Location via proxy:   [ UP ]  
[Report a bug]   [Manage cookies]                
Mine sisu juurde

Teadus

Allikas: Vikitsitaadid
Redaktsioon seisuga 4. veebruar 2022, kell 12:24 kasutajalt Pseudacorus (arutelu | kaastöö) (→Proosa)
Leht Leonardo da Vinci märkmikust
Laurent de La Hyre, "Grammatika allegooria" (1650)
Harriet Jane Moore (1801-1884), "Michael Faraday laboratooriumis", s.d
Enn Tõugu rääkimas teadusilma ja muu maailma vahel olevast lõhest

Teadus on uusaegses ühiskonnas levinud praktika uute teadmiste hankimiseks nende pideva kriitilise süsteemse kõrvutamise, katsetamise, põhjendamise, retsenseerimise ja kummutamise teel. Funktsionaalses mõttes on teadus kõik see, mida rahastatakse teaduse rahastamiseks ette nähtud allikatest.

Draama

On asju maal ja taevas rohkem, sõber,
kui kogu teie teadus unes näeb.

  • William Shakespeare, "Hamlet", 1. vaatus, 5. stseen, tõlkinud Georg Meri. Rmt: W. Shakespeare, "Kogutud teosed", EKSA, 2014, lk 1171
  • Märkus: ingliskeelses algversioonis seisab eestikeelse "teaduse" kohal sõna philosophy ning ka paljudesse teistesse keeltesse on see tõlgitud "filosoofiaks". Samas peeti Shakespeare'i-aegses inglise keeles "filosoofia" all sageli silmas just "loodusfilosoofiat", milleks nimetati tollal kujunemisjärgus olnud loodusteaduslikke praktikaid.

Proosa

  • Teaduste tühisus. - Teadus välistest asjadest ei paku mulle häda ajal lohutust selle vastu, et ma ei tunne kõlblust; aga teadus kommetest pakub mulle alati lohutust selle vastu, et ma ei tunne teadusi välistest asjadest.


  • Parim kõigi teaduste juures on nende filosoofiline sisu, nagu elu orgaanilises kehas. Kui defilosofeerida teadused - mis jääb siis üle? Maa, õhk ja vesi.
    • Novalis. "Aforisme ja fragmente". Tlk Krista Räni. LR 19/2006, lk 15


  • Teaduste neli epohhi:
lapsik, poeetiline, ebausklik;
empiiriline, uuriv, uudishimulik;
dogmaatiline, didaktiline, pedantne;
ideaalne, metoodiline, müstiline.


  • Kogu teaduse ajaloos ei ole mitte ainustki näidet selle kohta, et mõnes vaidluses — näiteks Leibnizi ja Clarke’i vahel — oleks üks end teise poolt lööduks tunnistanud, isegi mitte poolenisti lööduks.
    • Jean Paul, "Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme". Tõlkinud Krista Räni. LR 36/2004, lk 62


  • 6.52 Me tunneme, et isegi kui kõigile võimalikele teaduslikele küsimustele on vastatud, pole meie eluprobleeme veel isegi mitte puudutatud. Muidugi ei ole siis ka ühtki küsimust järele jäänud; ja just see ongi vastus.
    • Ludwig Wittgenstein, "Loogilis-filosoofiline traktaat". tlk Jaan Kangilaski ja Veiko Palge. Tartu: Ilmamaa, 1996, lk 199



  • Teadus võib purustada religiooni niihästi seda ignoreerides kui selle aluseid ümber lükates. Niivõrd kui mina tean, ei ole mitte keegi iial tõestanud, et Zeusi või Thori pole olemas - kuid tänapäeval on neil vähe järgijaid.
  • Clarke'i esimene seadus: Kui silmapaistev, ent vana teadlane väidab, et miski on võimalik, siis on tal peaaegu alati õigus. Kui ta väidab, et miski on võimatu, siis on väga tõenäoline, et ta eksib.
    • Arthur C. Clarke, "Hazards of Prophecy: The Failure of Imagination", rmt: "Profiles of the Future" (1962)
    • Võib-olla vajab omadussõna "vana" täpsemat määratlust. Füüsikas, matemaatikas ja astronautikas tähendab see vanemat kui 30 eluaastat; teistes teadusharudes lükkub seniilsuse avaldumine vahel edasi neljakümnendatesse eluaastatesse. Mõistagi leidub sellest hiilgavaid erandeid; ent nagu iga värskelt kolledži lõpetanud teadur teab, ei ole viiekümnenda eluaasta piiri ületanud teadlastest kasu muuks kui juhatuse koosolekuteks, ning nad tuleks iga hinna eest laborist eemal hoida!
      • Arthur C. Clarke, "Hazards of Prophecy: The Failure of Imagination", rmt: "Profiles of the Future" (1962; täiendatud trükk 1973)




