Mõisa
Mõisa oll' feodalismi aigo maavaldus üten sääl pääl elävide sõltuvusõn olõvidõ talopoigõga. Kapitalismi aigo oll' taa põllumajanduslik suurmajand. Kitsambalt nimetedäs mõisas mõisapidäjä hindä majandõdavit maid üten härbäni ja majandushuunidõga vai sõs mõisasüänd (härbänit, parki, majandushuunit).
Mõisidõ lihiq
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]20. aastagasaa alostusõn oll' Eestin päämidselt katsasugutsit mõisit. Innembide om pilt olnuq kirivämb, selle et pääle vasallõ (illatsõmpi umanikkõ) võisõvaq mõisaq kuuluq nii ordolõ, piiskopkunnõlõ, kluustriilõ ku tõisilõgi instituts'oonõlõ.
Kaeq ka
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]- Võromaa kihlkundõ mõisidõ nimekiräq: Hargla - Kanepi - Karula - Põlva - Rõugõ - Räpinä - Urvastõ - Vahtsõliina
- Võromaa mõisaq