William E. Boeing

William E. Boeing

William Edward Boeing (1. oktoober 1881 Detroit – 28. september 1956 Pugeti väin, Washingtoni osariik) oli ameerika lennukiehitaja ja ettevõtja, lennukiehitusettevõtte Boeing asutaja.

Elulugu

Boeingu isa oli saksa immigrant Wilhelm Böing Hagenist Hohenlimburgist (1848–1890), kes emigreerus Ameerika Ühendriikidesse 1868. aastal, ema oli Viinist pärit Marie Ortmann. 1890. aastal, kui Boeing oli kaheksaastane, suri ta isa ning ta ema kolis peagi koos Williami ja ta õega Euroopasse, kus lapsed käisid koolis Šveitsis Veveys.

1897. aastal abiellus Boeingu ema uuesti ja kolis USA Virginia osariiki. Boeing astus Yale'i ülikooli, kuid kukkus 1903. aastal välja, mispeale ta kolis Washingtoni osariiki, kus temast sai puidumagnaat. 1909. aastal toimunud Alaska-Yukoni-Vaikse ookeani näitusel (Alaska-Yukon-Pacific Exposition) nägi ta esimest korda lennumasinat, mispeale tekkis tal huvi lennukite vastu. Ta õppis lendama Los Angeleses Glenn L. Martini käe all ja ostis ühe tema lennuki. Martini piloot James Floyd Smith läks Seattle'isse, kus pani kokku rongiga saabunud osadest Boeingu ostetud Martin TA vesilennuki. Kui aga ühe lennu ajal Boeingu katsepiloot Herb Munter lennukit vigastas, sai Boeing Martinilt teada, et varuosade saabumiseni läheks mitu kuud, mispeale pakkus ta oma sõbrale, USA mereväe kaptenleitnandile George Conrad Westerveltile, et nad saaksid ise ehitada parema lennuki ja seda veel kiiremini. Westervelt nõustus ja nad lõid firma Pacific Aero Products Co. ning ehitasid kaks B & W Seaplane'i vesilennukit. Neist esimene, Bluebill, tegi esmalennu 15. juunil 1916 ja teine, Mallard, sama aasta novembris. Kui USA merevägi lennukeid ei ostnud, müüsid Boeing ja Westervelt lennukid Uus-Meremaa lennukoolile. Westervelt lahkus firmast, kui ta viidi mereväes üle Idarannikule.

Kui USA astus 8. aprillil 1917 esimesse maailmasõtta, nimetas Boeing firma ümber Boeing Airplane Companyks ja sai USA mereväelt tellimuse 50 lennukile. Pärast sõja lõppu keskendus Boeing tsiviillennukite tootmisele lennuposti tarvis. 3. aprillil 1919 tegi Boeing koos Eddie C. Hubbardiga maailma esimese rahvusvahelise postilennu, vedades lennukil C-700 Vancouverist Seattle'isse 60 kirja.

1921 abiellus Boeing Bertha Marie Potter Paschalliga (1891–1977), nende ainus poeg William Edwards Boeing noorem sündis 22. novembril 1922.

1929. aastal moodustas Boeing koos Pratt & Whitney rajaja Frederick Rentschleriga vertikaalselt integreeritud firma United Aircraft and Transport Corporation, millel olid ärihuvid kõigis lennunduse aspektides, ja ostis lühikese aja jooksul kokku palju väikseid lennufirmasid, ühendades need United Air Linesiks.

1934. aastal aga süüdistas USA valitsus Boeingut monopolismis, lennupostiseadusega (Air Mail Act) kästi lennukifirmadel lennuteenused lennukiarendusest ja -tootmisest eralda, mispeale United Aircraft and Transport Corporation jagati kolmeks:

• United Aircraft Corporation tegeles tootmisega USA idaosas;
• Boeing Airplane Company tegeles tootmisega USA lääneosas;
• United Airlines tegeles lennutegevusega.

Kuigi Boeing Airplane Company oli endiselt suurtootja, ei saavutanud see edu enne teise maailmasõja algust. Seepeale lahkus Boeing lennundusest ning ülejäänud elu tegutses kinnisvaraarenduse ja hobusekasvatusega.

14. mail 1954 käis Boeing koos abikaasa Berthaga Boeing Airplane Companys reaktiivreisilennuki Boeing 367-80 prototüübi esitlusel.

Boeing suri 28. septembril 1956, kolm päeva enne oma 75. sünnipäeva, olles parasjagu Pugeti väinal oma jahi pardal.