Jaapaankaavrâs
| Jaapaankaavrâs Cervus nippon (Temminck, 1838) |
|
|---|---|
 |
|
| Tile | LC (eellimvuáimálâš)[1] |
 |
|
Tieđâlâš luokittâllâm |
|
| Doomeen | Sellâvááimusliih Eucarya |
| Kodde | Elleekodde Animalia |
| Uáiviráiđu | Savosuonâsiih Chordata |
| Vyeliráiđu | Čielgitávtáliih Vertebrata |
| Luokka | Njomâtteijeeh Mammalia |
| Lahko | Kyeppirelleeh Artiodactyla |
| Hiäimu | Sorvâelleeh Cervidae |
| Vyelihiäimu | Jálukavrâseh Cervinae |
| Suuhâ | Stuorrâkavrâseh Cervus |
| Šlaajâ | nippon |
Jaapaankaavrâs (Cervus nippon) lii Nuorttâ-Aasiast ellee kavrâsšlaajâ, mon aldahyelhih láá stuorrâkaavrâs já vaapiit.
Jaapaankavrâsist láá maŋgâ noomâ eŋgâlâskielân: "sika deer", "Northern spotted deer" já "Japanese deer". Suomâkielân vist tot lii "japaninkauris", "japaninhirvi" teikâ "japaninpeura". Eŋgâlâskielâg sääni "sika" puátá jaapaankielâlii säänist "shika" ađai "kaavrâs". Jaapaankielâlâš nommâ lii "nihonjika" ađai "jaapaankaavrâs".
Olgohäämi já stuárudâh
[mute | mute käldee]Jaapaankavrâs stuárudâh lii kiddâ tast, ete mon vyelišlaajân tot kulá. Puoh stuárráámus vyelišlaajâ lii mantšuriakaavrâs (C. n. manchuricus), mon oráseh teddih 70–110 kg já niŋálâsah 45–50 kg.[2] Stuorrâ oráseh pyehtih kuittâg teddiđ joba 160 kg.[2] Meiddei vyelišlaajâ Cervus nippon yesoensis lii uáli jo styeres, já motomeh oráseh láá tiäddám 170–200 kg.[2] Ucemus vyelišlaajâ lii Cervus nippon nippon, mon oráseh teddih 40–70 kg já niŋálâsah 30–40 kg.[3] Jaapaankavrâsoráseh teddih koskâmiärálávt 40–70 kg já niŋálâsah 30–45 kg.[4]
Jaapaankavrâs sevealodâh lii suullân meetter, já ton kukkodâh lii 95–180 cm. Jaapaankavrâs pieinis lii suullân 7–13 cm kukke.
Turkkâ lii tevkisruškâd teikkâ čappâd, mutâ meiddei tiättojeh vielgis ohtâgâsah. Tälviv turkkâ lii čapisruškâd já uásild räänis-uv. Tälviv ton tiälhuh iä oinuu siämmáá čielgâsávt ko keessiv, mutâ jaapaankaavrâs ij kuittâg kuássin moonât tiälhuidis ollásávt.
Jaapaankavrâsorásijn láá čuárvih, moh kaččeh ain kiđđuv já šaddeh uđđâsist čohčuv. Čoorvij kukkodâh lii kiddâ kaavrâs vyelišlaajâst. Motomijn vyelišlaajâin čuárvih láá 28–45 cm kuheh. Motomijn eres vyelišlaajâin vist toh láá joba 80 cm kuheh.
Lavdâm
[mute | mute käldee]
Jaapaankaavrâs ij lah uhkevuálásâš šlaajâ, mutâ maaŋgah ton vyelišlaajah láá. Taiwankaavrâs (C. n. taiouanus) lii ollásávt lappum eellimkuávluinis, já tot lii siäilum tuše elleikaardijn.[5] Tavekiinakaavrâs (C. n. mandarinus) já shanxikaavrâs (C. n. grassianus) láá máhđulávt jo jáámmám suhâjämimân.[1]
Jaapaankavrâseh iälusteh liähmustiellâs meecijn, main šaddodâh lii saahâd já tälviv ij myeti ennuv. Jaapaankavrâseh, maid ulmuuh láá puáhtám olgoenâmáid, eelih távjá siämmáálágánijn kuávluin ko jaapaankavrâseh Nuorttâ-Aasiast.
