Theodor Kaluza
Theodor Franz Eduard Kaluza (9. november 1885 Opole –19. jaanuar 1954 Göttingen) oli saksa füüsik ja matemaatik.
Tema peamised uurimisvaldkonnad olid viiemõõtmelise ruumi teooria ja üldrelatiivsusteooria. Inspireerituna Hermann Weyli töödest,[1] tõi ta matemaatilisse füüsikasse idee viiendast mõõtmest, millest sai Kaluza-Kleini teooria lähtealus. 1919. aastal õnnestus tal "kokkupakitud" viiendat mõõdet kasutusele võttes ühendada elektromagnetilise vastastikmõju ja gravitatsiooni võrrandid tavalises neljamõõtmelises aegruumis. Sama aasta aprillis tutvustas ta oma tööd Albert Einsteinile, kelle abil 1921. aastal uurimus avaldati teadusajakirjas[2]. Kaluza-Kleini teooria ideed leidsid rakendust ja neid arendati edasi stringiteoorias.
Haridus- ja töökäik
[muuda | muuda lähteteksti]Ta õppis Königsbergi ülikoolis ja sai 1907. aastal samast ülikoolist doktorikraadi. 1909. aastal ta habiliteerus. Ta töötas eradotsendina, enne kui 1929. aastal sai Kieli Ülikooli professoriks. 1933. aastast kuni oma surmani töötas ta Göttingeni ülikoolis professorina.
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1938 – valiti Göttingeni Teaduste Akadeemia liikmeks
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tema isa Max Kaluza oli Königsbergi ülikooli inglise keele professor. Keelte vastu tundis huvi ka Theodor Kaluza, kes oskas enam kui 15 keelt, sealhulgas heebrea, araabia, ungari ja leedu keelt. Ta huvitus ka kirjandusest ja filosoofiast.[2]
Tema matemaatikust poeg Theodor Kaluza (1910–1994) oli 1960. aastatel Hannoveri Tehnikaülikooli rektor.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Einstein's quest for a unified theory. aps.org
- ↑ 2,0 2,1 Theodor Franz Eduard Kaluza. history.mcs.st-andrews.ac.uk
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Theodor Franz Eduard Kaluza. history.mcs.st-andrews.ac.uk