1946
Olgoldâshäämi
1946 (MCMXLVI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. Tot lâi 1940-lovo čiččâd ihe.
Tábáhtusah
[mute | mute käldee]Nobel-palhâšumeh
[mute | mute käldee]- Fyysiik – Percy Bridgman[1]
- Kemia – James Sumner, John Northrop já Wendell Stanley[2]
- Kirjálâšvuotâ – Hermann Hesse[3]
- Ráávhu – Emily Balch já John R. Mott[4]
- Talhâstieđâ – Hermann Joseph Muller[5]
Šoddâmeh
[mute | mute käldee]- uđđâivemáánu 5. peeivi – Diane Keaton, ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee
- uđđâivemáánu 16. peeivi – Kabir Bedi, indialâš čaittâleijee
- uđđâivemáánu 19. peeivi – Dolly Parton, ovtâstumstaatâlâš countrylávloo, laavlârähtee já čaittâleijee
- uđđâivemáánu 20. peeivi – David Lynch, ovtâstumstaatâlâš elleekovestivrejeijee, -kietâčällee, -pyevtitteijee sehe kovetaaidâr já čuovâkovvejeijee
- kuovâmáánu 2. peeivi – Isaias Afewerki, eritrealâš politikkár já Eritrea 1. president
- kuovâmáánu 26. peeivi – Ahmed Zewail, ive 1999 Nobel-kemiapalhâšume finnim egyptlâš-ovtâstumstaatâlâš kemist (j. 2016)[6]
- njuhčâmáánu 19. peeivi – Steve Halliwell, eŋlandlâš čaittâleijee (j. 2023)
- cuáŋuimáánu 22. peeivi – Lea Laitinen, syemmilâš filosofia tuáhtár já Helsig ollâopâttuv suomâkielâ professor emerita
- vyesimáánu 16. peeivi – Robert Fripp, eŋlandlâš musikkár já kitarist
- kesimáánu 2. peeivi – Lasse Hallström, ruátálâš elleekovestivrejeijee
- kesimáánu 14. peeivi – Donald Trump, ovtâstumstaatâlâš finnodâholmooš já politikkár, Ovtâstum staatâi 45. president
- porgemáánu 2. peeivi – Liana Isakadze, georgialâš vivlučuojâtteijee (j. 2024)[7]
- porgemáánu 14. peeivi – Maila-Katriina Tuominen, syemmilâš kulttuurtoimâtteijee (j. 2023)[8]
- porgemáánu 19. peeivi – Bill Clinton, ovtâstumstaatâlâš politikkár, juuriist já Ovtâstum staatâi 42. president
- čohčâmáánu 1. peeivi – Barry Gibb, brittilâš musikkár (Bee Gees)
- čohčâmáánu 5. peeivi – Freddie Mercury, eŋlandlii rock-juávhu Queen lávloo, laavlârähtee já pianist (j. 1991)
- čohčâmáánu 26. peeivi – Bryan Ferry, eŋlandlâš lávloo já Roxy Music -rockjuávhu vuáđudeijeejeessân
- roovvâdmáánu 14. peeivi – Dan McCafferty, skotlandlâš lávloo (j. 2022)[9]
- juovlâmáánu 18. peeivi – Steven Spielberg, ovtâstumstaatâlâš elleekovestivrejeijee
Jämimeh
[mute | mute käldee]- uđđâivemáánu 23. peeivi – Helene Schjerfbeck, suomâruátálâš máálájeijee (š. 1862)
- vyesimáánu 12. peeivi – Bertel Jung, syemmilâš arkkiteht (š. 1872)[10][11]
- kesimáánu 4. peeivi – Ernst Lindelöf, syemmilâš matematikkár (š. 1870)
- porgemáánu 13. peeivi – H. G. Wells, eŋlandlâš kirječällee (š. 1866)
- porgemáánu 19. peeivi – Albert Petrelius, syemmilâš arkkiteht (š. 1865)[12]
Kalender
[mute | mute käldee]Fáádást eres soojijn
[mute | mute käldee]- Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást 1946.
Käldeeh
[mute | mute käldee]
- ↑ 1,0 1,1 The Nobel Prize in Physics 1946. The Nobel Prize. Čujottum 19.3.2021 (eŋgâlâskielân)
- ↑ 2,0 2,1 The Nobel Prize in Chemistry 1946. The Nobel Prize. Čujottum 19.3.2021 (eŋgâlâskielân)
- ↑ 3,0 3,1 The Nobel Prize in Literature 1946. The Nobel Prize. Čujottum 19.3.2021 (eŋgâlâskielân)
- ↑ 4,0 4,1 The Nobel Peace Prize 1946. The Nobel Prize. Čujottum 19.3.2021 (eŋgâlâskielân)
- ↑ 5,0 5,1 The Nobel Prize in Physiology or Medicine 1946. The Nobel Prize. Čujottum 19.3.2021 (eŋgâlâskielân)
- ↑ Ahmed Zewail nobelprize.org. Čujottum 27.10.2022. (eŋgâlâskielân)
- ↑ ლიანა ისაკაძე Georgia biograafisâš sänikirje. Čujottum 7.7.2024. (georgiakielân)
- ↑ Määttänen, Markus: Kulttuuritoimittaja Maila-Katriina Tuominen on kuollut Helsingin Sanomat. 14.9.2023. Čujottum 15.9.2023. (suomâkielân)
- ↑ Sweeting, Adam: Dan McCafferty obituary The Guardian. 13.11.2022. Čujottum 14.11.2022. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Wäre, Ritva: Jung, Bertel Biografiskt lexikon för Finland. Čujottum 16.6.2022. (ruotâkielân)
- ↑ Henkilötietoja. Aamulehti, 12.07.1932, 51. ihekerdi, nr 185, s. 4. Artikkâl nettiversio Čujottum 17.06.2022. (suomâkielân)
- ↑ Albert Petrelius Arkkitehtuurmuseo. Čujottum 16.6.2022. (suomâkielân)