  • Mida otsisin õieti, kui minu jaoks juba oli olemas keiserriik, mis ulatus Prahast Salernosse ja Viinist Salamancasse. Selles riigis valitsesid samad seadused ja ühine keel, mida kõik mõistsid. See oli teaduse ja kunsti keiserriik, kus polnud vahet böömlase ja sitsiillase, isegi mitte kreeklase ja juudi vahel. Siin ei olnud piire ega sillamaksu, isegi laiad jõed ja kõrged mäed ei lahutanud meid. Kaks korda kaks on neli nii siin- kui sealpool Alpisid. Ja isegi kui meie teed sageli lahku läksid ja me nende pärast võitlesime — meie eesmärk oli ühine.


  • [Mu Armas Härra:] Teadus, mu armas härra, on nagu jalgrattasõit. Kui sa selle kord ära õpid, ei unusta sa seda enam mitte kunagi.
    • Jordan Radičkov, "Meie, varblased". Tõlkinud Mare Zaneva. Tallinn: Eesti Raamat, 1984


Kui see haiseb, on see keemia.
Kui see ei tööta, on see füüsika.
  • Arthur Bloch, "Murphy seaduste täielik kogu", Käepärane sissejuhatus tänapäeva teadusse. Tõlkinud Toomas Niit. Tallinn: Ersen, 1999, lk 126


  • Mida üldtuntum teaduse tõde, seda enam opereeritakse sellega kui usutõega.


  • [Ozias Froats:] "Ma ei otsi midagi konkreetset. Teadust nii ei tehta; ma otsin lihtsalt, mis seal on. Kui alustada tööd kinnisideega selle kohta, mida sa leida soovid, siis sa seda tõenäoliselt ka leiad, ning eksid rängalt, ja ei märka vahest midagi tõelist, mis on sul otse nina ees."
    • Robertson Davies, "Mässajad inglid". Tõlkinud Tõnis Leemets. Varrak, 1997, lk 111



  • Vastuolulisi suundumusi on märgata ka suhtumises neisse aladesse, mida tuntakse kui "pehmeid teadusi" - psühholoogias, sotsioloogias, sotsiaalpsühholoogias, sotsiaalantropoloogias ja nii edasi -, just neisse, kus tehakse nii palju huvitavaid avastusi meie enda kohta. Moes on selliseid teadusharusid mustata, nimetada neid "äpardunud" teadusteks. Pidevalt võib leida põlastavaid või üleolevaid vihjeid "äpardunud" teadustele. Kui kulusid kärbitakse, jäetakse kõigepealt kõrvale just need teadusharud. Aga huvitav on see, et need kõik on uued uurimisalad, väga uued, mõne iga on lühem kui pool sajandit. Kui vaadata neid tervikuna, näeme täiesti uut suhtumist meisse endasse, meie institutsioonidesse - erapooletut, uudishimulikku, kannatlikku ja juurdlevat suhtumist, mida pean võitluses meie metsikusega, meie kui karjaloomade pika ajalooga väga väärtuslikuks.


  • Madu kasvab, vahetades nahka. See on teadusprogressi täpne sümboolne väljendus. Selleks et jääda truuks iseendale, peab kultuuri arenemisprotsess õigel ajal järsku muutuma. Vana nahk muutub kitsaks ja enam ei kaitse, vaid takistab kasvu.


