Tshefu Inqaku 2005
Tshefu Inqaku 2005
Tshefu Inqaku 2005
NGU
April2005
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
ISIQINISEKISO
Mna osayine ngezantsi, ndiyaqinisekisa ukuba uphando olwenziwe kulo msebenzi Iolwam buqu
kwaye andizange ndilufake lonke okanye inxal'enye yalo ngaphambili nakuyiphi na
iDyunivesithi ngeenjongo zokufumana isidanga
Umhla
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
11
ABSTRACT
This study explores the defining characteristics of the genre-theory analytically for
isiXhosa. The five chosen genre texts in isiXhosa, extracted from five Bona magazine,
deal with social problems.
Firstly the study investigates the theory of genre-based approach. The genre-based
approach forms the framework for the analysis of the isiXhosa texts. The ethnography of
writing posited in the theory of text construction of Grabe and Kaplan (1996) is explored.
This theory is accepted as an underlying framework for teaching writing in isiXhosa in
Curriculum 2005. The ethnography of writing entails addressing the following questions:
who writes, what, to whom, for what purpose, why and how.
Secondly, the write parameter, which is extensively examined, deals with the six learning
outcomes such as listening, speaking, reading, writing, thinking and reasoning, language
structure, in relation to the assessment standards, as a realisation of communicative
purpose. The text-linguistic characteristics of the genre approach involving Grabe and
Kaplan's model of writing are explored in the five isiXhosa magazine texts.
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
III
OPSOMMING
Die studie ondersoek die onderskeidende kenmerke van die genre-teorie analities vir
isiXhosa. Die vyf genre-tekste van die BONA tydskrif wat gekies word, handeloor sosiale
probleme.
Die studie ondersoek eerstens die teorie van die genre-gebaseerde benadering. Die
genre-gebaseerde benadering vorm die raamwerk vir die analise van die isiXhosa tekste.
Die etnografie van skryf soos gepostuleer in die teorie van tekskonstruksie van Grabe en
Kaplan (1996) word ondersoek. Hierdie teorie word aanvaar as onderliggende raamwerk
in die onderrig van skryfvaardighede in Kurrikulum 2005. Die etnografie van skryf, behels
die ondersoek van die vrae: wie skryf wat aan wie, vir watter doel, wanneer, waarom,
en hoe.
Tweedens, die skryf parameter, wat uitgebreid ondersoek word met verwysing na die
Xhosa tekste, hou ook verband met die leeruitkomste van luister, lees, praat,
denkvaardighede en taalstruktuur, met betrekking tot die assesseringsstandaarde, as 'n
realisering van kommunikatiewe doelstelling. Die tekslinguisitiese eienskappe word
ondersoek soos gepostuleer deur Grabe en Kaplan t.o.v. die vyf Xhosa tydskrifartikels.
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
IV
ISICATSHULWA
Okokuqala lo msebenzi uphanda ithiyori ebanzi ngendlela ethi igenre ijongwe ngayo. Le
yimvelaphi yohlobo Iwetekisi yolwimi IwesiXhosa. Indlela yokubhala amagama ivela
kwithiyori ka Grabe no Kaplan (1996). Le thiyori yamkelekile njengesiseko sokufundisa
ukubhala. Iquka indlela yokubhala enale mibuzo: ngubani obhalayo, ebhala ntoni, ebhalela
bani, siyintoni isizathu, ngoba kutheni, ebhala njani.
DEDICATION (Ukunikezela).
This work is dedicated to Julie Dlabantu (Grandmother), Elda Sowazi (Mother) and Elsie
Nosekeni Tshefu (Mother in Law). Though they passed away many years ago, their
influence and teachings are still alive in me. May their Souls Rest in Peace.
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
VI
ACKNOWLEDGEMENT.
I acknowledge with great thanks and appreciation the role played by my husband - Peter
Tshefu, my children Phumlani, Zondwa, Sivuyisiwe, Sandiswa, Sinesipho, Sinoxolo, Zipho
and our beloved Nomhanase Dukisa. Their tolerance of me, support and understanding
contributed to the success of this work.
My support staff Bahle Mali, Camagu Ndaki, Thando Geza and Lindile Sonjani "tighten up
the loose screws" thanks ever so much. Last but not least - our family friend - Nontando
Bam who keeps on inspiring me to achieve my goals in life.
"Ndibamba ngazibini
kuni nonke"
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
vn
Table of contents
ISAHLUKO 1: INTSHAYELELO
1.1 Injongo kunye nentsingiselo yolufundo 1
1.2 Isakhiwo sobume bomsebenzi 2
1.2.1 Inxaxheba yohlelo lob halo kufundo lolwimi 2
1.2.2 Uhlehlelo lob halo 2
1.3 Ulungiselelo lofundo 3
ISAHLUKO 3
3.1 Imfuno zokuphanda ngobhalo 50
3.1.1 Intshayelelo 50
3.2 Isimo sesicatshulwa esibhaliweyo 53
3.2.1 Izinto ezijongwayo xa kuphicothwa isimbo sokubhala 54
3.2.2 limpawu zesicatshulwa njengonxibelelwano 55
3.3 Uphando ngolungelelaniso Iwesivakalisi 56
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
Vlll
Isahluko 4
4.1 Uhlahlelo Iwenkcazo yezentlalo kubhalo IwesiXhosa njengohlobo lob halo . 106
4.2 Izakhiwo zemiba yokubhala: imiba yokubhala 106
4.2.1 Uhlahlelo Iwenkqaku lokuqala
uDube wazakhela umzi ngemali yokuthengisa iitapile (Dube built his house on
potatoes) 107
Uhlahlelo Iwenqaku lesibini
Umzingisi akanashwa (the fruits of hard work) 133
Uhlahlelo Iwenqaku lesithathu
uLucky ubulela uThixo (Lucky thanks God) 164
Uhlahlelo Iwenqaku lesine
Oomama besizwe sethu (mothers of our nation) 189
Uhlahlelo Iwenqaku lesihlanu
Ukuchitha imini noyimbalasane uNomonde Gongxeka 221
ISAHLUKO 5
5.1 Isishwankathelo 250
IBIBLIYOGRAFI 252
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
ISAHLUKO 1
INTSHA YELELO
Olu fundo kakhulu lujonge ukwenza uphando ngolwimi kuhlobo lobhalo kunye nohlahlelo.
Oku kwenzeka kwilizwe jikelele kusenziwa ngabaphandi beveza iimbono zabo
endingabalula phakathi kwabo u Bhatia Miller (1993), Swales (1993) ongomnye wabafundi
baka Halliday abawuqale lo msebenzi e Australia kwisikolo esisebenzisa ulwimi. Loo nto
ke yenze ukuba uphando lufumaneke ngesingesi. Kuloko kufunyaniswe ukuba makhe
kwenziwe uphando ngesiXhosa olwenziwa ngokuhlahlela amanqaku eBona yesiXhosa.
Imiba yohlahlelo iza kungqamana nale yesiNgesi eyile imiba yezentlalo, inkcazo
ngezakhiwo, inkcubeko nonxibelelwano lobhalo.
Kolu fundo kuza kwenziwa okuza kwenzeka kwisahluko sesibini, sesithathu nesesine.
Kwisahluko sesibini siphethe umba ongohlalutyo Iwezimvo nembono ezahlukeneyo
zababhali ngegenre, abafana no Swales J.M. (1993). Kwisahluko sesithathu siza kuphatha
umba ongemfuno zokuphanda ngokubhala njengokuba sisazi ukuba oku kubhala kusuka
ekuthetheni, nto leyo yenza ukuba kungabi lula ukubhala. Kwisahluko sesine iza kuba
luhlahlelo Iwamanqaku eBona yesiXhosa apho kuza kube kuphethwe ubuciko ngumbhali,
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
2
Apha ke kujongwa amava omfundi kwicala lasekufundeni. Apha uqala ukumjonga kulwazi
aza nalo esuka ekhaya umlungise kulo. Wanduie ukufaka ulwazi Iwase gumbini
lokufundela. Kwakhona kufuneka umntwana akwazi ukubhala ulwimi nokuluhlalutya
nokugweba. Oku kugweba kufuneka xa abantwana bebuza imibuzo egwebayo. Nto leyo
ekhokelela kwimpendulo ezigwebayo. Iziphumo zako konke oku kukuba abantwana
bakwazi ukucinga, ukusombulula ingxaki nokuba umntwana akwazi ukuthatha isigqibo
ngokwakhe. Zonke ezi zinto zikhokelela kwiziphumo eziphumayo zoludwe Iwemfundo ka
2005 ezizezokufunda nokubhala. Umbhali uza kukwazi ukubhala iindidi ezahlukeneyo
zeetekisi. Oku kuquka nabantwan abangakwazi ukuthetha, izithulu kunye neemfama.
