Vest
Vest on ülakeha kattev ilma varrukateta riietusese.
Vestid võivad olla lõngast kootud, kangast või nahast õmmeldud, neid valmistatakse nailonist ja polüestritest, aga ka keskkonnasõbralikest materjalidest - linast, kanepist, orgaanilisest puuvillast, lüotsellist, taaskasutatud polüestrist jne. Vesti kinnitus võib olla eest nööpide, trukkide, naastude või tõmblukuga või üldse mitte lahtikäiv (pannakse selga üle pea). Veste tehakse mustriga ja ühevärvilisi, tepituid, taskutega, püstkrae või kõrge kaelusega, stiililt on nad ametlikud, elegantsed, sportlikud, igapäevased jne.
Vesti kantakse tavaliselt mõne muu ülakeha katva rõivaeseme peal (näiteks triiksärgi või T-särgi). Vesti peal võidakse kanda pintsakut.
Ajaloost
[muuda | muuda lähteteksti]Euroopas võeti vest kasutusele 18. sajandi lõpul. Eestis said vestid rahvarõivana tuntuks 19. sajandi alguses, kui neid kanti Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel.[1]
Eesti meeste vestid olid sirglõikelised ning neid kanti pikk-kuue või vati all. Vestid õmmeldi kas ülerõivaga samast villasest riidest või kooti selleks eri värvi riidest, mis võis olla triibuline või ruuduline. Jõukuse tunnuseks oli lillelisest siidist või trükimustriga puuvillasest riidest vestid. Vesti seljatagune õmmeldi linasest kangast või isegi takusest riidest, sest see ei paistnud üleriiete alt välja. Vestid olid enamasti kahe nööbireaga, varasemad kurguni nööbitavad, hilisemad revääridega.[1]
Talumeeste vestikandmine muutus tavaliseks 19. sajandi teisel poolel, kui moodi tulid linnamoelised ülikonnad.[2]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. lk 349
- ↑ Eesti etnograafia sõnaraamat. 1996. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 238
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Eesti rahvariiete ajalugu. Ilmari Manninen. 1927, 2009.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Vest |