Vetevaim
Vetevaim on müütiline tegelane rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Teda on mainitud eepose kümnendas loos (Kikerpära soo. Vetevaimu kuld. Jõukatsujad. Võlatasumine Soom., Ilmaneitsi sõrmus.).
Kui Kalevipoeg läks uut hobust ostma, jõudis ta Kikerpära soosse, kus pahareti pojad omavahel tülitsesid, kuna ei osanud sood ära jagada. Pahareti pojad palusid Kalevipoega soo õiglaselt ära jagada. Alevipoeg asus piire välja mõõtma. Vetevaim pistis pea vee alt välja ja küsis mis teoksil. Alevipoeg vastas, et tahab jõevee seisma panna. Vetevaim paluma:
- Jäta jõgi paelumata,
- Vetevoolu võrkumata,
- Käigid kinni kütkemata,
- Teekesed takistamata,
- Sissekäigid sidumata,[1]
Alevipoeg küsis, mis tasuks on, kui töö katki jätab. Vetevaim vastu, et ütle ise hind. Lepiti kokku järgmisel hommikul toob vetevaim taalreid kaabupesa jagu. Alevipoeg tegi öösel süllasügavuse augu ja kattis kaabuga, millel auk põhjas. Vetevaim tõi kuuel korral raha, kuid kaabut täis ei saanud. Kuna raha sai otsa palus vetevaim sügiseni pikendust. Alevipoeg ei olnud nõus ja lubas jõevee seisma panna. Vetevaim kutsus ta oma ema juurde, kes pidi raha andma. Alevipoeg saatis varjuriiki kannupoisi, kes jäi vetevaimu vendade kätte, kuid sai hiljem kavalusega sealt tagasi tulema. Kannupoiss ja vetevaim kohtusid Kalevipojaga ning hakati jõudu proovima. Esiteks visati linguga kivi. Vetevaim viskas Võrtsjärve kaldale, aga Kalevipoeg Peipsi järve äärde. Siis veeti vägikaigast. Vetevaim ei jõudnud Kalevipoega maast lahti tõmmata. Kalevipoeg seevastu :
- Tõmbas korra tõsiselta,
- Viskas vetevaimukese
- Nagu tühja takukoonla
- Tuule tiivul tuiskamaie.
- Pea käis korra kukerpalli,
- Jalatallad vastu taevast,
- Mees kui lindu lendamaie.
- Veeres, liugles seitse versta,[1]