Apha kolu fundo kulapho kukrotyiswa into eza kuqhubeka kwezi zahluko. Kwisahluko
sesibini ababhali benza uphando nzulu ngolwimi besusela kwimvelaphi yolwimi
ekukuthetha noqwalaselo oluthe Iwenzeka lusenziwa ngabaphandi befumanisa ubunzima
kubafundi ekubhaleni.
Isahluko sesine iza kuba luhlahlelo Iwamanqaku eBona, apho kuphethwe imiba
eyahlukeneyo yasekhlaleni. Kulapho kufumaniseka khona ukuba umbhali xa ebhala
kusukuba ikhona into ayilungisyo.
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
4
ISAHLUKO 2:
UHLALUTYO LWEZIMVO NEMBONO EZAHLUKENEYO ZABABHALI
NGE GENRE
2.1 INTSHAYELELO
Inkcazelo
esisigxina, babonisa indlela athi umbhali othile ayohlule imo eqhelekileyo amiseie
intsingiselo nemvelaphi. Kukho ukubanga okuthi ukunconywa kwegenre kuyimfuneko
ukuba akuyomeko eyaneleyo yokuncoma uluncwadi. Kuyimfuneko kuba ayoneli nje
kukunika ukutolikeka nokuhlalutyeka kwalomsebenzi, kodwa lo msebenzi unobutekisi kuba
unenkcubeko, unembali, unoqoqosho Iwasekuhlaleni, ukwanxulumelene nopolitiko.
Ekugqibeleni uhlalutyo Iwegenre lubalulekile kuba lunengcaciso, enika indlela
yonxulumano ekusetyenzisweni kokubhala ngababhali, ngabafundi nabahlalutyi
ekutolikeni:
1. Ithiyori yegenre inakho ukunxulumana kancinci kuba ayingqamani nemisebenzi
yoncwadi.
2. Ithiyori ngenene ikhokelela kwinkcazo ezinzima kulinganiso olungenasiseko.
3. Ixabisa ukuthanda amasiko akudala.
4. Iyinto engenakuqondwa kwinzame zayo ukucacisa ixesha langoku ngexesha lakudala
kwinzululwazi ngeelwimi.
Uian Reid uthi I "genre" ngendlela ebaluleke ngayo iya ngena kuluhlu lolwazi Iweengcali
zolwimi. Olu luvo uluveza kwincwadi yakhe ethi "A Generic Frame for Debates about
Genre". Uye wacacisa nembono yokuba ababhali mabaziveze iimpawu ezihlangeneyo
nezahlukeneyo kuluncwadi Iwabo ukuze kukuphuhliswe iinkalo ngeenkalo engxoxweni
kuba isiphumo soko luluvo oluselungekileyo. Amagalelo eengcali kufundo Iwokubhala
ulwimi abaluleke kakhulu kuba aphucule anyumsa umgangatho wolwimi ukwenzela ukuba
lungami ndawonye.
U Viva Freedman no Peter Medway kwincwadi ethi GENRE AND THE NEW RHETORIC
basichaza isincoko kule ncwadi njengesimele indawo evelayo entsha yemfundo eNorth
America ebizwa ngokuba zizifundo ngegenre. Kwabo bazana ngengqikelelo yesithethe
segenre okanye nomsebenzi omtsha ngegenre ezimanywe negenre nesikolo iSydney e
Australia.
lingcali ngezolwmi zithatha icala kulentetho yegenre. Azithethi okokuba iziganeko zegenre
mazohlulwe, koko iimeko/iindawo zeegenre zimelwe kukohlulwa.
Ukongeza oku kuqulathwe ngentla apha, iyafuna ukongezelelwa into yokuba ubhalo
nofundo lungolwimi kwenzeka ekuhlaleni yaye oku kungahlanganiswa nomba
wokuphuhlisa intiaio yoluntu. Kuyinto eyaziwayo okokuba abantu okanye masithi abafundi
banezini ezahlukeneyo (different genders). Lengxoxo ke ngoko iyayichaphazela lemeko
ekufundeni nase kufundiseni ubungcali kwezolwimi. UBili Green kumhlathi wakhe
onesihloko esithi: Gender, Genre and Writing Pedagogy obhalwe kwincwadi kalan Reid
ethi The Place of Genre in Learning: Current Debates (p83) uyayichaphazela imeko
yokwabiwa komsebenzi ngokobumi (dividion of labour according to Gender or Sex) Uthi
uBili Green ukufundiswa kolwimi ngokuphuhlileyo kwenzeka kumantambozana
asemancinci. Kuba amakhwenkwe akaniki ngqalelo ingako. Nasezikolweni zethu
kuyaqapheleka okokuba lemeko ikhona apho kuye kubekho imbono yezithethe (cultural
opinions). Ukwenza impumelelo kufundo nobhalo ngolwimi, oku kucelo umngeni kotishala
ukuguqula lemeko. Kuyafuneka okokuba kutshintshwe indlela abantu abancinga ngayo
(change mind set) khon'ukuze lemfundiso intsha ibe nokuqondwa nokusetyenziswa.
UJohn Dixon kwisihloko sakhe esithi: The Question of Genres (Pio) unezingongoma
zilandelayo ezihambisana nalomxholo ukhankanywe ngentla apha. Ezingongoma
uzimilisela kwingxoxo ezithi ziveie nge genre kwezemfundo yaye ziluncedo nakwiitishala.
Umzekelo imigca esibhozo yokuqala kuchazwa ... Isonethi efumaneka kuncwadi Iwase
Yurophu imvano siphelo iluhlobo oluthile ize ke ibizwe ngalo mvano siphelo. Umzekelo
siwufumana kwincwadi ka Qangule ethi INTSHUTSHE KA NGCANGATHA
Ethi UKUPHUMA KWELANGA.
Umz: Ubuntombi
1. Liqhayiya lelizwe liphela lona
2. Sisihombo sesizwe siphela bona
3. Yintyatyambo kwizizwe zonke bona
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
10
Zonke ezi zifundo zikhupha inkeukhaea ezininzi zasekuhlaleni, inkqubo yesizwe, iimeko
zamaziko noqeqesho emdlalweni kwimveliso ethe ngqo yentlobo zokubhala.
2.6 UHLOLO
Indlela ebonwa ngayo igenre kwezi zifundo zingaphambili ibonisa isimo esiqhelekileyo
esinokushwankathelwa ngolu hlobo:
1. Uhlelo oluthandabuzekayo nolunobuehule.
2. Uluvo lokuba igenre idibanisa ixesha eladlulayo nelimiyo.
3. Ukunakana ukuba igenre ime kumabandla afundisayo apho inkolelo kunye nezenzo
zamalunga ezixelayo zinonxulumano.
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
12
limpawu zegenre
Isiganeko sokuthanda kulapho ulwimi ludlala indima ezimbini inxaxheba yokubaluleka
nokufuneka. Zininzi iimeko apho kunzima ukuthi intethoyomlomo inenxaxheba engundoqo
le yokudibanisa okanye hayi. U Levinson ubonisa iimfuneko zemeko zokuthetha
ngomlomo. Uyachaza ukuba sinentshukumo ezakhiwe ngokuthetha umzekelo yintetho
yasemnxebeni naxa ufundisa. Uphinda abonise iintshukumo apho kufuneka
kungathethwanga ukuba ukuthethe kwenzekile ngempazamo umdlalo webhola yomnyazi.