  • Teadus ei tunnista jumalat enda kõrval. Aga mingi tollipulk või vaaderpass, millega mõõta ka teadust ja selle loodisolekut üleilmses mõõtkavas, peab ju ometi olema. Ja nagu inimesed lõid jumala, kes nende üle valitseks, lõid ka teadlased oma jumala, kes nende üle valitseb ja mõõdab. Selleks jumalaks sai ETIS. Loomulikult on ta tänapäeval virtuaalne olevus, elab ainult internetis ja mõjutab sealtkaudu inimeste ajusid. Sa leiad ta päris hõlpsalt ja saad tema abil tutvuda kõigi meie teaduste õitsenguga. ETIS on see, kelle või mille kaudu on kõigile teadustele kehtestatud üks ja absoluutne mõõdupuu. Et kui paistab päike, siis paistaks ta kõigi peale, ja kui sajab vihma, siis sajaks ta kõigi peale, ja need teised sõnad. Ehkki ETIS-ele meeldib end tutvustada andmebaasina, on ta siiski jagav ja valitsev süsteem, võimu realiseerimise vahend.


  • [...] teaduses on esimene asi, et inimene peab siiralt taipama, et ta loll on. Mitte poosetama, ütlema heebrea keeles, et ma olen loll, et las siis teised taipavad, kui tark ta on. Paari nädala eest läksin ka paari hea sõbra, eesti kirjanikuga vaidlema. Ja siis äkitselt taipasin, et nad siiralt usuvad, et nad ongi teistest targemad. See on lihtsalt õudne. Küsimus on selles, et kõik me oleme elamise puhul professionaalid. Kõik lihtsalt ei oska rääkida – üks oskab rauda taguda, teine oskab sõuda. Aga arvata, et mina olen teistest targem – kui inimene seda usub, siis ta paneb teiste inimeste mõistmise enda eest lukku.
  • Nüüd on tekkinud olukord, kus teadus liigub laiuti ja süvitsi – pea ei tea, mida saba teeb. Ühe eriala inimene on kaitsetu plära eest teiselt erialalt. Füüsikule võib ajaloost igasugust plära ajada – ta võib silda visata. Ajaloolasele võib aga füüsikast rääkida ulmet. Täppisteaduste juurde peab käima arusaam, et see pole tegelikkus. Ta õpetab teatud tüüpi edukust, teatud tehnikat. Ma olen nõus, et see kunst on vajalik. Aga küsimus on selles, mida me tahame saavutada. Kas me tahame saavutada kiiret edu mingis olukorras või seda, et inimene elaks täisväärtuslikku elu?


  • [Jaanus:] "Mu vanataat ütleb alati, et kokandus - see on tegelikult keemia. Ja keemia - see on teadus!"
"Teadus?" puhkes Astra nüüd tasa naerma. "Sinu klassi punasuise Evelini arvates on teadus ka huulte ja põskede värvimine, sinu arvates on teadus banaanide ja kohupiima kokkumätsimine. Kah mul teadlased! Iga titt, kes liivakooke teeb, on veel suurem teadlane!" (lk 43)


  • Inimeste nutikus ja jäärapäisus ilmutavad end alati, kui teadlased üritavad kokku sobitada sageli üllatavaid, alati põnevaid ja vahel hirmutavaid asju, mida me maailma kohta teada saame. (lk 11)
    • Lisa Randall, "Tumeaine ja dinosaurused: universumi uskumatud seosed", tlk Vahur Lokk, 2017




  • Selleks, et teadustegevus oleks loomulik osa kultuurist, ei piisa vaid teadustöö kõrgest tasemest ega ka mitte ühiskonna üldisest haritusest. Vaja on teadustööd ümbritsevat ja toetavat nn sõprus- ja toetajaskonda, kes teaduse avastusi ja liikumisi edasi kannab. Ehk veelgi üldisemalt: vaja on ühiskonna üldist vaimsust, mis väärtustab teadmisi ja teaduslikku mõtet. (lk 157)
    • Krista Aru, "Teadusmaailm ja avalikkus läbi aegade", rmt: "Teadusmõte Eestis IX: Teadus ja ühiskond", Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia, 2018, lk 148-158

Film

  • [Paalman Erikule:] Teadus, see on nagu kiirrong. Astud korraks maha ja tema kihutab edasi koos sinu reisikaaslastega ja mitte kunagi ei saa sa neid enam kätte.
    • Film "Supernoova", 1965


Luule

Vein, seks ja mullivann
ju käivad kah
kui mõnuleda parasjagu
Aga teadus teeb õnnelikuks!
Näha on!

Välislingid

Vikipeedias leidub artikkel
Pärit leheküljelt "https://et.wikiquote.org/w/index.php?title=Teadus&oldid=81071"