Budism

Budism (ka buddhism vai buda usk) om Buddha Šākjamuni (Siddhārtha Gautama; arvadaq 6.–5. aastagasada i.m.a.) oppus ni tuu perrä Indian tegünüq ja säält muialõ levinüq traditsiuun, oppuisi kogo ja kultuur.
Ületsehe om Budismin kats suurõmbat tsihki: Theravaada ja Mahajaana. Mahajaana om populaarsõmb ja tuul om rohkõmb vuulõ, näütüses Puhas Maa, Zen, Nichiren, Tiibedi Budism, Shingon, Tendai. Mahajaana alla loetas viil mynikõrd Vadžrajaana tsihki, aq pal´loq lugõvaq tuud umaette tsihis.
Budism om levinüq kaq muial maailman – arvatas, et maailman om 350 mil´lonit kooniq 1,7 millardit budisti ja taa om üts kõgõ kipõmbahe kasujit uskõ.
Kõgõ tähtsämb oppus Budismin om Kolmõ Kalliskivi oppus, mis om: Buddha, Dharma (Säädmüs) ja Sangha (kogukond). Kombõ perrä võetas budist hindä Kolmõ Kalliskivi kaitsõ ala, kuq tä pühitsedäs mungas. Mungaq har´otasõq viil õigõt eetilist üllenpidämist, mungakogukonna tugõmist, tähelepandmist ja meelehar´otuisi, pühäkirätundmist, elämist välänpuul harilikku ütiskunda, usokombit ja muud.

Budismi oppus

Ümbresünde ahhil

Tiidsäq elolisõq (Budismin loetai tiidside eloliisi sekkä joht pal´lalt inemiisi, a ka eläjit) ihkasõq kõgõ tundaq hääd ja varriq halva (hallu, kuulu, kurbust jne). Seo mõjo all om elolinõ kõikaig kannatusõahilan (Sanskriti keelen Saṃsāra) ja taa määräs ärq tuu, määndsehe ello elolinõ sünnüs perän kuulmist. Budistiq uskvaq, et taa ahila saa murdaq, kuq oppiq ärq kaotama himostamist ja hirmu Buddha ja Dharma (Säädmüs) oppusõ perrä.

Karma

Budismin olõ-i Karma põhjusõ-tulo joud, niguq pal´loq arvasõq. Karma (Sanskriti keelen "tüü, tego") om tego, miä määräs ärq egä inemise järgmädse jaku ümbresünde ahilan. Hääq, kasuliguq teoq ja halvaq teoq külbväq miilde siimnit, midä tulõ lõigadaq seon vai mynõn järgmädsen elon.

Ümbresündümine

Kuikiq budistiq usu-i igävädse elovaimo olõmanolõmistõ, om ümbresündümine mitmõn tsihin tähtsä. Budismin olõ-i egot vai henge, miä olõsiq lahotõt kygõkogost. Ümbresündümine järgmäidsihe ellõ om osa kogo ilma köütmisest ja püsümüsest.

Kannahtusõ tekkümine ja tuust priis saaminõ

Neli ausat tõtõ

Nelä ausa tõõ oppust peetäs ütes päämädses oppusõs Budismin ja piäs budistligadsõ ilmakaehtusõ hundamendis. Neli ausat tõtõ seletäseq ärq kannahtusõ (ja rahulolõmatusõ), taa tekkümise ja kuis taast priis saiaq. Neli ausat tõtõ ommaq:

Kannahtusõ tõtõ
Kannahtusõ tekkümise tõtõ
Kannahtusõ kistumisõ tõtõ
Kannahtusõ kistumisõni viivä tii tõtõ

Edimäne tõtõ seletäs ärq kannahtusõ olõgi. Tuu perrä om kannahtusõl kolm umahust: füüsiline kannahtus (vanas saaminõ, kuulminõ, haigus), püsümätüse kannatus (lepmätüs asjo muutumisõga), elo häädümise ja lõpmatusõga lepmätüse kannahtus. Tõnõ tõtõ ütles, et kannahtus tekkü himostamisõst, miä tulõ rumalusõst. Kolmas tõtõ ütles, et kannahtusõst saa tävveste priis ja neläs ütles, kuis tuud saa.

Ausa katsajaolinõ tii

Neläs ausa tõtõ omgi katsajaolinõ tii ja tuun om katõssa ütstõsõga köüdetüt sammu, midä edenden joud kannahtuisi kaomisõni. Neoq om:

Alljago	Samm	Seletüs
Mõtõq	1. Õigõ kaehtus	Õigõ arvosaaminõ reaalsusõst, mitte sääne, määne taa paistus
Mõtõq	2. Õigõ plaan	Tahtmisõst priis saiaq, ilmlikkõ suuvõ salgaminõ
Üllenpidämine	3. Õigõ kõnõq	Tulõ õnnõ õigust kõnõldaq, ei tohiq kynnõgaq vika tetäq
	4. Õigõ tego	Ei tohiq teogaq vika tetäq
	5. Õigõ eloviis	Ei tohiq eloviiegaq vika tetäq
Keskendümine	6. Õigõ püüdlüs	Tulõ püüdäq õigõhe arõdaq
	7. Õigõ perrämõtlõminõ	Tulõ tähele pandaq asjo õigõt olõkit; tulõ tähele pandaq hinnäst nii, kuis periselt oldas, ilma tahtmiisildaq ja tähelepandmisõ kaihtumisõlda
	8. Õigõ keskendümine	Õigõ meelehar´otusõ (meditatsiooni) tarvitaminõ, õigõ keskendümine

Nirvana

Nirvana tähendä ümbresünümiisi ahilast priis saamist. Õdagumaiõl tundas taad kuq virgumist. Uma meele Nirvanani veenüq elolinõ lätt kooldõn Parinirvanahe ja ei sünnüq inämb ümbre. Myni Budismi tsihk ütles, et Nirvana aol või elolisõl ollaq viil kannahtuisiga lepmise häti ja et nuuq kaosõq ynnõ Parinirvanan.