Isiganeko sokuthanda ukuthetha sodidi oluthile siza kuthi sohluke ngohlobo esithi senzeke
ngalo ukususela kokuqhelekileyo ngokugqithisileyo ukuya kokunqabileyo
ngokugqithisileyo. Ngokubanzi udidi olunemizekelo embalwa kufuneka lube nokubaluleka
okukhulu ngokunxulumene nenkqubo yesizwe ukusebenza njengodidi Iwegenre. Ukuba
ngaba isigaba sokuthetha sohlobo oluthile sithi senzeke kanye ngonyaka, kufuneka sibe
sesilahlekileyo ukwenzela ukwakhiwe kodidi 010. Isiganeko sokuthetha siyaqondwa
njengesingaquki intetho kuphelo nabathathi nxaxheba bentetho leyo, kuloko nenxaxheba
yentetho nobume bemeko yendawo leyo yenziwe kuyo nebonwe kuyo, iquke imbali yayo
umzekelo ngamaphepha ndaba.
Sisenokucinga into yokuba iinjongo zeqela lepolitiki kwintetho yalo kukwazisa inkqubo
yeqela kulondawo, bezama nokubonisa indlela kangangoko banako, begxeka inkqubo
nezidima zamaqela aphikisayo nokuzisa ukuthembeka. Ngakumbi kule mihla yengxelo
yeziganeko, intetho zamaqela opolitko zithi zibhalwa zakhiwe zihanjiswe ngendlela apha
eza kunika uthakazelelo olukhulu. (Atkinson 1984) umzekelo iqela le African National
Congress (ANC) liyakwazi ukuya eNtshona Koloni apho ibandla lakhona elilawulayo liyi
D.A bapapashe inkqubo yabo, umzekelo- ukwakhela abantu izindlu, ukuvula amathuba
emisebenzi njalo-njalo. Bayabacenga ukuba batshintshe ingqondo zabo bangavoteli iqela
le D.A. Le mizekeliso ingaphambili icebisa into yokuba akuqhelekanga ukufumana igenre
eneeseti zenjongo zokuthetha. Ngeli xesha usasazo Iwendaba Iwenzelwe ukugcina
abaphulaphuli besazi iziganeko ezenzekayo elizweni ( apha ke sidibanisa iziganeko
ezithethwayo ), bayakwazi ukuba neenjongo zokwakha izimvo zabantu, ukuqulunqa izimilo
zabantu, xa amalungu exabana nje ngakwi Enviromental Impact Statements ezifundwa
ngu Miller (1984). Ukusebenzeka kwe Genre njnengesenzo sobuciko basekuhlaleni
buyathandabuzeka.
Ezinye igenre apho injongo zingafanelanga ukuba zingaba luvavanyo lokuqala. Igenre
yesibongo ngumzekelo ocacileyo nangona kusenokubakho ipolitiki ephandle, yonqulo, into
eyenzekileyo yokuthanda uhlanga ethi ibekwe ngokohlobo Iwesiqendu sesibongo,
ubuchule bokubonga obuthi bufundiswe, bukhunjulwe, baziwe buthandwe, obufane bube
lolo hlobo benza kwakhona umtsalane oqhelekileyo kumfundi okanye kumphulaphuli kube
nzima ukuvumela nuluphi na uhlelo Iwenjongo olungekho lula okanye olunoncedo.
Imibongo nezinye igenre ezinolonwabo oluhleli kulonwabo yinkcazo yomlomo. Imibongo
nezinye igenre ezimtsalane wazo uhleli kulonwabo olunikwa yinkcazo yomlomo zinokuthi
ziphawulwe ngokwahlukileyo yinyaniso yokuba ukubalelwa kwinjongo zokuthanda
ukuthetha. Umbongo akukwazi ukuwuhlela kuxhomekeka emntwiin ukuba uwubona njani.
ukushiya ummandla womsebenzi wezinto zokupheka (Stove etc.), kulowo wezinto zoku
ayina(iron).
kuqhuba. Kwincwadi equlethe indaba ezimbi isekwe kwisiqalo sokuba olu Iwazi lunikwe
aph alwamkelekanga. Ezi ndaba zihanjiswe emva kwesidambisi esithi simlungise umntu
obhalelwayo ukuba ayamkele ngenxa yolwimi oluthi lusetyenziswe ngamamkelayo
nolungathekelelwayo. Kwakhona inxalenye yezizathu-ncwadi iqulethe inciphisa ingqumbo
yomntu lowo nokuba kungabikho okwakungavani nendawo leyo. Enye into kukubonisa
ukuba uqhagamishelwano lufikelele esiphelweni. Ngesosizathu kule iqulethe iindaba ezi
sisiqgibo sichasayo, kuye kuthiwe sithathwe ngabo bantu abachophileyo abafana
nekomiti, apho umbhali anika uluvo lokuba nempembelelo encinci injongo ikukuresha
isikhalazo, isibongo kufuneka singasetyenziswanga. Lo nobangela ubonisa into ethi u
Martin (1985) ubhekisa kulwakhiwo Iwentetho olunyanzelisa amagama olwimi nokhetho
Iwesivakalisi.Umboniso wesibini uthatyathwe ekubonaneni noqgirha kwaye wenzelwe
ukubonisa umahluko konobangela bokubona phakathi kwamalungu azinzileyo
nangazinzanga entetho yabantu basekuhleleni. Enye indawana yonobangela isenokuba
yindlela ezinye izinto ezihamba ngayo ezifuna nemibuliso nokuthathwa kwekhefu
neentlobo ezahlukeneyo zentetho eyenzelwe ukuqinisekisa izigulana nokuphumeza
inguqulelo phakathi kwindawo ekwenzeka kuzo izinto ezingaqhubekiyo ukuqhutywa
kwenjongo (iziphumo zovavanyo, impawu ezibonwa nguqgirha) kunye noluvo Iwakhe
(lento isigulana sithi ayilunganga, lento isigulana siyibona njengempawu) isenokuba yinto
yangasese.
Ulwazi oluthi kuvunyelwane ngalo Iwegenre (Nezizathu zalo) lulindelekile ukuba lube
lukhulu kwabo baqhele okanye kwabo basebenza isigxina kulogenre kunabo bathi
babandakanyeke kuyo ngamanye amaxesha. Kwisiphumo into esebenzayo yamalungu
asekuhlaleni ithambekela ekubeni nengxelo yobuchule begenre ethe ngqo njengoko
sisoloko sibona kunxibelelwano phakathi kwamalungu abasebenzi bonke bomsebenzi
othile nabaxhasi babo esidlangalaleni. Esinye isiphumo sesokuba lamalungu asebenzayo
athi ayinike igenre amagama kwiindidi zeziganeko zokuthetha athi ayiqonde njengenika
uqhubekeko kwisenzo sobuciko. La magama isenokwenzeka ukuba yande into yokuba
amkelwe okokuqala yintetho cokisekileyo kubahiali emveni koko ibe yephambili
necacilleyo ekuhlaleni. Uqwalaselo oluthile lufuna ukunikwa kumagama asetyenziswa
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
19
Amalungu entetho yasekuhlaleni wona ayayiqonda into yokuba igenre yamaxesha athile
inenxaxheba enkulu ekufuneka iyidlalile kwintlalo yalapha emfundweni ngalo ndlela,
kwiziphumo, iiseti yenjongo zibanje: Kwelinye icala zicacile, kwelinye ziyanyanzelwa.
Iradio - foni elawula ukuhamba kwezithuthi ngomoya iyadibana nendlela yemeko yegenre,
ukuba ngaba intetho (casual conversation) enganonopheliyo ngumsebenzi oyincoko
phakathi kwabantu ababini phambi kwegenre (pre - genre) ingaba uthelekiso lukhona
kumntu phambi kwegenre (pre - genre) Umviwa ocacileyo lubaliso. Ubaliso ngentetho
yindlela ekhawulezileyo yomhlaba wophando (van Dyk 1972 et al) baphuhlise igama
loqeqesho. Narrotology. Ubuliso nokuba lubhaliwe okanye luyathethwa lusebenza
ngobume bempumelelo yexeshana apho ezinye iziganeko zithi zibe zizenzo zeziganeko
ezidlulileyo. Ezinye iimpawu zobaliso zezokuba iintetho ezinjalo ziyathanda ukuphuma
kwigosa ubuqu nento yokuba isakhiwo iba seso seyelenqe (plot) ilong turns ze pre - genre
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
22
zibakho kwincwadi (letter) ziphinde ziveie nje ngempendulo esele zilungile ezinje ngo
"belinjani ikhefu" okanye "ibinjani intlanganiso" njalo-najlo.
