Välisabi

Välisabi

Välisabi (inglise keeles foreign aid) on piiratud, tingimuslik ja sageli kitsa eesmärgiga tuluallikate vool, mida üks riik (doonorriik) või rahvusvaheline asutus annab teisele riigile (saajariik). Enamasti antakse välisabi majandusarengu julgustamiseks või lühiajaliste kriiside leevendamiseks.

Välisabi toimib sageli doonorriigi globaalse majandusliku ja strateegilise võimu suurendajana ning abistajale sobiva poliitilise režiimi või majanduspoliitika edendamise vahendina. Välisabi eesmärk on tavaliselt toetada partnermaid, aidata ehitada üles sõjast laastatud riike, arendada majandust, saada ideoloogilist toetust, koguda strateegilisi andmeid või likvideerida looduskatastroofi tagajärgi.

Majanduslik välisabi

Majandusliku välisabi all mõeldakse näiteks tehnilist abistamist, tagastamatut abiraha, laenu arendusprojektidele, laenutagatisi.

Välisabi suurendab tihti saajariigi majanduslikku sõltuvust, sest ressursivoog võib olla kahesuunaline (näiteks laenuintresside maksmine või kokkulepe kasutada kindlaid äripartnereid).

Välisabi taotlemine ja kasutamise koordineerimine

Välisabi taotlemist ja kasutamist koordineerib rahandusministeerium, lähtudes välisabi lepingutest, seadustest ja muudest õigusaktidest.

Välisabi taotlemise ja kasutamise koordineerimisel täidab rahandusministeerium järgmisi ülesandeid:

1) korraldab välisabialase informatsiooni kogumist ning välisabi andjatele ja taotlejatele vahendamist, sealhulgas avalikustab välisabi saamise vajadused ja võimalused, tingimused, korraldamise, saajad ning vastavad koondandmed;

2) nõustab välisabi andmisel abi andjaid, teavitades neid Eesti riigi välisabi vajadustest ja eelistustest välisabi kasutamisel;

3) peab välisabi andjatega läbirääkimisi konsensuse saavutamiseks abi kasutamise eesmärkide ja nende saavutamiseks vajalike abinõude üle ning välisabi taotlemise ja kasutamise protseduuride kindlaksmääramiseks;

4) peab välisabi andjatega läbirääkimisi välisabi andja ja taotleja ühiselt rahastatavate ja elluviidavate programmide ja projektide koostamiseks;

5) tagab välisabi vahendite ja riigieelarve vahendite kooskõlastatud ja seadustega vastavuses oleva kasutamise kõigil juhtimistasanditel;

6) hindab välisabi taotluste otstarbekust ja tehnilist teostatavust, võrreldes neid varasema välisabiga või muudest vahenditest teostatud projektide ja programmidega ning nende elluviimisel saavutatud tulemustega;

7) auditeerib välisabi vahendite kasutamist välisabi saaja juures, et hinnata välisabi vahendite kasutamise sihipärasust ja efektiivsust;

8) tagab koostöö Euroopa Liidu vastavate struktuuridega välisabi vahendite kasutamise sihipärasuse ja efektiivsuse hindamisel.

Välisabi pakkujad

Maailma üks olulisemaid välisabi pakkujaid on Hiina. USA teadlaste andmetel on Hiina kujunenud üheks tähtsamaks välisabi pakkujaks, konkureerides traditsiooniliste lääneriikidest abipakkujatega kulutuste ja mõju osas. Aastail 2004–2014 andis Hiina välisabiks või laenas 354,4 miljardit USA dollarit, samas kui Ameerika Ühendriigid kulutasid selleks samal perioodil 394,6 miljardit USA dollarit.

Suurimad doonorriigid (2013)

1. Ameerika Ühendriigid – 31,55 miljardit USA dollarit
2. Suurbritannia – 17,88 miljardit USA dollarit
3. Saksamaa – 14,06 miljardit USA dollarit
4. Jaapan – 11,79 miljardit USA dollarit
5. Prantsusmaa – 11,38 miljardit USA dollarit
6. Rootsi – 5,83 miljardit USA dollarit
7. Norra – 5,58 miljardit USA dollarit
8. Hollandi – 5,44 miljardit USA dollarit
9. Kanada – 4,91 miljardit USA dollarit
10. Austraalia – 4,85 miljardit USA dollarit

Vaata ka

• Alaareng
• Kolmas maailm
• Kolmanda maailma võlakriis
• Neokolonialism
• Roheline revolutsioon
• Vähimarenenud riigid