Kulebaki
Lidnanznam | |
Valdkund | Venäma |
Eläjiden lugu (2021) | 32,184 ristitud |
Pind | 25 km² |
Telefonkod | +7−83 176-xx-xxx |
Avtokod | 52, 152 |
Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
Kulebaki (ven.: Кулеба́ки) om Venäman lidn Alalidnan agjan suvipäivlaskmas. Se om Kulebakin lidnümbrikon administrativine keskuz (edel 2015. vot — rajonan).
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vn 1677 aigkirjas kuti Kulebaki-külä, eli mecan varhapanendal da vugonkal-ajandal. Kändihe žiloks vl 1818. Vn 1861 maorjusen tühjituz andoi puhud enččele pomeššikale sauda metallurgišt tegint sijaližel torhudel. Oli radnikžiloks vspäi 1927. Sai lidnan statusad vn 1932 uhokus.
Kulebaki šingotase raudan metallurgijan i metallan ümbriradmižen «Ruspolimet»-kompanijal[1] (terased da niiden ühthesuladused, renghad avialikutimiden täht, tagodud tegesed), sauvondmaterialiden sarakol (raudbetonantegim, mecan ümbriradmine, metalližkonstrukcijad[2]), sömtegimištol (lihakombinat, leibtegim, maidtegim), mugažo specialižen soban omblendfabrik (Alauz'lidnan «Meridian»-kompanijan pala) radab lidnas.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lidn sijadase ümbrikon pohjoižes, 105 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Alauz'lidnhasai om 137 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 188 km avtotedme vai 242 km raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Viks 25 km suvipäivlaskmha orhal vai 43 km avtotedme, Murom (Vladimiran agj) 34 km päivlaskmha-lodeheze orhal, 53 km avtotedme vai raudtedme, i Navašino 24 km lodeheze orhal, 30 km avtotedme vai 28 km raudtedme. Lidnan raudtestancii radab vemha jüguid vaiše.
Muroman mecad ümbärtas lidnad. Ei ole znamasižid jogid lidnas. Om turbhan, raudkivendon i mouckiven löudmižsijid läz lidnad. «Vladimir — Murom — Arzamas»-avtote läbitab lidnad päivlaskmaspäi suvipäivnouzmha.
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 35 759 ristitud, lidnümbrikon kaks' koumandest. Kaik 32 943 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 44..48 tuhad eläjid vll 1959−2001 (48 135 rist. vl 1979).
Rahvahad (2010): venälaižed — 99,5 %, toižed rahvahad — 0,5 %.
Ortodoksižen hristanuskondan viž pühäpertid[3] oma avaitud lidnas: kaks' jumalanpertid, kaks' časounäd, loičendpert'.
Kulebakin metallurgine kolledž[4] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]-
Lidnümbrikon tobmuden sauvuz (2009)
-
Jaugnikoiden sild lidnan puištos, vn 2009 nägu
-
Uz' vilugoitai čuhunduz Kulebakin metallurgižel tegimel vl 2012
-
Fizkul'turine «Temp»-tervehtamižkompleks (2012)
-
Kulebakin istorijan i kodirandantedištandan muzei vl 2007 (om saudud 19. voz'sadal, ende rahvahanbobuštusiden pert')
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- ↑ «Ruspolimet»-kompanijan sait (ruspolymet.ru). (ven.) (angl.)
- ↑ Kulebakin metalližkonstrukcijoiden tegim gk-smk.ru-saital. (ven.)
- ↑ Kulebakin pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
- ↑ Kulebakin metallurgižen kolledžan sait (kulmk.ru). (ven.)
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Kulebaki Vikiaitas |
Alalidnan agjan lidnad | ||
Alauz'lidn | Arzamas | Balahn | Bogorodsk | Bor | Čkalovsk | Dzeržinsk | Gorbatov | Gorodec | Knäginino | Kstovo | Kulebaki | Liskovo | Lukojanov | Navašino | Pavlovo | Perevoz | Pervomaisk | Sarov | Semönov | Sergač | Šahunj | Zavolžje | Uren' | Vetlug | Viks | Volodarsk | Vorsm | ||