UKaplan noOstler (1982) ekuhloleni wabo incwadi, bagqibezela nangona iqela elincinci
labantu abahlukeneyo nabanye ngokholo kwizifundo bephikisa into yokuba iilwimi
ezahlukeneyo zinezinto ezahlukeneyo ezikhethwayo ukwenzela iintlobo ezithile zendlela
yenkqubo yokuthetha. Umzekelo, baye baxoxa into yokuba indlela eqhelekileyo
yokuthetha okanye yolwimi olubhaliweyo olubonisayo Iwesingesi linomzekelo wobuciko
bemigca efunekayo.
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
24
Kufundwa into enye ukusuka kwibanga lika R ukuya kwelesithathu. Ngokuya enyuka
amabanga isihloko eso kufundwa ngaso siye sibanzima.
Kwisiseko sababhali esiyinjongo yokubhala sibona kala ngokuthi ukwazi ukuhlela incwadi
ezisetyenziswa esikolweni ngokwendidi ezine. Kwezi ndidi zine udidi ngalunye lunolunye
udidi ngaphantsi kwalo.
IGWALA
Kudala kwaye kukho umfazi nendoda behlala endlwini yabo enezindlu eziphezulu. Kwathi
ngenye imini behleli phandle, umfazi ekhanda umsingizane, kwee gqi into enkulu yenyoka.
Yathi kwaoko indoda yatsiba ibaleka, yenyuka yaya kwindlu ephezulu .
. Wasala umfazi apho exakiwe ukuba makathini na. Wesuka wayitsho hele ngesiqwayi yafa.
Yehla indoda yeza kuye yathi; "Mfazi wam namhlanje thina sobabini senze into enkulu
sibulele inyoka." Wafumane wathula umfazi kuba yayibulewe nguye inyoka. Asinto
iqhelekileyo ukubona indoda ibaleka ingozi ishiya umfazi esilwa notshaba. Lo mfo
wayeligwala.
Eli gama lithi genre libhekisa kwintetho ezahlukeneyo zobhalo loncwadi. lye yanda
intsingiselo kangangokuba ngoku ibhekisa nakwezinye iintlobo zokubhala olungezo
ncwadi. Ngoku igenre ibhekisele nakwamanye amahlelo. Umzekelo: igenre yomculo.
UHLOBOLOKUTHETHA
Umyalezo, indlela ulwimi olusetyenziswa ngayo, nengcinga ziboniswa ngolwimi. Loo nto
ithethe ukuba yindlela isithethi okanye umphulaphuli athi akhethe ngayo isigama sakhe
okanye igrama. Apha ngezantsi ndiza kubonisa indlela yokuthetha yezicatshulwa ezi
ziintloko ezahlukeneyo zegenre Umzekelo, kwibali, kulwazi, kumyalelo nakwisigama.
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
31
Kwaye kukho kudala ixhego elalihamba lithengisa izankwane. Lathi ngenye imini lihamba
njalo lahlala phantsi komthi. Lithe lisaiele ubuthongo lithwele esinye isankwana kwafika
iinkawu. Zithe zakufika zatyhila phaya kulaa mpahla isongiweyo. Yayileyo inkawu
yathabatha isankwane yasithwala. Zathi kwa-oko zakhwela emthini, zatsho zafana nqwa
nexhego lithwele isankwane. Lithe lakukhangela ixhego izankwane zalo lafika kungekho
nokuba sibe sinye. Lithe kwa-oko lajonga phezulu emthini lazibona iinkawu zithwele
izankwane. Lacinga icebo kuba lalisazi ukuba iinkawu ziyathanda ukulinganisa.
Laqala lasithwala isankwane salo nazo zazithula ezazo. Lasithwala, zazithwala, lasothula
lasijonga, nazo zazithula zazijonga. Ixhego lasiphosa phantsi nazo zaziphosa phantsi
ezazo. Lasuka ixhego lazichola lazifaka engxoweni lahamba.
Inkomo sisilwanyana esikhulu. Ibaluleke ngaphezu kwegusha nebhokwe. Itya ingca ende
lula kuba isebenzisa ulwimi xa iyifaka emlonyeni. Imazi yenkomo iyehlisa kakhulu.
Umyalezo kukuchazelwa ngenkomo, indlela ulwimi olusetyenziswa ngayo.
Izifo ezosulelavo
Bodise, n (close-fitting upper part of a woman's dress) isifuba (English - Xhosa Dictionary
1998.
Umyalezo: Ukuchwazwa kwegama.
Uhlobo othetha ngalo
Ukumila nobukhulu bencwadi.
Bb
Baby a very young child who cannot walk or talk yet Mrs Brown has a baby. She is the
mother of the baby.
(Primary Dictionary 2000)
Isithethi okanye umbhali yindlela esithetha ngayo. Indlela esithetha ngayo ibonakaliswa
lukhetho esithi silwenze olwesigama negrama, esilwenza kuba sifuna ukubonakalisa lento
sinqwenela ukuyithetha, nendlela esithetha ngayo, nabantu abo sithetha nabo. Umzekelo,
Ukuba sithatha isimbambazelo umbhali kufuneka abe nalo uphawu lokwazisa
ngobhubhileyo oku uzakufumana kwimigca yakhe yebinza. Usathe gxada, yindlela
ayithetha ngayo. Abantu aba baxelelwayo ngokuqinisekileyo bazakubonakalisa umothuko.
Bachaze imisebenzi yakhe nendlela abamazi ngayo umntu lowo ubongwayo.
Umyalezo yilento iqulethwe yilento ithethwayo. Lento kuthethwa ngayo isenokwenzeka ibe
yinto eqhubekayo ngoku kuthethwayo okanye ibezingcinga zombhali. Umzekelo wento
edla umzi ngoku sisifo seNgculaza, ababhali bencwadi nabamaphepha ndaba bathe
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
34
Umzekelo kwincwadi yomculo kuza kuthethwa ngama gqudu ( staff notation) umzekelo:-
Xa abantwana befunda ubuchule beso sifundo baza kudibana netekisi ezinamagama
amaninzi obugcisa. Ngamannye amaxesha la magama achazwa ngumbhali ngamanye
amaxesha umbhali athathe ukuba ayaziwa. Ngako nje ukuba isifundo siba nobugcisa
obuninzi namagama aqulathwe sisifundo aba nobugcisa 100 nto ibangela ukuba kube
nzima ukusilandela isifundo eso.
Ngako nje ukuba umbhali athathe isigqibo ngento aza kubhala ngayo. Usebenzisa
amagama anxulumene nentloko leyo. Abantwana ungathi wakugqiba ukubanika intloko
abaza kuthetha ngayo ubacele bayicalule ngokuthi bazele izinto abaza kuthetha ngazo
ezinxulumene nalo ntloko. umzekelo
Emveni kokucalulwa kwale ntloko into eza kushiyeka yindlela eza kukwenziwa ngayo,
ulwimi oluza kusetyenziswa nento yokuba yenzelwa bani.
Abantwana banesokungayiqondi into ethethwa yincwadi ukuba amagama awaqhelekanga
kodwa lento yenzwa bubunzima benewadi.
Sotho
Morena boloka sitjhaba sa heso
Ofedise dintwa lamatshweneho
Seboloke, 0 seboloke
Sitjhaba sa heso, sitjhaba sa South Afrika,
South Afrika.
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
37
Sibhulu
Uit die blou van onse hemel,
Uit die diepte van ons see,
Oor ons ewege gebergtes
Waar die Kranse antwoord gee
Ngesi
Sounds the call to come together,
And united we shall stand.
Let us live and strive for freeedom
In South Africa our land.
Abanye ababhali bazama ukuwuchaza umsebenzi wabo ngendlela eza kwenza ukuba
kungabi yimfuneko ukuba ibali liphele gesisombululo.Umfundi kufuneka asiqokelele
ngokwakhe isisombululo kuba kaloku ulwazi ulunikwe lonke.
