Location via proxy:   [ UP ]  
[Report a bug]   [Manage cookies]                
Mine sisu juurde

Tumeveeb

Allikas: Vikipeedia

Pimeveeb[1], ka tumeveeb on veebi osa, mis eksisteerib ülekandevõrkudes, mis kasutavad internetti, kuid vajavad juurdepääsu saamiseks eritarkvara, -seadistust või -luba.[2] Tumeveeb moodustab väikese osa süvaveebist – osa veebist, mis pole indekseeritud otsingumootorite poolt.[3] 57% tumeveebist on ebaseadusliku sisuga.[4]

Tumeveebi võidakse kasutada sõjalistel ja luure-eesmärkidel, siseriikliku ja/või hargmaise kuritegeliku tegevuse korraldamiseks,[5] totalitaarsete riikide subjektide poolt oma tegevuse varjamiseks võimukandjate eest jne.

Tumeveeb vs. süvaveeb

[muuda | muuda lähteteksti]

Tihti aetakse segamini mõisted "tumeveeb" ja "süvaveeb". Mõlemad asuvad internetiosal, millele otsingumootoritel pole juurdepääsu, kuid tumeveeb on see osa internetist, mis on meelega peidetud ja on standardsetele veebibrauseritele ligipääsmatu. Ligipääsemiseks on vaja spetsiaalset tarkvara nagu Tor.[6] Tor ehk Onion Router on spetsiaalne võrk, millega on võimalik oma tegevust internetis varjata. Tor toimib justkui tavaline internetibrauser ning kasutamiseks on vaja see oma arvutisse installida ning krüpteeritud ühenduse kaudu võrku logida.[7] Tori brauseris tehtud päringud nii-öelda põrgatavad läbi arvukate serverite, mille kaudu kogu liiklus edasi-tagasi käib.[8] Tori tarkvara loodi juba 1990. aastatel Ameerika Ühendriikide mereväe programmeerijate poolt ning selle esialgne eesmärk oli tagada valitsuse luureagentide vahelise info liikumise anonüümsus. Tori projekt rahastatakse Ameerika Ühendriikide välisministeeriumi poolt, et propageerida internetivabadust.[9] Tor ei taga siiski täielikku anonüümsust ning arvutist lahkuv liiklus on küll krüpteeritud, kuid siiski nähtav.[8]

Tumeveebi positiivsed omadused

[muuda | muuda lähteteksti]

Tumeveebis on võimalik jääda anonüümseks.[10] Tänu sellele on tumeveebi tekkinud kogukonnad, mis tegelevad salastatud, sageli poliitiliselt tundlikke teemasid käsitlevate dokumentide anonüümse avaldamisega (näiteks Wikileaks). Tumeveebi saab kasutada ka selleks, et blokeerida rahvusvahelist tulemüüri, mis keelab juurdepääsu teatud veebisaitidele (näiteks ligipääs sotsiaalmeediakanalitele (Facebook, Youtube) Hiinas, kus need muidu on blokeeritud).[11]

Tumeveebi negatiivsed omadused

[muuda | muuda lähteteksti]

Kuna tumeveebis on võimalik anonüümseks jääda, toimub seal palju illegaalset, nagu uimastimüük, inimkaubandus, terrorism, illegaalne pornograafia, valeraha müük, palgamõrvarite tellimine, rahapesu jne. Sellisteks illegaalseteks tegevusteks kasutatakse sageli krüptoraha. Kõige populaarsem krüptoraha tumeveebis on bitcoin.[12]

Uimastikaubandus

[muuda | muuda lähteteksti]

Uimasteid müüakse tumeveebis väga suurtes kogustes. FBI andmetel müüdi tumeveebi lehel Silk Road aastatel 2011–2013 1,2 miljardi dollari väärtuses narkootikume. Silk Road suleti 2013. aastal, mil ta omas 71% narkootikumide turust. Tumeveebis on palju illegaalseid turge, mis müüvad narkootikume ja vahel ka muid illegaalseid asju, kuid 70% neist ei teeni kunagi üle 1000 dollari. Umbes 1% müüjatest on 50% narkootikumide müügi taga tumeveebis. Peamised uimastid, mida tumeveebis eksporditakse, on MDMA ja kanep (umbes 25%).[13]

Inimkaubandus

[muuda | muuda lähteteksti]

ÜRO oletab, et inimkaubanduse kasum on 150 miljardit dollarit aastas. Polarise projekti poolt 31. jaanuaril 2017 avaldatud andmetel kasvas 2016. aastal inimkaubandus 35% võrra. Enamik inimkaubanduse ohvritest oli värvatud seksikaubanduse või töökaubanduse eesmärgil. Tumeveeb on nende õõvastavate kuritegude salastamisele kaasa aidanud.[14]

Terrorism

[muuda | muuda lähteteksti]