Jaapaankaavrâs já ton vyelišlaajah láá jáámmám suhâjämimân maaŋgâin kuávluin, main toh ovdil iälustii, tego tave-Vietnamist já nuorttâ-Ruošâst.[1] Japanist šlaajâ lii kuittâg hirmâd táválâš. Jaapaan pirâsministeriö mield Japanist láá joba kulmâ miljovn jaapaankavrâsid.[6] Suijân toos lii pehtilis suojâlem sehe tot, et jaapaanlâš kumppi lii jáámmám suhâjämimân.[6]
Jaapaankavrâseh láá puohtum maŋgáid enâmáid, siämmáánáál ko vielgispieiniskodeh. Euroopist jaapaankavrâseh iälusteh ei. Suomâst, Eestienâmist, Belgiast, Tanskaast, Nuorttâriijkâst, Ruošâst, Romaniast já Taažâst. Ulmuuh láá puáhtám jaapaankavrâsijd meiddei Tave-Amerikân, já toh kávnojeh Ovtâstum staatâin ei. Pennsylvaniast, Wisconsinist, New Yorkist, Oregonist, Wyomingist já Texasist. Ton lasseen jaapaankavrâseh iälusteh Kanadast. Oseaniast já Aasiast jaapaankavrâseh láá puohtum Australian, Uđđâ-Seelandân já Filippiináid.
Raavâd
[mute | mute käldee]
Jaapaankavrâseh oceh raavvâd iho eromâšávt jis toi eellimkuávluin láá ennuv ulmuuh.[4] Jaapaankavrâseh poreh sinoid, toŋŋâsijd sehe muorâi ruottâsijd já páárhu.[6]
Japanist jaapaankavrâseh láá stuorrâ čuolmâ, tastko toh tovâtteh stuorrâ vahâgijd ko toh oceh raavvâd meecijn já eennâmviljâleijei piälduin.[6] Ive 2015 Japanist vahâgittui 8 000 hehtaarid mecci, já 77 % vahâgijn tovâttii jaapaankavrâseh.[6] Vahâgeh lijjii meiddei tivrâseh, ohtsis 53 000 000 dollarid.[6]
Jaapaankavrâseh poreh távjá šado aalgâid, já tondiet muorâdiversiteet lii kiäppánâm.[6] Tááláá ääigi muorâi saajeest maaŋgâin kuávluin šaddeh sasa-bambuh.[6]
Eennâmviljâleijeeh, kiäi piälduin jaapaankavrâseh eelih ucâmin raavvâd, sättih kuittâg meiddei hiettâđ stuorrâ kavrâsnaalijn.[4] Jaapaankaavrâs lii pivdoellee, já eennâmviljâleijeeh pyehtih tipteđ miäcásteijeid puáttiđ sii piäldoid miäcástiđ kavrâsijd.[4] Eennâmviljâleijeeh finnejeh ruuđâ miäcásteijein, kiäh mäksih pivdemlooveest.[4]
Lasanem
[mute | mute käldee]
Jaapaankavrâsij kieimâmäigi lii čohčâmáánust skammâmáánu räi, mutâ tot sáttá jotkuđ meiddei tälviv. Oráseh noreh pirrâsis niŋálâsâid, moiguin toh parâttâleh. Orásijn láá jieijâs revireh, maid toh piälušteh eres orásijn. Oráseh merkkejeh jieijâs revirijd kuopijd kuáivumáin já hajâmeerhâid kyeđimáin. Jis ores iirât puáttiđ nube orráás revirân, te toh taištâlškyetih koskânis já motomin taištâlmeh noheh eskin talle ko nubbe ores lii jáámmám.
Niŋálâs lii čuávjist suullân čiččâm mánuppaijeed. Niŋálâs kuáddá oovtâ vyesi vyesimáánust teikkâ kesimáánust.[4] Vyesi lii ucce, já tot tiäddá 4,5–7 kg.[7] Niŋálâs njoomât vyesi suullân love mánuppaijeed. Vyesi aalgât elimis ohtuu suullân oovtâihásâžžân, já tot šadda suhâjuátkimahan 16–18 mánuppaje ahasâžžân. Jaapaankavrâseh eelih kuhháá, suullân 15–18 ihheed.[8] Elleikaardijn toh pyehtih eelliđ joba 25 ihheed.[7]
Fáádást eres soojijn
[mute | mute käldee]
Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Jaapaankaavrâs.
Käldeeh
[mute | mute käldee]- ↑ 1,0 1,1 1,2 Sika Deer iucnredlist.org. Čujottum 24.5.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ 2,0 2,1 2,2 McCullough, Dale R. & Takatsuki, Seiki & Kaji, Koichi: Sika Deer: Biology and Management of Native and Introduced Populations, s. 28. Springer Science & Business Media, 2008. ISBN 9784431094296.
- ↑ Walker, Ernest P. & Nowak, Ronald M.: Walker's Mammals of the World. Vol. 2. 5. riäntus. Baltimore: Johns Hopkins University Press, 1991.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 Sika Deer The British Deer Society. Čujottum 24.5.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ McCullough, D. R.: Status of Larger Mammals in Taiwan. Taipei: Tourism Bureau, 1974.
- ↑ 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 6,5 6,6 6,7 Restore wolves or slaughter deer to save Japanese forests? Mongabay Environmental News. 20.11.2018. Čujottum 24.5.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ 7,0 7,1 Landesman, Nathan: Cervus nippon (sika deer) animaldiversity.org. Čujottum 24.5.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Sika Deer Chesapeake Bay. Čujottum 24.5.2024. (eŋgâlâskielân)