Transilvaania

Transilvaania (ladina Transsilvania ('maa metsa(de) taga'); rumeenia Ardeal, ungari Erdély, saksa Siebenbürgen ja poola Siedmiogród ('seitsme linnuse maa'); türgi Erdel) on ajalooline piirkond tänapäeva Rumeenias.

Asend

Väga üldistatult on Transilvaania kolmnurkse kujuga, mille külgedel olevad mäestikud on looduslikud piirid Transilvaania ja teiste piirkondade vahel. Transilvaania Alpid eraldavad Transilvaania lõuna poolt Valahhiast ja edela poolt Banaadist. Ida-Karpaadid eraldavad Transilvaania ida ja kirde poolt Moldovast ning põhja poolt Marmaatiast.

Lääne-Transilvaania mäed eraldavad Transilvaania lääne poolt Banaadist ja Krisaaniast. Ainult kaks suurt jõeorgu avavad Transilvaania lääne poole - põhja poolt Lääne-Transilvaania mägesid paiknev Someși jõe org ja lõuna poolt Lääne-Transilvaania mägesid paiknev Mureși jõe org.

Transilvaania ajalugu

Ajaloo jooksul on Transilvaania kuulunud nii Ungari koosseisu kui olnud ka aastatel 1570-1867 (pool)iseseisev vürstiriik.

Esimese maailmasõja tulemusena kuulub Transilvaania Rumeeniale, kuid Teise maailmasõja ajal kuulus Transilvaania põhjaosa Ungarile.

Põhja-Transilvaania

Pikemalt artiklis Põhja-Transilvaania

Transilvaania mõiste tänapäeva Rumeenias

Tänapäeval kasutatakse Rumeenias Transilvaania mõistet tihti laiemalt kui ajalooliselt. Laiemas tähenduses katab Transilvaania 16 maakonda: Alba, Aradi, Bistrița-Năsăudi, Brașovi, Caraș-Severini, Bihori, Cluji, Covasna, Harghita, Hunedoara, Maramureși, Mureși, Sălaji, Satu Mare, Sibiu ja Timiși maakond.

Neist Alba, Bistrița-Năsăudi, Brașovi, Cluji, Covasna, Harghita, Hunedoara, Mureși ja Sibiu maakond on põhiosas ajaloolises Transilvaanias, Sălaji maakond jaguneb ajaloolise Transilvaania ja Krisaania vahel.

Vaata ka