Tartu Ülikool

Tartu Ülikooli esimene peahoone.

Tartu Ülikool on Tartus tegutsev ülikool, mille rootslased asutasid 1632. aastal vähimagi plaanita luua eestlastele rahvusülikool.

Proosa

• "See ongi vana kuulus TARTU ÜLIKOOL," tutvustas Une-Mati. "Siin õpivad sinu isa ja ema, et tublideks lastearstideks saada."

"Ja vanaisa õppis ka siin, kui ta veel noor oli," lisas Mati.

Poiss vaatas üles ja tema pea hakkas kergelt ringi käima - kuus võimsat valget sammast kerkisid otse tema ees maast ja tõusid nii kõrgele, et Mati ennast äkki tibatillukesena tundis.

"Tarkusesambad!" oli vanaisa kord lausunud. (lk 28)

• Dagmar Normet, "Une-Mati, Päris-Mati ja Tups", Tallinn: Eesti Raamat, 1979

• Tartu ülikoolis on õppinud maailmakuulsused… Teadlased, kelle avastused on muutnud inimkonna ajalugu. Nemad siin, muide, ära ei külmunud, vaid õppisid, õpetasid ja leiutasid. Üks Nobeli preemia laureaate kinnitas televestluses, et kõige paremini inspireerivat teda luuletusi kirjutama igav elu. Just nimelt – igav elu! Mitte kannatused ega elamused ega Viini-sugused linn-kaunitarid, päris kaunitaridest rääkimata. Nii et ehk tuleb Tartusse veel ka Nobeli preemia!
  • Reet Kudu, "Gratis", Tallinn: Eesti Raamat, 2004, lk 187–188

• Kui räägime Tartu ülikooli ajaloost, siis imestan, et see oli juba sõjaeelse Eesti Vabariigi ajal nii kaugele jõudnud, et võidi teadusi omas keeles lugeda. Terve tippkultuur oli ju omakeelne ja selle säilitamine oli ju tohutu töö. [---] Säilitada kas või akadeemiline järjepidevus ülikoolis, see polnud nii lihtne. Suutsime siiski ka tõtt rääkida, küll varjatud kujul. Jäädi siiski inimeseks, kes väärib oma riiki, vabadust ja rahvust. See oli väga raske tee.
  • Juhan Peegel, intervjuu: Indrek Ude, "Juhan Peegel: kas võitluskaaslaste elu päästnud sõpra ei tohi meeles pidada?" Eesti Päevaleht, 7. mai 2005

• Iseseisvumisaja kehvusest ja tagastatud varade buumist alguse saanud, oli ülikooli prioriteediks otsekui inertsina endiselt jäänud kinnisvara, hiljem uue süsteemi rakendumisel lisandunud teadusrahadest arvutati maha loenguruumide küttekulusid ja WC-paberi hinda, professori austavaks ülesandeks, kellele ei leitud omaette kabinettigi, oli porivaipade puhastusarvete allkirjastamine. Sisulist tööd, hariduse andmist, pakuti aga kui teenust.
  • Janika Kronberg, "Maroko-ihalus". Looming nr 11 2007, lk 1655

• Tippülikoolid, nagu Cambridge'i Ülikool, peavad oma missiooniks panustada kogu ühiskonna arengusse õpetamise, õppimise ja teadustöö kaudu, seejuures küsimata, mis rahvustest ühiskond koosneb või mis emakeeles keegi kõneleb ja kirjutab. Rahvusülikool maailma tippülikoolide seas on nõnda oksüümoron kuubis. See on midagi, mida hullupööra tahaksime, mille eksisteerimise tõenäosus on nullilähedane, aga mis ei ole kindlasti võimatu nähtus.
  • Tarmo Soomere, "Rahvusülikool ehk oksüümoron kuubis" UT, 11/2019

• Eesti teadusruumi, selle võimaliku toimimise tähenduses, hakati sihipäraselt kujundama ja looma 1. detsembrist 1918, kui Saksa okupatsioonivägede poolt Lõuna-Eesti peavolinikuks määratud Tartu endine linnapea Heinrich Luht ja ülikooli kuraatori kohustustes Peeter Põld võtsid Saksa Baltimaade peakomissari A. Winnigi käest üle ülikooli. Toiming oli suuresti formaalne, sest tegelikult mingit asjaajamise ega varade üleandmist ei toimunudki. Komisjon, kes hakkas koostama ülevaadet ülikooli varadest ja võimalustest, loodi sama aasta detsembris juba Peeter Põllu juhtimisel.
• Teaduselu algatamine ja selle sihtide seadmine usaldati 1. detsembril 1919 suure pidulikkusega avatud eestikeelse Tartu ülikooli hoole alla. Ülikooli avamiseks suurt tööd teinud kuraator Peeter Põld kuulutas oma 1. detsembri kõnes, et Tartu ülikool on "rahvuslise kultuuri istandus: osanik üleilmlises, rahvusvahelises teaduselises ühispüüdes, kuid ta ei saa ennast lahti kiskuda oma ümbrusest, mille nähtusi ta kõige pealt peab valgustama, mille noorust ta esimesel joonel peab kaasa kiskuma oma paleuste sihile, millele ta andma peab oma salvedest, tagavaradest, et ise vastu saada värsket verd" (Tartu Eesti Ülikooli pidulik avamine. 1919. - Postimees, 3. detsember 1919). Ülikool seati teadustöö keskusseks, rõhuasetusega teenida oma maad ja rahvast. (lk 156-157)
  • Krista Aru, "Teadusmaailm ja avalikkus läbi aegade", rmt: "Teadusmõte Eestis IX: Teadus ja ühiskond", Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia, 2018, lk 148-158

• Pika, ligi 400-aastase ajalooga Tartu ülikool on juba sada aastat olnud eestikeelne ehk rahvusülikool. See oli ime, tõeline ime, et aastal 1919 sõja tingimustes taastati Tartu ülikool eestikeelsena, peamiselt eestlastele ja avati ka naistele.
  • Heidi-Ingrid Maaroos, "Ime, järjepidevus ja tõde – 100-aastase rahvusülikooli võtmesõnad", Saarte Hääl, 6. detsember 201

Luule

Öö lõhnab, vihma sajab,
on kevad Tartu peal,
on möödas halvad ajad,
on kevad Tartu peal.
/---/
Ma lähen, äkki vajub
jalg justkui mädasool,
siis näen, kuis mäe all vajub
maa põhja ülikool.

• Hando Runnel, "Öö lõhnab, vihma sajab". Alates 1978. aastast laulduna Ludwig van Beethoveni "Ood rõõmule" viisil, laulu peetakse filoloogide hümniks.