Meä kiil
Meä kiil (meänkieli) | |
Kõnõldas | Roodsin |
Kõnõlõjit | 40 000 - 70 000 |
Ammõtlinõ kiil | Roodsi ammõtlinõ veidembüskiil |
Keeletiidüsline rühmitüs | |
Kiilkund | uurali |
Keelerühmäq | soomõ-ugri õdagumeresoomõ |
Keelekoodiq | |
ISO 639-1 | - |
ISO 639-2 | fiu |
ISO 639-3 | fit |
Meä kiil vai tornio-oro soomõ kiil (meä keelen meänkieli, roodsi keelen tornedalsfinska) om õdagumeresoomõ kiil, midä kõnõldas Roodsin, põhilidsõlt Tornio jõõst õdagu puul. Keeletiidüsligult peetäs meä kiilt inämbüisi soomõ keele peräpõh'ala murdidõ hulka kuuluvas, a Roodsin om meä keelel ammõtligu veidembüskeele staatus. Meä kiilt kõnõlõs 40 000-70 000 inemist.
Esiqeräliidsi keelejuuni
toimõndaqMeä keelen pruugitas peräsilben pall'o h-hellü (nt yhtheen, kielheen, tulthiin 'ütte, kiilde, tuldi'), olõ-i ütenkäänüst ja viisikäänüst (instruktiiv), om pall'o roodsi lainõ, nt blandathaan sprookit 'keeleq siätäseq ärq'.
Meä keele sõnno
toimõndaq- ilimanaikunen = ilma as'anda
- kahveli = kahvli
- kläppi = lats
- knapsu = naasõlik miis
Välislingiq
toimõndaq- Birger Winsa: Meän kieli ja torniolaaksolaisitten kakskielisyys, Virittäjä 1993
- Meänkieli ennen ja nyt
- Meä keele kursus
Uurali keeleq |
---|
Õdagumeresoomõ: soomõ (kveeni, meä), kar'ala (livviko, tverikar'ala), lüüdi, vepsä, ingerikar'ala, vad'a (kreevini), eesti, lõunõeesti (mulgi, tarto, võro (lutsi), seto (kraasna), leivu), liivi |
Saami: lõunõsaami, uumajasaami, piitimesaami, luulõsaami, põh'asaami, akkalasaami, inarisaami, koltasaami, kildinisaami, tur'asaami |
Samojeedi: eenedsi, kamassi, matori, neenedsi, nganassaani, sölkupi |