Werner Heisenberg
Werner Karl Heisenberg (5. detsember 1901 Würzburg – 1. veebruar 1976 München) oli saksa füüsik. Tema kõige olulisem avastus on 1927. aastal formuleeritud ja hiljem tema järgi nimetatud määramatuse printsiip, millest sai kvantmehaanika põhitõde.
Werner Heisenberg õppis Münchenis ja Göttingenis ning töötas seejärel koos Niels Bohriga Kopenhaagenis. Koos Max Borni ja Pascual Jordaniga rajas ta teoreetilise kvantmehaanika.
Aastatel 1941–1945 juhtis Heisenberg Saksamaa tuumaprogrammi.
Aastatel 1958–1970 oli ta Max Plancki Füüsikainstituudi direktor.
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1929 – Matteucci medal
- 1930 – valiti Saksimaa Teaduste Akadeemia Leipzigis liikmeks
- 1932 – Nobeli füüsikaauhind
- 1933 – Max Plancki medal
- 1937 – valiti Ameerika Filosoofiaseltsi välisliikmeks
- 1949 – valiti Baieri Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks (tegevliige 1959. aastast)
- 1965 – valiti Jaapani Akadeemia välisliikmeks
- 1955 – valiti Londoni Kuningliku Seltsi välisliikmeks
Tõlked eesti keelde
[muuda | muuda lähteteksti]- "Füüsika ja filosoofia". Tõlkinud Piret Kuusk – Akadeemia 2010, nr 2, 3, 4, 5, 6
- "Füüsika ja filosoofia" autor Werner Heisenberg. Tõlkinud Piret Kuusk. Kirjastus: Ilmamaa 2013 ISBN 9789985774441 (https://www.rahvaraamat.ee/p/f%C3%BC%C3%BCsika-ja-filosoofia/45728/et?isbn=9789985774441)
