Järgeline hirs'
Järgeline hirs' | ||||||||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Tedoklassifikacii | ||||||||||||||
|
||||||||||||||
Latinankel'ne nimi | ||||||||||||||
Panicum miliaceum L., 1753 | ||||||||||||||
|
Järgeline hirs' (latin.: Panicum miliaceum) om üks'voččiden heinäsižiden kazmusiden erik, tipine Hirs'-heimos. Mülütadas Tähkheiniden sugukundha.
Leviganduz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Hirs' om amuine arvokaz maižanduzkul'tur, libub Suvipäivnouzmaižes Azijaspäi. Om ottud kul'turha läz 7 tuhad vozid tagaz, kazvatadas kaikil kontinentil. Vill' järgeližes hirsišpäi nimitase šonaks, se om läz glütenatoi. Slokosttäs šonnikoid i šonpudrad, ližatas šonad keitoshe, söttas linduid. Kuzenajai i verensätai surin.
Kazmuz om lämännavedii, seižub kuivaigad i solatud mahust vaste, no ei tirpi muiktoid mahusid.
Biologine ümbrikirjutand
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Ribujur' ličese pol'tošt metrad süvüdehesai, sase 1..1,2 m levette. Kazmuz oleskeleb 45..150 sm kortte. Severz'-se seikhid jurespäi, ned kazdas penzhan kartte. Seikh om cilindranvuitte, sarakoičese jurespäi.
Vegetacijan pord om 60..120 päiväd.
Kazvatand
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Järgeližen hirsin mail'man satuz oli 28 mln tonnoid vl 2014. Kaikiš järedambad kazvatajad — Indii (11,4 mln tonnoid vl 2014) i Afrikan Sahelin zonan valdkundad (Niger, Mali, Nigerii, Sudan, Burkina-Faso, Efiopii i Čad — kaik 10,4 mln tonnoid). Ičeze znamasine tehmine om Kitaiš (2,3 mln t) i Venämas (0,5 mln t).
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Järgeline hirs' Vikiaitas |