Gripp

Proosa

Kakskümmend kaks aastat tagasi võitlesin Temppelikatu I-s oma teisele lapsele elu. Nüüd laman gripiga voodis ja võitlen oma tervise tagasisaamise nimel. Kakskümmend kaks aastat tagasi oli Gu- Tartus, mina üksi vaesena ja haigena Helsingis. Eile õhtul sulges Gu mu soojendavasse sülelusse ning haigusest nõrgana, mälestustest tulvil, hingeldasin unustust otsides. Öösel hakkasime avama elu ringkäigu sõlmi. Sellest sai kuristikke avav peegel, kus nägime end eemalt süüs ja süütuses. Me kuulume kokku. Me läheme lahku, piinleme, püüame köidikutest vabaneda. Me ei saa, me pöördume teineteise juurde tagasi, seotuna paeltega, mille heideid me ka ise ei tunne. Piin, õnn, armastus, viha, vaesus, üliküllus, haigus, jõud, sõda, rahu, alandused, võidud, kõigest ilmajäämine, uus algus, pikaaegne sõprus ja korduv kirg liidab meid ühte pikkade aastate pikas ahelas.
- Aino Suits, 18. mail 1946, rmt: "Päevaraamat 1901-1964", tlk Piret Saluri, 2014

Lasen end igal sügisel gripi vastu vaktsineerida. Seda ei kõlba küll lehes kirjutada, aga kui haigus hakkab tulema, aitab pits viina ja kuum tee. Karsklane pole ma kunagi olnud.
- Nora Kutti, intervjuu: Vilja Kohler, "Nora Kutti soovitab alati edasi elada". Tartu Postimees, 29. oktoober 2012