Abathethi bolwimi nababhali bolwmi bathetha into enye oko bakwenza ngokuthi kubekho
unxibelelwano Iwentsingiselo kwizinto abazithethayo nabazibhalayo. Olu nxibelelwano
Iwenzeka ngolwimi. Ikwa lolulwimi lunye oluthi Iwahlule phakathi komntu nesilwanyana.
Ukuze siqonde ukuba singabantu ubani kufuneka azi olulwimi lusenza abantu. Ise kwalolu
Iwimi lunye olungumthombo wobomi bomntu namndla. Umntwana uthi ukuze abe ngumntu
abe uyaqalisa ukufunda ulwimi.
ULUHLU LWAMAGAMA
Kwesi sivakalisi sithi "Ndababona besaziqhuba NGANENO kwehlathi (Paak 1983). Kwesi
sivakalisi singasentla amagama la magama aqulathiweyo abhalwe ngohlobo oluqhelekile
yo aze la anobugrama, size xa sibhala sisebenzise amagama aqulathileyo. U-Rhe (1969)
ucacisa into yokuba amagama anobugrama anento yokwenza nesenzo, ekubeni uninzi
Iwamagamga aqulathiweyo enento yokwenza nengcinga. Kubhalo olwazisayo amagama
aqulathileyo ase nokuba nobuchule obuthi bandise ingxaki yokuqonda.
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
42
Intshayelelo nesiphelo
limpawu ezingathethwayo
Ukuba umntu wokuqala isinye MNA NDl usetyenziswe, njengabafundi siye simqonde
umbhali njengomntu nathi sizibandakanye kwitekisi. Sizibandakanya ngakumbi xa
sisebenzisa u SI isimelabizo esisetyenziswephambi kwesenzi njengaku sivabona, THINA
njengaku sitsho thina. Umbhali unqwenela ukumisa imvisiswano kunyena babhali
abancinci.
Isishwankathelo
Olu hlalutyo Iwala mabali lungentlalo yethu yemihla ngemihla. Apha kula mabali kecelwa
umngeni kuRhulumente angenelele.
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
45
Inqaku esiqale ngalo elithi uMzingisi akanashwa (The fruits of hard work). Umbhali apha
ukhuthaza abafundi ukuba phambi kokunqaba komsebenzi umntu ngamnye makazame
indlela yokuziphilisa, ngokuthi aziqeshe ngokwakhe. Kuchazelwa abafundi ukuba izinto
zokuqala ishishini uyancediswa ngazo.
Kwinqaku lesibini elithi, uDube wazakhela umzi ngemali yokuthengisa iitapile (UDube built
his house on potatoes) Umbhali wazisa abafundi ukuba ukulima mabangakujongeli phantsi
kunemali. Qha kufuna ukuba ukhuthale, ukuthande. Kuphinda kwaziswe abafundi ukuba
akuyi kuthi ukuze uqale ishishini ube nemali eninzi, uqala ngemali encinci.
Inqaku lesine elithi Oomama besizwe sethu (Mothers of our nation) Apha umbhali ubonisa
indlela abazali bakudala ababebana bantwana ngayo, umama wayengabi nabantwana
abangaphantsi kweshumi. Kodwa kuyo yonke loonto babebafundisa babuye babe lulutho
kubazali. Xa bethelekiswa nabantwana bangoku, abangoku bayafundiswa imali bayitye
utywala bakuphangela neziyobisi. Umbali ke uthetha nolutsha.
Xa ndigqibezela ngebali lesihlanu elithi uLucky ubulela kuThixo (Lucky thanks God) Apha
umbhali uxelela abafundi ukuba kuiuia ukujika entweni nokuba ubuyithanda kangakanani.
Kwakhona umbhali ukhuthaza ulutsha ukuba akukho nto igqitha inkonzo ikusindisa
kwizinto ezininzi. Xa sihlahlela la manqaku sifumanisa ukuba igrama isetyenziswa kakhulu
ngolu hlobo ukuqhubekeka kwisihloko, ukunikwa kolwazi olutsha njalo-njalo.
Uhlahlelo lokunikwa ulwazi olutsha. Apha umbhali unika ulwazi olutsha kolo beluseie
lusaziwa kakade. Kwakhona umbhali uyasixelela ukuba umxholo yilento kuthethwa ngayo,
kwaye uyafumaneka kwigatya eliyintloko. Ukuba sijonga ku Ukuchitha imini
noyimbalasane uNomonde Gongxeka. Sinalo ulwazi esinalo lokuba ifumaneka
ngokudibana komntu obhinqileyo noyindoda ngezesondo. Siyazi into yokuba xa
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
46
kusenzeka oko kufuneka kusetyenziswe icondom. Ulwazi olutsha lolu lokuba, ngalo lonke
ixesha uhamba icondom mayibe kuwe ebhegini : nento yokuba ikho kwindawo ezinabantu
abaninzi. Xa uhlahlela igenre ucaciso lolwimi luyasebenziseka kakhulu.
Ubume buka Grabe noKaplan okanye isakhiwo sokubhala kunye nolwimi olufundiswayo
luludwe Iwezifundo zika 2005
Ukuze umfundi abe ugqibelele kufuneka abe utyale kuye ezi ziphumo zemfundo
zilandelayo ezisisiseko sikasoludwe wezemfundo zikakarityulam 2005 : phaya kwisigaba
sebanga lesixhenxe silindele ukuba umfundi abenakho ukufunda abhale. Kwakhona
umfundi makangamkeli yonke into makabeneliso eligwebayo xa esebenzisa ulwimi
Iwesicatshulwa ngoku kaGrabe noKaplan.isitanza esilandelayo
Imfundo yeziphumo ime ngoluhlobo
Imfundo yesiphumo : 1) ukumamela
Umfundi uyakwazi ukumamela ulwazi kwaye emamelela ukuzonwabisa aze aphendule
ngokufanelekileyo nangokunzulu kwimeko ngokubanzi.
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
47
ISAHLUKO 3
3.1.1 Intshayelelo
Imizekelo embaxa yokubhala yile ifunekayo ethi isebenza ebantwini nakwimeko zokuhlala
ezithi zinxulumane. Ufundo ngeziphumo zezicatshulwa lulodwa alukhokeleli kwiintlobo
zemizekelo yobuciko bokubhala obiyimfuneko ekuxhaseni impucuko ekufundiseni
ukubhala. lingcingane ngenkqubo yokubhala azenzi utoliko olubanzi la mazwi
abhaliweyo.
Isithethe sokuqala ibe lufundo ngendlela zokutolika ezingcwele (Eagleton 1983, Ong
1982). Ngokwemvelaphi zimele ukusebenza njengotoliko Iwezingcwele;ithe ngokuya
ikhula lendlela yokufundisa yaquka notoliko Iwentlobo zoncwadi, nangona ithe yagxininisa
ngokwembali kwintsingiselo yesicatshulwa. Ngelixa iye yabaluleka ekugwetyeni koncwadi,
esi sithethe sibe nezinto ezireshiweyo ekuhlahlelweni kwesicatshulwa (Britton no Black
1985, Rabin 1986). Isithethe sesibini esibizwa ngokuba bubuciko obuye babeko
ngaphambili uphando Iwesicathsulwa sale mihla, ngokuthi silande emva ku Aristotle
nolunye udidi Iwabafundi bamaGrike. Esi sithethe sobuciko sibenempembelelo kuhlahleko
Iwentetho yakutsha nje nohlahlelo Iwesicatshulwa (Berlin 1984, 1987, Neel 1988, Phelps
1988, Young 1987). Isithethe sesithathu sihamisana nolwimi Iwelemihla, sesokugweba
uncwadi Iwale mihla nesimbo.
