Sisustus

Proosa

• Kunstiteosed toa seintel olid maitsekad ja arvatavasti hoolega valitud. Oli näha, et see, kes need üles riputas, oli iga pildi asukohta valinud, et igale maalile võimalikult vääriline koht anda. Kuigi Peteril polnud selles valdkonnas erilisi teadmisi, huvitas kunst teda, kuid talle meeldis sisustus, kus seintel olevad pildid said elada omaenda elu, selle asemel et iga hinna eest diivaniga kokku sobida. Mööblit oli vähevõitu, kuid tuba ei näinud kaugeltki vaene välja. Igast mööbliesemest ja detailist õhkus maitset ja peenust, ning kõik jättis mulje, nagu oleksid need asjad just selle koha jaoks tehtudki.

Siin elas esteet.

• Karin Alvtegen, "Võlg", tlk Mari Jesmin, 2004, lk 29

• "Mina jään väljapoole hea maitse haardeulatust, kallis." Itsitus. Võiks tunduda, et küsitav on hoopiski hea maitse kui niisugune.

Muidugi keeldub Marion seda terminit kasutamast. Labane, mõttetu. Mõjus sisustus koosneb üllatustest, kooskõladest, kontrastidest. Siin ootamatu vaip, seal huvitavad värvid, seal peegel. Kuid pole mingit mõtet püüda seda seletada Henryle, kelle jaoks Marioni tegevus on meelelahutus, millega õetütar täidab oma aega ja mis jääb Henry silmapiiri taha.

• Penelope Lively, "Kuidas see kõik algas", tlk Kati Karu, 2017, lk 21

• Oli absurdne ja peaaegu veidi koomiline tunne käia ringi ja tunda ära asju kodus, mida ta polnud kunagi varem külastanud. Seal oli see kummut, mille Becca oli ostnud peenraha eest ühelt oksjonilt, riiul, mille ta oli abikaasalt jõulukingiks saanud, ja linased kardinad, mida sai osta odavama hinnaga postimüügist, kui kasutada sooduskoodi. Kõikjal väikesed Instagrami-sõbralikud natüürmordid ja hoolikalt valitud nipsasjakesed. (lk 24)
• Kui põrandal valitsevat segadust mitte arvestada, nägi köök tõepoolest välja nagu mõnest maakodust sisustusajakirja kaanel. Kapiuksed olid vanad, aga huvitava tuvisinise tooniga uuesti üle värvitud. Seintel oli dekoratiivse vanaaegse lillemustriga kahvaturoosa tapeet. Välja olid pandud mõned hoolikalt valitud esemed: puuviljavaagen mõne banaani ja viinamarjadega, sinise lillemustriga portselankandik, läikiv retrostiilis röster, punasevalgetriibulised kõrred emailkruusis. Efektsed roosad pelargoonid aknalaual, triigitud köögirätikud konksu otsas. Asjad, millest kubises Anna enda köök, näiteks nagu erkkollane nõudepesuvahend, katlakivi täis kohvikann ja sõlmega suletud leivakotid, torkasid silma oma puudumisega. Ei mingit leivapuru, teekotte, plekke. Tegelikult oli lausa raske ette kujutada, et keegi selles majas elas. Seda, et siin elas ka üks viieaastane, ei osanud aimatagi. Ei mingeid rasvaseid sõrmejälgi ega laiali vedelevaid mänguasju. (lk 43)
  • Eva Frantz, "Sinine villa", tlk Kadri Okas, 2022