Daani hindamise raamat/Nigula
| Daani hindamise raamat = Liber census Daniae Matthias Johann Eisen |
VI. Maum kylaegund.
10. Parochia Maum = Nigula kihelkund.
Wanasti kutsuti seda ka Maho, Mahon; Saksa keeli Maholm. Osa randa kutsutakse praegugi weel Mahu rannaks. Liberi nimest wõib oletada, et sel ajal kihelkunda Mahumaaks nimetati; Mahumaast tegi Liber Maum. Mahu tähendab ahert, Mahumaa siis ahert maad, söödimaad. Nigula kihelkunda loeti wanasti osa praegust Rakwere ja osa Lüganuse kihelkunda. Nagu näib, on saksad nime oma nime Maumi põhjal sünnitanud, nimele Saksa kõla annud, mis sellele aga ühtlasi wõõra tähenduse toonud = maasaar. Praeguse nime Nigula sai kihelkund alles hiljemini kirikult.
(U)bias, 25 = Ubja karjamõis Uhtnas.
Arissilae, 12 = Aresi Andjas, 1586 kirjutatakse Arysill. Nimi alguses Hariselja, Harisella.
Sonaldae, 15 = Sooaluse küla.
Tolkas, 20 = Toolse. Tolgas wõi tolk tähendab tosinat, aga ka seda, mis tolgendab. Kohta hüüti alguses wist Tolgase, sest sündis hiljemini Toolse.
Mauris, 6 = Tundmata. Knüpffer arwab, et ehk Marina küla Andjas — 1586 Marinurmeks nimetatud, õigem küll Marinurm — wõi Muru Uhtnas.
Kokael, 40 = Koogu mõis ja wald.
Unox, 9 = Unnukse mõis ja wald. Unnus = unustamine.
Kwalae, 26 = Kohala. Liber kirjutas Kohala asemel Kuala = Kwala. Landrolle nimetab 1586 Toolses Kwala küla, mille õige nimi sel ajalgi muidugi Kohala oli. Wene ajaraamatus kannab küla Кегола nime. 1267 ja 68 tungisid Nowgorodi sõjawäed Eestimaale ja sel korral räägitakse külast Кегола, mis muidugi Kohalat tähendab, nagu Liberi Kwalae.
Akedolae, 2 = Tundmata. Liber wist küla asemel dolae kirjutanud. Nimi oli ehk Ake wõi Aagi küla.
Wassaethae, teised loewad Waskaethae, 8 = Wastja. Saksa keeli Waschell. Waskaetha tähendaks Wasketa, Waseta.
Octinus, 12 = Uhtna, h asemel c kirjutatud. Osa walda arwatakse Nigula kihelkunda, mõis Rakwere kihelkunda. Uha = põlluks tegemise pärast raiumisele määratud mets.
Vemais, 12 = Wõhma küla. 1586 kirjutatakse Wehemes. Wõhma-nimelisi kohti on mõnda kodumaal, nagu Wõhma wald Kirbla kihelkunnas, Wõhma Pillistweres j. n. e., peale selle weel mitu Wõhmuta-nimelist kohta. Tawalisesti ei tunta aga nime tähendust. Wõhmas, wõhma tähendas wanasti wõsastikku, noort metsa.
Rakela, 12 = Rakla küla.
Korpyvomois, 4 = Korwido mõisa karjamõis. 1586 nimetatakse Landrolles Korwambs. Nimi tuletab korwi ja kõrbe meelde.
Milola, 16 = Miila küla Põllulas. Wist sõnast miilo = miil, siis miili tegemise koht.
Cappala, 23 = Kabala. Kapa, kaba = kuiw, kabala siis kuiw koht.
Ardala, 8 = Arla küla Samma wallas. Arta, arda = nooda kuiwatuse koht.
Semis, 28 = Semmi küla Uhtnas. Landrolle nimetab 1586 Semme küla. Semmi = tallermaa ehk suur mees ehk tuura-, sammakala.
Waradas, 45 = Warude mõis, küla.
Padagas, 40 = Pada mõis ja wald.
Raudanal, 20 = Raudna küla Aseris, 1586 kirjutatakse Raudinal. Nimi alguses Raudan-ala.
Samma, 6 = Samma mõis ja wald.
Waerkaela, 15 ibidem lucus sanctus = Werkla, kus püha hiis. Teised nimetawad kohta praegu Wõrkla. Wiimne nimetus tähendab Wõrkküla, millest lühenduse teel Wõrkla sündinud. Weerand wersta külast kaugel jõe ääres on Salumägi. Selle kohta räägib rahwas praegu, et see wanasti püha paik olnud. Sealt tuleb wist muidugi Liberi nimetatud hiie aset otsida. Poolteist wersta külast, Maarja kabeli waremete ligidal on „hiie“ nimeline paik. See on aga wäli, hiiest pole jälgegi.
Satael, 5 = Sadala. Koht tundmata. Sawala küla on Lüganuses.
Paymol, 12, = Paimola. Koht tundmata. Knüpffer arwab, et nimi Paemurd peaks kuuluma. Niisugusel korral tähendaks see Paasküla Kundas. Wõimalik, et Paimola nimeline koht muiste ometigi leidus. Nimi wõiks paimo sõnast = paimen sõna dim. = karjane tulla. Koht tähendaks siis karjuse kohta, kodu.
Hergaenpae, 3 = Härjapää küla Koogus, 1584 kirjutab E. Hartmann Harienpäby, siis härjast harja teinud ja by = rootsikeelse küla nime juurde lisanud.
Randu, 12 = Rannu küla Aseris.
Ydiala, 25 = Iila küla Mallas. Knüpffer arwab, et nimi iid-jala, Werkla hie jalal olewat kohta tähendab. Ei, Iila nimetati, nagu Liberi nimest näha, alguses Üdiala, üdi koht, sest tekkis aja jooksul Iila.
Kuscaelae, 12 = Kuisala küla Mallas.
Mallula, 5 = Malla. Kui Liberi nimi õige, peaks oletama, et nimi mallust = iseäralik heinakott tuleb. Raske ometigi uskuda, mis Mallal heinakotiga tegemist. Oletades, et Liber wõõriti Mallula Mallala asemel kirjutanud, saaksime malla = maasika-ala, maasikamaa.
Gundas, 15 = Kunda. Tähendab umbes sedasama, mis kogukond. Soomes praegu weel kunta sõna olemas.
Rai, 12 = Enne oli Raja kõrts. Peale selle weel Rää Koogu ligidal nimetada ja Raja talukoht Padas.
Paydola, 23 = Knüpffer ja Paucker arwawad, et see Kalwi mõisat tähendab. Kalwi Saksa keeli Pöddes. Pöddesi ja Paidola wahel wahe aga liig suur.
Oeas, 14 = Ojaküla Kundas.
Adnaeias, 6 = Andja mõis ja wald. Liber nime ära wäänanud.
Nucrae, 3 = Nugeri küla Wastjas. 1586 nimetatakse küla Nucke. Nimi wist sõnast nukker, nukra.