Kirovgrad
Lidnanznam |
Flag |
Valdkund | Venäma |
Eläjiden lugu (2021) | 18,577 ristitud |
Pind | 10 km² |
Pämez' | Aleksandr Os'kin (reduku 2017—) |
Telefonkod | +7−34 357-xx-xxx |
Avtokod | 66, 96, 196 |
Aigvö | UTC+5 (MSK+2) |
Kirovgrad (ven.: Кировград), edel 1936. vot Kalat (ven.: Калата́), om Venäman lidn Sverdlovskan agjan suvipäivlaskmas. Se om Kirovgradan lidnümbrikon administrativine keskuz.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunkt mainitase dokumentoiš ezmäižen kerdan vl 1808 kuti Kalat-žilo (ven.: посёлок Калата), nimi libub ezimeletaden türkan kelišpäi (kala-ata «tatan külä»). Vl 1812 löutihe vas'kkivendod lidnanno, 19. voz'sadan keskes avaitihe kuldan sijid. Vspäi 1914 vas'kensuladuztegim radoi, saudihe kaks' raudtesarakod sen täht «Jekaterinburg — Alatagil»-keskustaspäi. Vl 1932 Kalat-žilo sai lidnan statusad, udesnimitihe sidä nügüdläižikš vn 1935 tal'vkus kompartijan Sergei Kirov-šingotajan kanzannimen mödhe. Vodele 1941 vas'ken sijaline samine tuli lophu, ei jänd kivendod. Vspäi 1963 lidn alištub agjan tobmudele oikti.
Kirovgrad šingotase koviden ühthesuladusiden tegimel (vspäi 1942, vol'framan i kobal'tan ühtnendad) i tegimištoližsegoitusiden tegimel[1] (vspäi 1994, čomitandsauvondmaterialad, letked, röntgenvastaižed segoitused, substancijad samha kivivoid).
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lidn sijadase Kalat (Kalatink) jogen randoil (Turan oigedpol'ne bassein, Obin hurapol'ne bassein), Keskmäižen Uralan päivnouzmaižil pautkil, 290 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Pened vezivaradimed oma lidnan pohjoižes i suves. Matkad Jekaterinburghasai om 73 km suvhe-suvipäivnouzmha orhal, 92 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Nevjansk 10 km pohjoižpäivnouzmha, Ülätagil 10 km suvipäivlaskmha i Novoural'sk 20 km suvhe.
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 21 035 ristitud, lidnümbrikon koume nelländest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 25 598 eläjad vl 1989.
Rahvahad (2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 90,9%, totarlaižed — 5,2%, toižed rahvahad — 3,9%.
Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid[2] oma olmas lidnas: ph. Amvrosii Optijanalaižen (letihe vll 2003−2004) i Jumalanmaman Vladimiran jumalaižen (om saudud vl 1997). Islaman pühäpert' om sauvomižes.
Uralan valdkundaližen kolledžan Ivan Polzunovan nimed (Jekaterinburg) filial[3] om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]-
Ježovai-mägen suks'paute vn 2015 uhokus
-
Ph. Amvrosii Optijanalaižen jumalanpert', vn 2016 nägu
-
Hoštusen memorial vl 2016
-
«Sputnik»-kul'turkeskuz (2016, Kaimdai)
-
Ježovai-raudtestancijan sauvuz (ven.: Ежёвая) vl 2010
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- ↑ Kirovgradan tegimištoližsegoitusiden tegimen sait (kzps.ru). (ven.)
- ↑ Kirovgradan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
- ↑ Kirovgradan filialan lehtpoled Uralan valdkundaližen kolledžan ugkp.ru-saital. (ven.)
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Lidnümbrikon Duman oficialine sait (kirovgradduma.ru). (ven.)
- Lidnümbrikon administracijan oficialine sait (kirovgrad.midural.ru). (ven.)
Kirovgrad Vikiaitas |
Sverdlovskan agjan lidnad | ||
Alapajevsk | Alasald | Alasergid | Alatagil | Alatur | Aramil' | Artömovskii | Asbest | Berözovskii | Bogdanovič | Degtärsk | Irbit | Ivdel' | Jekaterinburg | Kačkanar | Kamensk Uralal | Kamišlov | Karpinsk | Kirovgrad | Krasnoturjinsk | Krasnoufimsk | Krasnoural'sk | Kušv | Lesnoi | Mihailovsk | Nevjansk | Novoural'sk | Pervoural'sk | Polevskoi | Rež | Revd | Serov | Severoural'sk | Sisert' | Sredneural'sk | Suhoi Log | Zarečnii | Talic | Tavd | Turinsk | Uz' Läl' | Verhoturje | Volčansk | Üläpišm | Üläsald | Ülätagil | Ülätur | ||