Ezi zithethe zithathu zaye zadibana nophuhliso lolwimi Iwalemihla, zaseka imbali
ngohlahlelo Iwesicatsulwa njengommandla wokufundisa u deBeaugrade no Dressler
(1981) no Tate (1987) banike isishwankathelo solu phuhliso. Abathethi bolwimi
abasebenzayo, abanye basebenza ngolwimi Iwaseluhlaleni, abanye bevela kwimeko apho
bangakwaziyo ukwenza nto, baye bangqamanisa ingqalelo kuhlahlelo Iwentetho,
ethethwayo nebhalwayo (Brown noYule 1983, Grabe 1992). Umsebenzi ka Coulthard
1994, Givon (1983), Halliday (1994) Halliday no Hasan (1976,1989), Mann Thompson
(1988,1992), van Dijk (1985) nabanye baphonononge amasolotya okwakhiwo kwentethom
kolu phando kuvele ukuqondwa kwesicatshulwa nobuchule bokujonga uhlobo
Iwesicatshulwa.
lindoda Neenkawu
Kwayekuho kudala ixhego elalihamba lithengisa izankwane. Lathi nqenye imini lihamba
njalo lahlala phantsi komthi. Lithe lisaiele ubuthongo lithwele esinye isnkwane kwafika
iinkawu.
Kumhlathi wokuqala sithetha ngeenkawu ezafikela ixhego eliieleyo. Sithetha ngento efike
yenziwa zezinkawu kweli xhego. Lulapho ke unxibelelwana Iwaye luqhubela phambili
ibali.
Ubhalo lumele inzamo yokuthetha nomfundi. Wodowson (1980). Umbhali uba nenjongo
nolwazi afuna ukulihambisa umzekelelo.
Uk
Uku + oja = ukoja
/\
B.SIB B.SE
SIB
A ?
/\
? B.SIB
1\
SIB ?
I
Ingonyama ekhohlakeleyo itye indoda etyebileyo
Isivakalisi sesi: Ingonyama ekohlakeleyo itye indoda etyebileyo. Isivakilisi sakhiwa
ngokuthi sibe nentloko, isivisa nenjongosenzi.
Intloko: : Itye
Injongosenzi: Indoda
Izichazi ngu ekhohlakeleyo no etyebileyo zozibini zichaza izibizo. Ngokwemo yomthi
singathi ngamagatya aqchazayo u-ekhohlakeleyo sisibaluli esichaza isibizo esingu
ingonyama, no etyebileyo uchaza indoda.
Uhlobo lokukhankanya
Andikuthandi ukuhamba.
Umqondiso wolwayamano oluxhomekekileyo ukuba: Ndiza kuhamba ukuba uzakufika.
Ngaphandle Kokuba: Ndiza kufika apho ngaphandle ngokuba kubekho into ethi gqi.
Ezi mpawu xa zizodwa zingawachza kancinci amazwi ombhalo. Xa ethe adityaniswa
nokuba abonakala enqguzulana kwimilinganiselo yamazwi ombhali athi achazeke kuphela
xa edityanisiwe.
Umzekelo: Njengaphaya ngasentla njengokuba zidwelisiwe nje aziniki ntsingiselo okanye
azivakali. Zivakala kakuhle xa zikwisivakalisi.
Ukuba ndithatha ucebisa.
Ukuba ngucebisa nje ozimeleyo akavakali kamnandi. Kanti kwisivakalisi uyavakala.
Umzekelo ndicebisa ukuba ufunde.
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
63
Bubi ubutshivela
UNozintombi umntwana kaMaDlamini wayehlala nonina kuphela. UYise wabhubhela
eRhawutini ngokudilikelwa ngumgodi. Wayefunda ngemali eyayisetyenzwe nguYise
nangenye eyayithunyelwa ekhaya akusweleka uYise (S.M. Qaba et al, 1994).
Kulomhlathi ungasentla isivakalisi esiyintloko sesi sikwelelwe umgca ngaphantsi.
Kumhlathi wokuqala isivakalisi esiyintloko sithi: Unozintombi, umntwana kaMadlamini
wayehlala nonina kuphela. Izivakalisi ezilandelayo ngamava nje axhasayo. Umzekelo
isivakalisi esilandela esithi: Uyise wabhubhela eRhawutini ngokudilikelwa ngumgodi. Esi
sivakalisi sibonisa ukuba kwezeka ntoni ukuze uNozintombi noMadlamini bahlale bobabini.
I I
(iv) SIB SE (v)
umntwana uyalila
Ibinzana lesibizo elingasekhohlo(ii) lilo eliyi ntloko yesisivakalisi. Izivakalisi zakhiwe
ngamagama alandelelanayo nazalanayo ngendlela eyenza ukuba kube lula ukusichaza
isivakalisi ngasinye ngokwezijunge zaso. Ezi zijungqe zezi zakha amabinzana. Lo
mzekelo ubonisa indlela adlelana ngayo le mabinzana. Akohluli phakathi kwenkcazo
ngesihloko nokwaziswa ngebali elitsha ezi ngqikelelo uyazidibanisa. Umsebenzi wakhe
uhambisana nomsebenzi ongokunikwa iziganeko ezitsha kwintetho apho kufunwa intetho
ethe ngqo kujongwa into njengesihloko esiza kuhlahlelwa. Xa siqala kwimbono
esebenzayo yokuba isakhiwo sesihloko sibalulekile ekuqhubeleni phambili intetho.
UGivon ucebe ukuba ibinzana eliyintloko elithi libe sisihloko lithethwe kwakhona ngenye
indlela ekihambeni kwentetho ngendlela ezahlukeneyo kuxhomekeke kule miba .
Apha iB. SIB eliyintloko limi ekugqibeleni. Utshintsho ndawo Iwe B SIB eliyintloko
Iwenziwa yimigaqo ethile yemo zivakalisi ebizwa ebizwa ngokuthi ngooGuqula.
Izimelabizo ezingagxininisiyo
Izimelabizo ngamagama amele ezibizo. EsiXhoseni zintathu iindidi zezimelabizo:Esoqobo,
esokukhomba, esoquko, esochazo, sokukumbi nokunye
Izimelabizo zoqobo
Umntu I, Isinye : mna ; isininzi:thina
Umntu II, Isinye : wena; Isininzi: nina
Ihlelo 1 : yena
Ihlelo 2 : bona
Isimelabizo soqobo sisetyenziselwa ukuthelekisa isibizo nesinye,kwisivakalisi.
Umzekelo: Usiphamandla uyakuthanda ukuhamba kanti Usiphesande akakuthandi.
Isimelabizo soqobo siyagxininisa apho isimelabizo isimelabizo soqobo sisetyenziswa
kunye nentloko yesivakalisi, siyandulele intloko leyo.Umzekelo:
Vena utata uyakwazi ukuqhuba imoto.
(b)_ ezenjongosenzi
siyafana nesivuelanisi sentloko . Naso singasebenza njengesivumelanisi esimeie
injongosenzi ngalo lonke ixesha singafuni ukuphindaphinda isibizo esiyinjongosenzi
entethweni yethu.
Nantsi imizekelo : Uya esikolweni ? Ewe ndiyaya.
Isivumelanisi senjingosenzi kwimpedulo ezingentla apha isebenaza njengesimelabizo
esimeie iinjongosenzi leyo.
nto yenza kwabanzima kubafundi ukubona isihloko esiyintloko kwisincoko. Kuyo yonke 100
Uprince (1981, 1992) ucebise into yokuba ukunikwa nemicimbi emitsha mayingabi
zizahlulo ezibini. Ucebisa iindidi ezisixhenxe zolwazi olutsha, oluthekelelwayo nolunikwayo
esenzela uhlahlelo oluphuculiweyo lokwakhiwo kolwazi kwisicatshula. Phantsi kolwazi
olutsha, uPrince uyalohlula ulwazi olungakhange lusetyenziswe nolwazi olutsha kraca.
Izinto ezikhoyo ezintsha kraca kusenokwenzeka ukuba zigciniwe okanye azigcinangwa
kuxhomekeke ekubeni zinegalelo na kwintetho eqhubekayo okanye zange ziphinde
zenziwe kwakhona udidi oluphakathi luquka indidi ezimbini zentekelelo: intekelelo
equkethe ukuqonda. Ngeluxa uhlelo Iwamabali kwisicatshula lilitsha, lunokusetyenziswa
ukubonisa iyantlukwano phakathi kweentlobo ezininzi ezahlukeneyo zezicatshulwa.
alazi igama elifaneie imeko ethile, kufuneka akwazi ukuyithi cho ngegama into ayibonayo
okanye ayivayo, xa inguye othethayo makathethe into evakalayo, kufuneka akwazi
ukuphulaphula, kufuneka aqwalasele apho kucinezelwayo nalapho kubalekiswayo xa
umntu efuna ukuvelisa uvakalelo oluthile.
