Zarasai

Zarasai
leedu Zarasai
Zarasai lipp Zarasai vapp
Pindala: 17,5 km²
Elanikke: 5942 (1.01.2023)
Koordinaadid: 55° 44′ N, 26° 15′ E

Zarasai (leedu^ⓘ) on linn Leedu kirdeosas, Zarasai rajooni ja Zarasai valla halduskeskus. Asub merepinnast 134 meetri kõrgusel ja Läti piiri lähedal.

Zarasais asub Gražutė regionaalpargi direktsioon. Linnas asuvad rajooni keskhaigla, koduloomuuseum, postkontor, kultuurikeskus ja raamatukogu, haridust annavad gümnaasium, progümnaasium, põhikool ja laste kunstikool.

Zarasai lennuväli jääb Dimitriškėse külla.

Linna piiridesse jääb Zarasase järv. Linna lõunapiiril asub Zarasaitise järv, kirdes Baltas, idas Griežta järv. Zarasasest algab Laucesa jõgi, mis voolab läbi Zarasaitise ja Griežta järve. Baltase järve kaldal asub linna kõrgeim koht (170 m), kuhu 1944. aastal rajati suusahüppemägi.

30. juulil 1990 mõõdeti Zarasais Leedu kõrgeim õhutemperatuur (37,5 °C).

Zarasai sõpruslinnaks on Zduńska Wola.

Nimi

Linna nimi tuleneb seeli keelest, kus ezaras tähendab järve. Zarasase järv kandis varem nime Ezerasas või Ezarasas. Selle juures asunud asula hakkas kandma nime Azarasai, mis lühenes hiljem Zarasaiks.

1613. aastal koostatud kaardil kandis asula nime Jeziorosa. Zarasai oli ametlikult kasutusel 1836. aastani, mil see hakkas kandma nime Novoaleksandrovsk. Tsaariajal kasutati linna kohta mitmesuguseid nimevorme: Езеросы, Новоалександровскъ, Езёросы, Новоалександровск, Езiоросы. 1919. aastal hakkas asula kandma leedukeelset nimekuju Ežerėnai, Leedu kaardil aastast 1920 kandis see aga nime Jarosai. Nimekuju Zarasai võeti ametlikult kasutusele aastal 1929.

Kohalik legend nime kohta räägib seda, et sealsel künkal elanud hiidude Azerasaste pere. Need armastanud peitust mängida. Kui vanemad lapsi üles ei leidnud, hõikasid nad neid taga: „Azerasai! Azerasai! Azerasai!“ Kaja moonutanud seda ja eemale kostnud hoopis „Zarasai! Zarasai! Zarasai!“ Kui hiljem inimesed sinna elama asusid, hakkasid nad paika selle moonutatud nimekuju järgi kutsuma.

Linna poolakeelne nimekuju on Jeziorosy, vanasti kasutati ka kuju Nowoaleksandrowsk.

Ajalugu

Asulat on esmamainitud 1506. aastal. Tõenäoliselt rajatigi Zarasai varasemale seelide asualale XVI sajandi alguses. Toona kuulusid Zarasai alad Zarasai mõisale, Zarasase järve saarel asus aga karmeliitide klooster. Aastal 1522 sai Zarasai alevi staatuse. Kloostri uueks asukohaks sai hiljem Antalieptė, aastal 1530 rajati vana kiriku asemele uus, mis ei asunud enam saarel, vaid praeguses asupaigas.

Sealsed maad kuulusid XIV–XVIII sajandini Vilniuse piiskoppidele. 1610. aastal rajati sinna uus kirik, ent see põletati koos aleviga aastail 1654–1667 peetud sõja käigus maha. Aastal 1669 oli Zarasais ligi 300 elanikku, seal asusid kõrts ja sepikoda. Kirik taastati aastal 1674.

Zarasai laastati ka Põhjasõja käigus, lisaks kannatasid elanikud katku läbi. Aastal 1721 oli Zarasais vaid sadakond elanikku, enamik neist olid korilusega tegelevad juudid. Turuplatsi seal ei olnud, ka ei elanud seal käsitöölisi. Suur osa elanikest tegeles maaharimisega. Elu hakkas taastuma XVIII sajandi teisel poolel, mil sinna rajati kool ja tollipunkt. See viimane võimaldas kohalikel talupoegadel omatoodetud lina Riia turul müümas käia. Aastal 1735 rajati ka esimene Zarasai vanausliste kirik, kuid selle asupaik jääb tänapäeva Barauka huutorisse.

Oluline sündmus Zarasai ajaloos oli Daugavpilsi ja Kaunase vahelise tee avamine aastal 1830, mis aastail 1936–1942 kujunes osaks Peterburi ja Varssavi vahelisest postimaanteest. Linna rahvas osales Novembriülestõusus. Aastal 1834 Zarasai põles, tules hävis kogu alevi keskosa. Linnaõigused sai 1843. aastal, toona nimetati asula tsaari käsul ka Novoaleksandrovskiks ümber. Linn rajati tulekahjude vältimiseks laiade tänavate ja suurte väljakutega asulana, taoline põhiplaan on maakonnalinnade seas ainulaadne.

Aastal 1847 hävitati vanausuliste kirik. Aastal 1885 rajati sinna õigeusu kirik, kuid enamik vanausulisi vältisid seda. Vanausuliste kirik rajati Zarasaissse taas aastal 1992.

29. augustil 1919 vabastati Zarasai viimase Leedu linnana bolševikest. Aastal 1932 sai Zarasaist kuurortlinn ja suvitusasula.

26. augustil 1941 hukati Zarasai juudi soost elanikkond – kokku 2569 inimest, nende seas ka üks leedulane ja üks venelane.

Aastal 2008 sai Zarasai esimeseks Leedu kultuuripealinnaks. Aastal 2011 rajati sinna 17 meetri kõrgune maastikuvaatlusrada, mis ehitati Leedu-Läti piirialade arendamise koostööprojekti raames.

Elanike arv

4770 (1865) 7556(1896) 6300 (1897) 3785 (1923) 4500 (1939) 4700 (1959) 6624 (1970) 7400 (1976)

7250 (1979) 8196 (1989) 8365 (2001) 7165 (2011) 6936 (2013) 6736 (2015) 6458 (2017) 6051 (2020)

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Zarasai elanikest leedulasi 70,19%, venelasi 23,07%, poolakaid 4,75%, ukrainlasi 0,43% ja valgevenelasi 0,39%.

1923. aasta rahvaloenduse andmetel oli Zarasai elanikest leedulasi 39,82%, juute 35,11%, venelasi 18,94%, poolakaid 4,76% ja valgevenelasi 0,18%.

1897. aasta rahvaloenduse andmetel oli Zarasai elanikest juute 52,63%, poolakaid 24,63%, venelasi 16,24%, leedulasi 4,26% ja valgevenelasi 1,38%.

Tuntud elanikke

Yehuda Pen

• Oleksandr Birulja – Ukraina arhitekt
• Afanasijus Kazanas – Leedu sõjaväelane
• Marija Melnikaitė – Nõukogude partisan
• Klavdija Koženkova – Leedu sõudja
• Uljana Semionova – Läti korvpallur
• Ivans Ribakovs – Läti poliitik
• Birutė Šakickienė – Leedu sõudja
• Dainora Alšauskaitė – Leedu orienteeruja
• Yehuda Pen – Leedu maalikunstnik

Välislingid

• Poola Kuningriigi geograafiline leksikon
• Linn portaalis vietoves.Lt