Aleksander Einseln
Ilme
Aleksander Einseln (25. oktoober 1931 – 16. märts 2017) oli Eesti kindral ja poliitik.
Intervjuud ja sõnavõtud
[muuda]- Igas riigis on nii, et kaitsevägi ei ole see koht, kus rikkaks saab. Kaitseväes teenivatel inimestel peab olema kutsumus, mitte soov rikastuda.
- Ainuke valikukriteerium oli ausus. 1993. aasta detsembris, pärast 6-kuulisi ohvitseride kursusi küsisin lõpetajatelt, mis alal nad sooviksid teenida. Kolm ohvitseri pakkusid teise või kolmanda eelistusena rahandust. Saluste tundus neist kõige parem.
- Aga on olnud ka meeldivaid kogemusi — näiteks tagala ülem kapten Einar Laigna, kellel pole mingit sõjaväelist tausta, kuid kes vaatamata sellele on väga aus inimene ja ma usun, et teda on täiesti võimatu kellelgi ära osta. Ta on oma tööd väga hästi teinud.
- Meil mõeldakse, et kui sa oma kaaslase kohta midagi räägid, siis on see paha, see on koputamine. Siin ei ole veel läbi löönud mõtlemine, et kui ohvitser teeb endale häbi, siis teeb ta häbi kogu kaitseväele. Sellepärast ei räägitagi mulle kõike, mis juhtub. Ega mina saa mööda kabinette käia vaatamas, mul pole selleks aega.
- Toomas Sildam, Peeter Tali: "Kindralleitnant Einseln nõuab fakte." Eesti Päevaleht, nr. 95, 26. september 1995 lk.3
- Ööveli poolt USA kaitseministri William Perry auks korraldatud õhtusöögi asjus tuli mulle kaitseministrilt kiri, milles ta märgib, et vastuvõtust on palutud osa võtma kaitsejõudude peastaabi ülema kohusetäitja, väeliikide ülemad ja peastaabi osakondade juhatajad. Sellest lähtuvalt esitasime meie oma nimekirja. Kuid meie üllatus oli suur, kui leidsime, et ainukesed, kes meie antud nimekirjast kutsumata jäid, olid peastaabi naistöötajad, neist üks on koguni Eesti kaitseväe ohvitser. Kui mina oleksin sellisest diskrimineerimisest mööda vaadanud ja Perry auks korraldatud vastuvõtule läinud, oleks see olnud minu poolt äärmiselt ebaviisakas. Kahju, et meie tippametnikud ei saa aru, et kõrgeid väliskülalisi ei kasutata ära sisepoliitiliste intriigide paisutamiseks.
- Kalev Korv: "Aleksander Einseln: oleksin tahtnud kaitseväge edasi juhtida." Postimees, 5. detsember 1995
- Kaitseministriks on endine miilitsakapten, kes Eesti riigivõimu esindajana diskrimineerib naissoost riigiteenistujaid.
- Aleksander Einseln, kindral. Postimees, 26. veebruar 1996
- Meil oli Eestis joodikuid küllalt, me ei pidanud neid Soomest juurde tooma.
- Aleksander Einseln, kindral. Postimees, 29. veebruar 1996
- Mis puutub minu väljatõrjumisse avalikust elust, siis paistab küll, et mõnel juhtival isikul nii Eestis kui ka mujal näib olevat pea täis kabuhirmu minu avalike arvamusavalduste ja esinemiste pärast. Erinevalt minust ei ole nad veel harjunud või pigem ei soovi käsitleda selliseid ebameeldivaid teemasid nagu näiteks korruptsioon ja diskrimineerimine. Korruptsioon on meie ühiskonnas avalik saladus, millest enamik ei taha või ei julge rääkida. Veel vähem tahetakse või julgetakse selle vastu võitlemiseks midagi tõsist ette võtta. Lihtsam on minusugusest vastikust inimesest lahti saada ja seda mis iganes ettekäändel.
- Astrid Kanneli ja Madis Hinti intervjuu 1996. [1]
- Aga mida on oodata kaitseministrilt, kes rõhutab stalinistlikku tsiviilkontrolli ja ignoreerib Eesti seadusi, või kaitseväe juhatajalt, kelle Nõukogudeaegne KGB teenistustoimik on rohkem kui kahtlane? See, mis toimus Tartu malevas, oli tõenäoliselt plaanitud provokatsioon KL diskrediteerimiseks, kuna ka üks peastaabi ametnik osales maleva koosolekul, kus otsustati hoone ülevõtmiseks relvajõudu kasutada. On selge, et KL hävitamise protsess alustati riigikaitse põhisuundade kinnitamisega, millega tunduvalt nõrgendati Kaitseliidu rolli. Meie idanaabrile ei ole KL kunagi meelepärane olnud ja nüüd tehakse kõikvõimalik, et seda organisatsiooni hävitada meie oma kaasajooksikute abiga.
- Erukindral Aleksander Einseln intervjuus Sõnumilehele 6. juunil 1996 praeguse Balti Kaitsekolledži hoone ülevõtmisest. [2]
- Ma armastan koeri, ma koeri ei hammusta.
- Aleksander Einseln, erukindral. TV 3, Meediapeegel. 12. august 1996, vahendas Sõnumileht: SL, nr. 191, 17. august 1996
- Arvan, et mingites Lääne poliitilistes ringkondades on Merile n.-ö. mõistus pähe pandud. Seejuures usun, et see on tulnud ringiga Moskvast.
- Postimees, 19. august 1996
- Pihl peaks esmalt uurima president Meri suhtes esitatud tõsiseid süüdistusi koostöös KGB-ga. Demokraatlikus õigusriigis ei esitataks inimest, kelle vastu on nii tõsised süüdistused, isegi mitte koerapüüdja kandidaadiks.
- Erukindral Aleksander Einseln president Lennart Meri kohta 17. september 1996. [3]
- See on hullem kui nõukogude ajal.
- Kindral Aleksander Einseln Eesti riigi politsei kohta. BNS 6. november 1996, vahendas Eesti Päevaleht, nr. 259, 7. november 1996
- Olen veendunud, et mis tahes Eesti kohtuotsus juhindub mingi poliitilise grupi või poliitilise tegelase huvidest.
- Erukindral Aleksander Einseln. ETA, 8. juuni 1997, vahendas Eesti Päevaleht, nr. 128, 9. juuni 1997
Omistatud
[muuda]- Niisama lihtsalt, vastu minu tahtmist ja elusalt te minust küll lahti ei saa.
- Astrid Kanneli ja Madis Hinti intervjuu 1996 väljatõste tekstist, kuid avaldatud tekstis kindral vastavat sõnastust ei kasuta. [4]
Viited
[muuda]- ↑ Astrid Kannel ja Madis Hint: "Kindral Aleksander Einseln: "Korruptsioon on Eestis avalik saladus."" Sõnumileht: SL, nr. 70, 25 märts 1996
- ↑ SL PÄRIB: Kaitseväe endine juhataja Aleksander Einseln, mida arvate Kaitseliidu Tartu maleva aktsioonist Eesti Põllumajandusülikooli peahoones? Sõnumileht: SL 6 juuni 1996, lk 3
- ↑ Merike Lees: "Erukindral süüdistab presidenti." Sõnumileht : SL, nr. 217, 17 september 1996 lk. 31.
- ↑ Astrid Kannel ja Madis Hint: "Kindral Aleksander Einseln: "Korruptsioon on Eestis avalik saladus."" Sõnumileht: SL, nr. 70, 25 märts 1996