E
A = linqanaba lengabulo zigcawu okanye lokutyhilwa kwemibandela.
B = linqanaba lokuyondelelana okanye ukujiya kwebali
C = linqanaba lovutho- ndaba
o = linqanaba lokusonjululwa kwezinto
E = linqanaba lesiphetho.
Kweli nqanaba kuqala ibali. Kufuneka liqale ngendlela evuselela umdla. Kufuneka umfundi
abe nomdla wokulifunda kuba enomdla sisiphelo. Kubakho ingxaki ethile. Umbhali
kufuneka ayibeke intsusa yongquzulwano phakathi kwabantu. Abalinganiswa kufuneka
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
76
I. Ingabulo zigcawu
Yoneka umcimbi lo umdlalo ungawo. Ibonisa indawo apho umdlalo wenzeka khona,
ixesha owenzeka ngalo nentsusa yokuxambulisana okuza kulandela apha emdalalweni.
Ukuba kuyaxanjuliswana ngokungqubana kwesithethe namasiko kuya kuveliswa oko kule
ngabula zigcawu, kukwalapha kule ngabula zigcawu apho sidibana nabalinganiswa
abaphambili neemeko abakuzo ukuze zithi iziganeko ziyondelelana sibe sinolwazi
ngemeko yabo.
II. Ukuyondelelana kwebali
Apha iziganeko zithatha amanye amanyathelo ukubheka phambili. Kula macala mabini
axambulisanayo lilelo litsalela kwelalo icala lizama ukudobalalisa nokudobelela utshaba
010. Akukho kuqiniseka ngelona cala linamandla kunelinye.
IV. Isisombululo
Emva kovutho ndaba imiba yebali iye isombuluka kutsho kucace ukuba isiphelo sikekelele
kuliphi na icala.
V. Isiphelo
Iziganeko zebali ziphela njani na, ngokubhekiselele kubalinganiswa abayintloko. Ngaba
isiphelo sesincumisayo okanye sesihlininikisayo. Ukuba isiphelo esihlininikisayo kulowo
uyintloko okanye esimasikizi,umdlalo kuthiwa yintiekeie kanti ukuba sesincumisayo
sisiyolo. (L M Mbhadi no CZ Gebeda 1978)
lintlobo ezahlukeneyo zamazwi ombhali ziyahluka ngenxa yemfuno, njogo, apaphulaphuli
iwonga,umbhali umthwalo wolwazi,umxholo, imontlalo nexesha , Umzekelo ndiza kuwenza
ngesimo sentlalo.
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
77
a. Isimo sentlalo sonokuchaphazela nantoni na, ilali, idolophu, indalo, irhanga, ityholo,
isitalato njalo njalo.
b. Kufuneka izinto ezichatshazelweyo zikhethwe ngobugcisa obukhulu.
c. Loo nto ichatshazelweyo inokwenza imisebenzi emininzi. Incede ekuveliseni isimo
somlinganiswa, isityhilele ngesakhiwo sebali, isityhilele nangentsingiselo yebali njalo
njalo.
d. Isimo sentlalo sisixhobo esiphucukileyo esisetyenziswa ngumbhali webali elifutshane.
e. Xa sisetyenziswe ngobunono sinokumtyhila bhenqe umlinganiswa.
f. Umoya webali nawo unokuhlunyiswa kwakwesi simo sentlalo.
g. Ngenxa yokulinganiseleka komhlaba webali elifutshane, kufuneka umbhali athi into
inye ayisebenzisele izinto ezininzi ngobugcisa obukhulu(N.v Mkhonto, BM Mini, no S..L
Tshabe 1988:230)
Amazwi ombhali anesakhiwo esikwiqondo eliphezulu athi ohlukane ngenxa yeentlobo
ngentlobo zamazwi ombhali, iinjongo nabaphulaphuli. Inqanaba eliphezulu elibonakalayo
lesakhiwo samazwi ombhali lunonxibelelwano nokuqonda ukukhumbula nokunamathelana
okucebisayo. lindlela zokuhlahlelwa kwesakhiwo samazwi ombhali zinokusetyenziswa
kuphando. Ingcingane zokuguquka kwentlobo zamazwi ombhali ziyimfuneko kwaye
ziyafunwa ukwezela ukwenzela ukuqonda, isiphumo nophando olucebisayo. Ingcingane
zokunamathelana zibalulekile nakowuphina umzekelo wokwakhiwa kwamazwi ombhali.
Nayiphina ingcingane yokunamathelana kufuneka ifake ulwazi lokuhlahlelwa kwesakhiwo
nokunikwa kwentetho ngesihloko esitsha nezinye. Inkangeleko yamazwi ombhali adlala
indima ebalulekileyo ekwakhiweni kwamazwi ombhali. Ukufunda ukubhala kufuna
ukusebenzisa ngobuchule kwesakhiwo esintsokothileyo nemilinganiselo yobuchule.
Incwadi echaza amagama ityhutyha isine sonke samnye ala malungu kuhlobo lolwakhiwo
Iwangaphantsi. Zombini ziyachaphazela nazo ziyachatshazelwa, yiyo nganye yala
malungu mane. Ukungenelela kwesigama solwimi olusetyenziswa ekwakhiweni
kwesicatshulwa kunika intsingiselo engundoqo nentekelelo ebalulayo apho ulwakhiwo
Iwezivakalisi, intsingiselo yokuvahaz'ukuthi inguquko yento ebambekayo ziyaveliswa.
Incwadi echaza amagama inceda amalungu obumbo zivakalisi ngokuvelisa amaqela
eentlobo eziluncedo kubumbo zivakalisi ezifana nombekwa phambili namanqaku
anokubakho apho. Ngaphezu koko ukungena kwesigama solwimi sawona magama
kuquka ulwazi lubumbo zivakalisi lokwenziwa kolwakhiwo lobumba zivakalisi. Incwadi
echaza amagama ibonelela iintlobo ekuchazukuthi abamele uluvo oluqullethwa
sisicatshulwa. Intlobo zesigama solwimi ubuqu silungiselelwe ubukhulu becala
ngokwendlela yokuchazukuthi abafuna neenjongo ezinxulunyaniswa nokwakiwo
kolungiselelo okanye umbhalo ekunzima ukuwuqonda. Umzekelo ngulo wezenzi
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
80
Eligama lithi ulwimi Iwalatha iindidi zamagama, nezakhi ezithile neendlela ezithile
zokuthetha, zokudibanisa amagama ukuze kuphume iindidi-ndidi zeentetho, eziluvakalisa
kamnandi nangokutheqoko udaba lombhali lowo kubhekiswa kuye. Ezi ndidi zamagama
nezezakhi nezeentetho, oko kukuthi izimbo, zokuthetha, zonk kuthiwa xa zibizwa
ngegama elinye sisigama, solwimi olusisiXhosa. Isigama solwimi siyaguqu-guquka
siyakhula sande. Ziliqela iimeko ezisikhulisayo, zisiguqule zisandise isigama solwimi,
ndiza kukwenza
Umzekelo:
(i) ngamagama amatsha
(ii) amagama aphantse afana ngentsingiselo
(iii) namagama asetyenziselwa ukuhlonipha
(iv) amagama emboleko kwisiNgesi nesi Bhulu
(v) Ukuzakhela amagama ngokulunganisa ingxolo
(vi) Ukuzakhela igama ngokomsebenzi wento umzekelo usasazo, umabonakude,
gandaganda, oosamajukujuku njalo
(a) Oosamajukujuku-zimatshini ezibhabha phezulu ziye kutsho phezulu emajukujukwini
kwezinye iplanethi.
(b) Ganda-ganda-inqwela enkulu egangatha indiela.
(c) Umabona kude-thelevishini umatshini osibonisa izinto ezenzeka kude.
(d) Sasazo-ukuxelwa kwendaba ngoo nomathotholo
Amaga ezandi zilinganisa ingxolo okanye isandi sento kuthiwa zizifano dumo.