Terroristlikud rühmitused teevad tumeveebis samu asju, mida nad on aastakümneid teinud. Tumeveeb aga pakub neile anonüümsust ning nii on nende infovahetus salastatud. Tumeveeb võimaldab terroristidel jagada teiste terroristidega informatsiooni, värvata liikmeid, levitada propagandat, koguda raha ja koordineerida rünnakuid. Terroristlikud rühmitused on kolinud tumeveebi, kuna pinnapealses veebis pole neil nii turvaline suhelda. Pinnapealses veebis on paljud terroristlikke ideid levitavad lehed terrorismi vastaste asutuste jälgimise all või sageli häkitud. Kuna terrorismi vastased asutused saavad jälgida nende tegevust, leida nende asukohta ja teada, mida nad teevad, kui nad kasutavad pinnapealset veebi, on terroristlikud rühmitused kolinud üle tumeveebi. Erinevalt pinnapealsest veebist on neil tumeveebis võimalik kasutada anonüümseid võrke, mis võimaldavad neil säilitada oma anonüümsust ja nende hallatavaid saite ei saa nii kergelt kinni panna. Näiteks pärast 2015. aasta novembri rünnakuid Pariisis hakkas ISIS tumeveebis levitama uudiseid ja propagandat, et kaitsta oma rühmituse toetajate identiteeti ja kaitsta selle sisu häkkeritest aktivistide eest.[4]

Illegaalne pornograafia

[muuda | muuda lähteteksti]

Kõige rohkem külastatakse tumeveebis BBC andmetel veebisaite, kus levitatakse pilte laste seksuaalsest ärakasutamisest.[15] Pedofiilid kasutavad tumeveebi reeglina pornograafilise sisuga materjalide levitamiseks.[16] FBI tegeleb pidevalt nende lehtede sulgemise ning nende loojate ülesotsimise ja vahistamisega.[17]

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ AKIT: pimeveeb
  2. ↑ Andy Greenberg (19. oktoober 2014). "HACKER LEXICON: WHAT IS THE DARK WEB?". WIRED. Vaadatud 29.10.2017.
  3. ↑ "Clearing Up Confusion – Deep Web vs. Dark Web". BrightPlanet. 27. märts 2014. Originaali arhiivikoopia seisuga 12.11.2017. Vaadatud 29.10.2017.
  4. ↑ 4,0 4,1 Gabriel Welmann (detsember 2015). "Terrorist Migration to the Dark Web". Perspectives on Terrorism. Originaali arhiivikoopia seisuga 28.10.2017. Vaadatud 29.10.2017.
  5. ↑ Wakefield, Jane (7. november 2014). "Huge raid to shut down 400-plus dark net sites". BBC News Online. Vaadatud 8. november 2014.
  6. ↑ Matt Egan (10. oktoober 2017). "What is the Dark Web, What is the Deep Web, and How Can you Access it?". Tech Advisor. Originaali arhiivikoopia seisuga 28.10.2017. Vaadatud 29.10.2017.
  7. ↑ "Everything you need to know about using Tor Browser". vpnMentor. Vaadatud 30.10.2017.
  8. ↑ 8,0 8,1 Jason Kennedy (26. oktoober 2011). "How to use Tor, and is it actually safe and anonymous?". ExtremeTech. Vaadatud 30.10.2017.
  9. ↑ Gerry Smith (18. juuli 2013). "Meet Tor, The Military-Made Privacy Network That Counts Edward Snowden As A Fan". Huffpost. Vaadatud 30.10.2017.
  10. ↑ Dave Albaugh (18. oktoober 2016). "The ultimate guide to using Tor for anonymous browsing". comparitech. Vaadatud 29.10.2017.
  11. ↑ Jennifer Hale (14. august 2017). "What is the dark web? From drugs and guns to the Chloe Ayling kidnapping, a look inside the encrypted network". The Sun. Vaadatud 29.10.2017.
  12. ↑ Michael del Castillo (21. märts 2016). "Bitcoin Remains Most Popular Digital Currency on Dark Web". Coindesk. Vaadatud 29.10.2017.
  13. ↑ Kyle Soska and Nicolas Christin (14. august 2015). "Measuring the Longitudinal Evolution of the Online Anonymous Marketplace Ecosystem" (PDF). Coindesk. Carnegie Mellon University. Vaadatud 29.10.2017.
  14. ↑ "Human Trafficking and The Dark Web". Medium. 2. juuni 2017. Originaali arhiivikoopia seisuga 7.11.2017. Vaadatud 29.10.2017.
  15. ↑ Mark Ward (30. detsember 2014). "Tor's most visited hidden sites host child abuse images". BBC News. Vaadatud 30.10.2017.
  16. ↑ C. ALIENS (3. detsember 2016). "Darknet Child Porn Investigator: The US Identifies 250 Pedophiles Daily". Deepdotweb. Originaali arhiivikoopia seisuga 7.11.2017. Vaadatud 29.10.2017.
  17. ↑ C. ALIENS (11. mai 2017). "Feds to Fight Child Pornography on the Dark". Deepdotweb. Originaali arhiivikoopia seisuga 7.11.2017. Vaadatud 29.10.2017.
  18. ↑ AKIT: pimevõrk
  19. ↑ AKIT: süvaveeb
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Tumeveeb&oldid=6689390"