Kalevipoeg

See artikkel räägib eeposest, eepose peategelase kohta loe artiklist Kalevipoeg (tegelane).

Oskar Kallis, "Kalevipoeg lauakoormaga" (1914).

"Kalevipoeg" on 19. sajandil peamiselt Friedrich Reinhold Kreutzwaldi poolt Eesti rahvaluuleaineil koostatud Eesti rahvuseepos.

       Aga ükskord algab aega,
Kus kõik piirud kahel otsal
Lausa lähvad lõkendama;
Lausa tuleleeki lõikab
Käe kaljukammitsasta —
Küll siis Kalev jõuab koju
Oma lastel' õnne tooma,
Eesti põlve uueks looma.

• XX lugu, viimane salm, 18. trükk

Alternatiivne seisukoht

• Lāčplēsist kiitke, oh Lätimaa tütred,

Lāčplēsis äigas ja Kalapuis langes,

Lāčplēsis võitis ta Kangari künkail,

eestlasi kohutas sõlmima rahu;

ei enam eestlased tule me maale

piigasid tõmbama, röövima vara.

• Andrejs Pumpurs, "Lāčplēsis" (1888), eestindus: "Lacplesis", tõlkinud Karl Aben, Vladimir Beekman, Tallinn: Eesti Raamat, 1973

Teose kohta

• Eeposes figureerib suure jõu ja tagasihoidlike kognitiivsete võimetega tegelane, kes suurema osa ajast õnneks magab. Kogu eepose tegevus on jampslik, faabula pendeldab sihitult surnukskusemise ja surnukspeeretamise vahel, mis viissada aastat tagasi oli ilmselt jube naljakas. Eepose lõpus peategelane tükeldatakse.
  • Valdur Mikita, "Lindvistika", Vara: Välgi metsad, 2015, lk 220