).[2]
Saare põhjaosas asub loomaaed Loro Parque.[2]
Saare lõunaosas on kuiv kliima, mille põhjustab külm Kanaari hoovus. Põhjanõlvadel 500–2000 meetri kõrgusel on kliima niiskem, seal kasvab ka metsa.
Saare lõunaosas asub üks maailma suurimaid veeparke Siam Park.[2]
27. märtsil 1977 toimunud Tenerife lennuõnnetuses hukkus kokku 583 inimest.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Pärismaalased guantšid
[muuda | muuda lähteteksti]._Spain.jpg)
Guantšid ehk kanaaride berberitest pärismaalased saabusid saarele oletatavalt 5. sajandil eKr. [3] Vanimad arheoloogilised leiud Icod de los Vinose Cueva de los Guancheses (h.k guantšide koopas) viitavad aga asutusele juba 6. sajandi eKr lõpus. [4] Oma oskuste poolest võib guantše liigitada kiviaja inimeste alla — nad olid kultuurselt arenenud kuid tehnoloogiliselt mahajäänud kuna saarel puudusid metallimaagid. Guantšid tegelesid peamiselt koriluse ja kalandusega. [5]
Guantšid oli polüteistlikud ja animistlikud uskudes mitmetesse loodusjumalatesse. Pühapaikadeks olid neil kivid ja mäed ning surnuid mummifitseeriti.
Guantšid kutsusid oma valitsejaid mencey'deks ning nende haldusüksusi menceyato'deks. Hispaania vallutajate maabumisel oli saarel üheksa menceyato't, mis pole aastasade jooksul palju muutunud, sarnanedes oma territooriumilt, jaotuselt ja nimede poolest tänapäevase Tenerife maakondadega — tollal olid menceyato'deks Taoro, Güímar, Abona, Anaga, Tegueste, Tacoronte, Icode, Daute ja Adeje. [6]
Hispaanlaste võimuletulek
[muuda | muuda lähteteksti]1492. aastal üritas Gran Canaria kuberner Francisco Maldonado Tenerifele sõjasalka läkitada, kuid põrus Anaga sõdalaste tugeva vastupanu tõttu. Hispaania valitsejad Fernando II ja Isabel I andsid 1493 Alonso Fernandez de Lugole käsu Kanaarid vallutada.
1494. aasta mais maabus Fernandez de Lugo tänapäevase Santa Cruz'i kaldal 2000 jalaväelase ja 200 ratsaväelasega. [7] Menceyato'd jagunesid kahte leeri: rahu pooldajateks ja sõja pooldajateks — esimeste hulgas olid Anaga, Güímar, Abona ja Adeje, viimaste hulgas Tegueste, Tacoronte, Taoro, Icoden ja Daute.
Tenerife oli viimane Kanaari saartest, mis allus Hispaania vallutajatele, langedes lõplikult alles 1496. aastal. [8]
Nagu teistelgi saartel, orjastati pärismaalasi, eriti neid, kes elasid sõdinud menceyato'des. Paljud surid ka omandatud immuunsuse puudumise tõttu hispaanlastelt saadud haigustesse, peamiselt grippi ja rõugetesse. Ülejäänud integreeriti usupöördega koloniaalühiskonda. [9]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Suur maailma atlas, lk. 61
- ↑ 2,0 2,1 2,2 "Kanaari saared – millist saart külastada? – Hispaania Maja". Vaadatud 20. jaanuaril 2025.
- ↑ Rodríguez-Martín, Conrado (jaanuar 2000). "ESTUDIO DEMOGRÁFICO DE LA POBLACIÓN GUANCHE DE TENERIFE". Chungará (Arica). 32 (1): 27–32. DOI:10.4067/S0717-73562000000100006. ISSN 0717-7356.
- ↑ Arco Aguilar, Marcelino J. del; Arco Aguilar, María del Carmen del; Arco Aguilar, María Mercedes del; Atiénzar Armas, Emilio; González Hernández, Cecilia; Rosario Adrián, María Candelaria (2000). "El menceyato de Icod en el poblamiento de Tenerife. D. Gaspar, Las Palomas y Los Guanches. Sobre el poblamiento y las estrategias de alimentación vegetal entre los guanches" (PDF). Eres. Arqueología/Bioantropología. Museo Arqueológico de Tenerife: 67-129. ISSN 1130-6572.
- ↑ "Gran Enciclopedia Virtual Islas Canarias".
- ↑ "Menceyatos". web.archive.org. 16. juuni 2006. Vaadatud 3. veebruaril 2025.
- ↑ "La conquista de Tenerife : 1494-1496 · Memoria digital de Canarias - mdC". mdc.ulpgc.es (hispaania). Vaadatud 3. veebruaril 2025.
- ↑ Rumeu de Armas, Antonio (1975). La conquista de Tenerife, 1494-1496. Santa Cruz?: Aula de Cultura de Tenerife. Lk 155-171, 291-294, 350-354. ISBN 978-84-500-7108-5.
- ↑ Wills, Matthew (3. juuni 2023). "The Canary Islands: First Stop of Imperialism". JSTOR Daily (Ameerika inglise). Vaadatud 4. veebruaril 2025.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]
Tenerife – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis