Albus Dumbledore
Albus Dumbledore (täisnimega Albus Percival Wulfric Brian Dumbledore) (juuli või august 1881 – 1997) on J. K. Rowlingu romaanisarja "Harry Potter" tegelane. Enamiku ajast raamatusarjas on ta Sigatüüka Nõiduse ja Võlukunsti Kooli direktor.
- Enne kui me oma pidusööminguga algust teeme, tahaksin öelda mõne sõna. Siin need on: tobu! Virin! Nipe-näpe! Vigur! Tänan teid! (lk 108)
- Pea meeles, et ei maksa unistustesse pidama jääda ja elamist unustada. (lk 184)
- Lõpuks on surm hästi korraldatud mõistusele üksnes järgmine suur seiklus. Tead, see kivi ei olnudki tegelikult eriti vahva asi. Nii palju raha ja elu, nagu sa ihata oskad! Kaks asja, mille enamik inimesi esikohale asetaksid – kogu häda on selles, et inimestel on tõepoolest anne valida just neid asju, mis on neile kõige kahjulikumad. (lk 254)
- Nimeta alati asju nende õige nimega. Hirm nime ees suurendab hirmu asja enda ees. (lk 254)
- Tõde. See on ilus ja hirmus asi ning sellesse tuleb suure ettevaatusega suhtuda. (lk 254)
- "Harry Potter ja tarkade kivi", tlk Krista Kaer, 2000
- Ma olen alles siis sellest koolist tõeliselt lahkunud, kui keegi siin mulle enam ustav ei ole. Sigatüükas antakse alati abi neile, kes seda paluvad. (lk 236)
- Just meie valikud ja mitte niivõrd meie võimed näitavad, kes me tegelikult oleme. (lk 294)
- "Harry Potter ja saladuste kamber", tlk Krista Kaer, 2000
- [Professor Trelawney kohta:] Kes seda oleks võinud arvata? Nüüd on ta ühtekokku juba kahe tõelise ennustusega maha saanud. Ma peaksin tal palka tõstma... (lk 368)
- Meie tegude tagajärjed on alati nii keerulised, nii mitmesugused, et tuleviku ennustamine on tõesti väga raske asi... (lk 369)
- Kas sa arvad, et surnud, keda me oleme armastanud, meid kunagi päriselt maha jätavad? Kas sa arvad, et me ei meenuta neid kõige selgemini suures hädas? /---/ Nii et eile öösel nägid sa tõesti oma isa... sa leidsid ta iseendast! (lk 370)
- "Harry Potter ja Azkabani vang", tlk Krista ja Kaisa Kaer, 2000
- Minu oma vend Aberforth võeti kohtulikule vastutusele selle eest, et ta kasutas kohatuid loitse kitse peal. Kõik lehed olid seda täis, aga kas Aberforth puges peitu? Ei pugenud! Ta hoidis pea püsti ja ajas oma asju nagu tavaliselt! Muidugi ei ole ma päris kindel, kas ta oskab lugeda, nii et võibolla see ei olnudki vaprus... (lk 391)
- Mõistmine on esimene samm leppimise suunas ja vaid leppimise abil on võimalik paranemine. Ta [Harry] peab teadma, kes on sundinud teda tänaseid õudusi läbi elama ja miks. (lk 585)
- [Siriusele ja Snape'ile:] Te surute teineteisel kätt. Te olete nüüd ühel poolel. Aega on vähe, ning kui need vähesed, kes tõtt teavad, kokku ei hoia, pole meil kellelgi mingit lootust. (lk 613)
- Lord Voldemortil on suur anne lahkhelisid ja vaenu külvata. Me saame võidelda sellega üksnes siis, kui ilmutame sama suurt sõprust ja usaldust. Erinevad kombed ja keeled ei tähenda midagi, kui meil on üks eesmärk ja avali südamed. (lk 623)
- "Harry Potter ja tulepeeker", tlk Krista ja Kaisa Kaer, 2000
- [Voldemortile:] "Tõepoolest, sinu suutmatus mõista, et on olemas palju hullemaid asju kui surm, on olnud alati üks sinu suurimaid nõrkusi - " (lk 802)
- Noorus ei saa teada, kuidas kõrge iga mõtleb ja tunneb. Aga vanad mehed on süüdi, kui nad unustavad, mis tunne oli olla noor... (lk 814)
- Ükskõiksus ja hoolimatus teevad sageli palju rohkem kurja kui otsene vastumeelsus... /---/ Meie, võlurid, oleme oma kaasolevusi liiga kaua vääralt kohelnud ja mõnitanud ning lõikame nüüd selle vilju. (lk 822)
- Ma hoolisin rohkem sinu õnnest kui sellest, et sa tõde teaksid, rohkem sinu meelerahust kui oma plaanist, rohkem sinu elust kui nendest eludest, mida me võisime minu plaani läbikukkumisel kaotada. Teisisõnu oli minu käitumine täpselt niisugune, nagu Voldemort ootab meiesugustelt narridelt, kes armastavad. (lk 826-827)
- "Harry Potter ja Fööniksi ordu", tlk Krista ja Kaisa Kaer, 2003
- Ja nüüd, Harry, astugem öhe ja ajagem taga seda kerglast ahvatlejannat, kelle nimi on seiklus. (lk 50)
- Vanas eas ollakse noorust alahinnates narr ja lühikese mäluga. (lk 485)
- Kui me vaatame surma ja pimedust, on tundmatus see, mida me kardame. (lk 486)
- "Harry Potter ja Segavereline Prints", tlk Krista ja Kaisa Kaer, 2005
- Sa ei saa põlata mind rohkem, kui ma ise end põlgan. (lk 604)
- ... võim oli mu nõrkus ja kiusatus. See on kummaline, Harry, aga võib-olla sobivad kõige paremini võimule need, kes ei ole seda kunagi püüelnud. (lk 607)
- Ära haletse surnuid, Harry. Haletse elavaid, ja eelkõige neid, kes elavad ilma armastuseta. (lk 611)
- Muidugi on see kõik toimunud su peas, Harry, aga miks, taeva päralt, peaks see tähendama, et see ei ole reaalne? (lk 611)
- "Harry Potter ja surma vägised", tlk Krista ja Kaisa Kaer, 2007
