Valentina Matvijenko

Valentina Matvijenko

Valentina Ivanovna Matvijenko (vene Валенти́на Ива́новна Матвие́нко; sündinud 7. aprillil 1949 Šepetivkas Hmelnõtskõi oblastis Ukraina NSV-s) on Venemaa poliitik (Ühtse Venemaa liige), alates 21. septembrist 2011 Venemaa Föderatsiooninõukogu spiiker.

Aastatel 2003–2011 oli ta Peterburi kuberner.

Elukäik

Lõpetas 1972. aastal Leningradi Keemia- ja Farmakoloogiainstituudi, 1985. aastal NLKP Keskkomitee Ühiskonnateaduse Akadeemia ja 1990. aastal Välisministeeriumi Diplomaatide Akadeemia.

Nõukogude organites

Alates 1972. aastast tegi Matvijenko komsomoli- ja parteitööd Leningradi linna ja oblastis ja tõusis 1984. aastaks Leningradi Komsomoli esimeseks sekretäriks.

1989–1990 oli ta NSV Liidu rahvasaadik, NSV Liidu Ülemnõukogu naiste-, pere- ja lasteasjade komitee esimees.

Diplomaadikarjäär

Aastatel 1991–1998 töötas ta diplomaadina, olles Venemaa Föderatsiooni suursaadik esmalt Maltal ja seejärel Kreekas.

Venemaa võimuorganites

Venemaa asepeaminister Matvijenko allkirjastamas Venemaa Föderatsiooni nimel dokumente Ateenas Kreekas 2001. aastal

1998. aasta majanduskriisi käigus kutsus Matvijenko välisteenistuse päevil välisministrina tema ülemuseks olnud peaminister Jevgeni Primakov Matvijenko asepeaministriks. Matvijenko ülesandeks oli selles ametis vähendada väljamaksmata palkade hiigelkoormat. Matvijenko jäi asepeaministriks ka Sergei Stepašini, Vladimir Putini ja Mihhail Kasjanovi juhitud valitsustesse.

2000. aastal püüdis ta kandideerida Peterburi kubernerivalimistel Vladimir Jakovlevi vastu, kuid loobus madala toetuse tõttu.

2003. aasta märtsis määras president Putin Matvijenko oma eriesindajaks Loode föderaalringkonnas.

2003. aasta 5. oktoobril võitis Matvijenko teises voorus ennetähtaegsed Peterburi kuberneri valmimised, mis korraldati seoses eelmise kuberneri Vladimir Jakovlevi nimetamisega Venemaa peaministri asetäitjaks. Matvijenko käsutuses oli peaministri toetus ja administratiivne ressurss. Matvijenko sai esimeses voorus 48,7 ja teises 63,2% häältest. Vastaskandidaadiks olnud senine asekuberner Anna Markova süüdistas teda ja Putinit valimisreeglite rikkumises.

6. detsembril 2006 saatis Matvijenko tollasele Venemaa presidendile Vladimir Putinile avalduse palvega end ametist vabastada, kuid Putin määras ta ilma valimisi korraldamata uueks ametiajaks kuberneriks.

2008. aasta aprillis kiitis Levada keskuse andmetel Matvijenko tegevuse kubernerina heaks 35% linnaelanikest, sestsaadik langes toetus aga pidevalt ja 2011. aasta juunis oli toetusprotsent vaid 18.

Kandideerimine Föderatsiooninõukogu esimeheks

2011. aasta suvel sündis Venemaa võimuringkondades otsus pakkuda kubernerina populaarsust kaotanud Matvijenkole Venemaa Föderatsiooninõukogu esimehe kohta ja leida talle kuberneri ametikohal asendaja. Ettepanekuga Matvijenko nimetamisest Föderatsiooninõukogu etteotsa tulid presidendi ja kuberneride kohtumisel välja Baškortostani juht Rustem Hamitov ja Tšetšeenia valitseja Ramzan Kadõrov. President Dmitri Medvedev toetas neid.

Pärast kaalumist Matvijenko nõustus. Esmalt oli tal aga vaja saada Föderatsiooninõukogu liikmeks. Et olla valitav Föderatsiooninõukokku kandideeris ta erakorralistel valimistel augustis korraga kahte Peterburi rajooninõukogusse.

Peljates opositsiooni vastutegevust väitis ta algul, et kandideerib ühes rajoonis, kuid vahetas salaja kandideerimispiirkonda pärast registreerimistähtaja möödumist ja tagas nõnda selle, et tal ei tulnud konkureerida tegelike opositsioonikandidaatidega. Nii said tema vastaskandidaatideks garderoobivalvur, raudteetööline, töötu ja kaks vähetuntud võimupartei Ühtne Venemaa liiget.

Matvijenko sai mõlemas piirkonnas, kus ta kandideeris, enam kui 90% häältest. Opositsioon süüdistas võime võltsimises. Samuti osutati sellele, et Matvijenko registreeriti kandidaadiks peale tähtaegade möödumist, vastaskandidaatel aga ei lastud end üles seada. Matvijenko vastu agiteerinud Boriss Nemtsov arreteeriti.

Rajooninõukokku valituna astus Matvijenko kuberneriametist tagasi.

21. septembril 2011 valiti Matvijenko 140 poolthäälega Föderatsiooninõukogu spiikriks. Üks saadik jättis hääletamata.

Märtsis 2014 lisasid USA ja Kanada Matvijenko isikute nimekirja, kes said viisakeelu ja kelle varad vastavates riikides külmutati seoses tema osalusega Krimmi annekteerimises.

Tunnustus

• 2007 – valiti Venemaa Kunstide Akadeemia auliikmeks
• 2017 – Peterburi aukodanik
• 2019 – Püha apostli Andreas Esmakutsutu orden (nr 18)
• 2024 – Venemaa Föderatsiooni töökangelane

Isiklikku

Valentina Matvijenko valdab saksa ja inglise keelt. Abielus. Tal on poeg Sergei Matvijenko (sündinud 1973), kes 2007. aasta juunis juhtis Vneštorgbanki tütarettevõtet ning omab olulise osa Peterburi Bank Sankt-Peterburgi aktsiatest.

Välislingid

• Матвиенко, Валентина Lentapedias
• Valentina Matviyenko, The Moscow Times
• Vene ülemkoja delegatsioon jättis ära USA-visiidi, sest Matvijenkole anti piirangutega viisa, ERR, 27. august 2015

Eelnev Vladimir Jakovlev

Sankt-Peterburi kuberner 2003–2011

Järgnev Georgi Poltavtšenko