Izifanodumo iba zizifanekisozwi, kuze kwakhiwe kuzo ezinye izigabantetho ezinjengezenzi
nezibizo. Umzekelo
(i) bham, bham>isibham
(ii) thu_thu-thu-isithuthuthu
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
81
3.5.7Izibizo mboleko
okubhaliweyo oko ngezizathu ezithile. Lo mba ke ujongene nendlela esithi sibunjwe ngayo
isiqalo ekwenzeni okubhaliweyo.
U Dillon (1983) unengongoma ezintlanu ezithi zibonise unxulumano Iwemo
yokubhaliweyo nenokuthi iqondwe ngayo noqhagamishelwano phakathi kombhali
nomfundi. Nazi ezi ngongoma
1. yakho - ingabi yeyamntu
2. Shiya - imbumba yamanyama
3. Okukhulu - nokulinganayo
4. Thambekileyo - jongana
5. Ngokusesikweni -ngamiselekanga
Kutshanje uphando luka Biber nabanye lubinisa uluvo Iweendidi -ndidi zemilinganiselo
yokubhaliweyo ezithe zona zakhiwa kwindlela enobunzima ekuthi kusetyenziswe ngayo
uhlobo lokwakhiwa kwamagama.zilithoba ke ezo ngongoma ezithi ziphakanyiswe
ekwakhiweni kokubhaliweyo.
Umba ngamnye ekunokuthi hkanti kukho nomnye umele iindlela ezakhiwe mgayo
izicatshulwa (okubhaliweyo) ngokwenjongo ezahlukeneyo zombhali nokufunwa komxholo.
Xa ndithetha ngenjongo zombhali omnye umbhali ngokwenza imihlathi emifutshane, kanti
nomhlathi omde ukwafuneka ngamanye amaxesha. Esona simbho sicacileyo seso
umbhali axuba -xuba imihlathi emifutshane nemide kodwa abe nentsingiselo egqalileyo
ngokwenza oko. Amagama - izivakalisi nemihlathi zizixhobo zommbhali ezithi zidulise
isimbo sakhe ngendlela azisebenzise ngayo ezi zikrweqe. Izafobe yindlela umbhali
asebenzise ngayo amagama akhe.
iyintoni. Inkcazo yesicatshulwa esiqondayo ngu Gornham (1985 no Oakhill ,no Gornham
1988) nendlela ezigumngcelele zika Bereiter no Scardamalia (1987) no Flower no Hayes
(1981a, 1981b) zinika inkcazo enomtsalane ethi idibane nangona yahlukile kumzekelo
wolwakhiwo Iwesicatshulwa onikwe kwesi sahluko, Umzekelo:
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
89
limpawu zemiga8ft-----+t
ntetho Isalathiso
n
Ukwakhiwo c Ulwazi oluyi
kwezimvo w mvelaphi nge-
umgangatho we a lizwe
sivakalisi d
INKUMBULO
e
ukunamath - c thetha in ukuvakalelo
lana h ukuqonda
a
z
a
impembelelo yolwakhiwo
Inguqulwele esixhoseni ngu N.W. Tshefu
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
90
Ngoku ke siza kugxininisa kulwimi olubhaliweyo. Oku siza kukwenza ngombuzo othi,
ngubani, obhalayo, ebhalela bani, embhalelela ntoni, kuba kutheni, ninim, phi, njani.
Ngoku ke siza kuzama inkcazo yobhalo. Kule nkcazo siza kuqala sijonge ababhali.
Apha ke sithi nabanina angaba ngumbhali nokuba uyaqala okanye ungumbhali onamava.
Nokuba umntu unamava kwintlobo eziphangeleleyo zokubhala okanye kuluhlu
olucutheneyo lokubhala. Umbhali usenokuba ngumfundi olindele ukuvavanywa
emfundweni okanye intatheli eyamkela ngokubhala. Into ebalulekileyo zimpawu zombhali
ngaphezu kokwamkeleka kwakhe. Umzekelo umntu omncinci ongenamava ekubhaleni,
kodwa kufuneke abhale ingxelo yolwimi Iwesibini, angabhala ngokwahlukileyo kunomntu
omkhulu onobuchule bokubhala onamava kumsebenzi wokubhala nasekubhaleni ulwimi
lokuqala. Umzekelo ngexesha endandingumfundi kwiDyinivesiti yase Fort Hare saye
samenywa ukuba siye kumbutho wababhali owawuququzelelwa lisebe Iwelwimi zakwantu.
Injongo yayikukuphucula umgangatho wokubhala kwaseie beqalile nokukhuthaza
ukubhala kwabangekaqali, njengoko incwadi zesiXhosa zinqongophele ezikolweni kuba
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
91
Kwabo bantu ndingabalula uncedile u Sawuie abhale "Unyana womntu " Philip Mtywaku
obhale uNcumisa no Nqaba yakhe. Kwakukho nabahloli balapha eDyunivesithi bona
babefunda amaphepha awayebonisa ngokubhala iintlobo zeencwadi Umz: anabaili
amafutshane izibongo njalo njalo. Ukwazi urnbali kubalulekile kubafundi. Into ebalulekileyo
kukwazi ukuba uhloala phi. Ukuze sikwazi ukuzijonga incwadi zakhe ngokwendawo ahiala
koyo. Sithi sikwazi nokujonga namaga awasebenzisayo. Sijoge nabantu ababhalelayo.
Ukwazi nezingalemfundo yakhe. Sikwazi ukumjonga simdibanise nangexesha abhala
ngale ngalo ngokujonga ubungakanani bakhe.
Eli gama lithi bhala lichazwa njengenkqubo okanye isenzo. Xa ubhala ubhala kancinci
kunaxa uthetha. Ukufunda ukubhala kwenzeka ngenkcazo yesicatshulwa okanye
enkcazo yokwakha. Nokuba umbhali uwenza amazwi ngosiba, ngomashini
wokuchwetheza okanye inkqubo yokwenza igama, kubonakala kunqongophele
ukuchukunyiswa kwesakhiwo samazwi. Ukufunda ngemeko yokubhala kufuna ingcingane
yamazwi ombhali ubuqu, ingcingane yokwakhiwo kwamazwi. Zeziphi iindawo zolwimi,
zisebenza njani zonke? Yeyiphi imithombo yolwimi? Ezimpawu zolwimi zibonisa zime
phi injongo ezisebenzayo zokubhala? Izivakalisi zidibana njani ukwakha isicatshulwa
esikhulu. Thina siza kuyiqonda njani ingcinga yoku namathelana? Yeyiphi indawo
yokucinga ekhoyo kwisicatshulwa.
isihloko sithi, Buzani kuBawo. Uza kuba nomdla kwesisihloko uphethe uzibuza nemibuzo
enje: Yintoni le izakubuzwa kubawo? Xa bekutheni? Njalo njalo.
Kwakhona isicatshulwa kufuneka sibe nomxholo. Kwincadi ethi Buzani Kubawo umxholo
ungothando. Umxholo kufuneka usombulule ingxaki, ucace njalo. Xa ubhala kufuneka
ujonge ezi zinto: abantu obabhalelayo, injongo yombhali, imeko umbhali ebhala ekuyo,
namagama asetyenziswa ngumbhali. Umbhali usebenzisa abalinganiswa xa abhalayo.
Kubakho umlinganiswa ophambili, ochasayo naba xhasayo. Ngaba abenza ibali
liqhubekeke. Xa ebhala umbhali usebenzisa nezangotshe namagama awasebenzisayo
abalulekile.
3.6.3Iparamitha kayintoni
Ukuba yintoni ebhalwayo iza kuxoxwa kula magama isiqulatho, uncwadi, amagama
asetyenziswa ngabantu abasendaweni ethile. Inkcazo eyingcingane yokubhala kufuneka
iqwalasela into eyenzeka elizweni, ingcingane ngencwadi nokubalulwa kwamagama
asetyenziswa ngabantu abase ndaweni ethile. Sinokucinga ngesiqalutho njengemvelaphi
yolwazi. Umzekelo isicwangciso sengcingane. Ingcingane elungisiweyo icebisa ukuba
iiseti zolwazi olubalulekileyo olugcinwe njengamasuntswana adityanisiweyo afanele ukuba
afumane asetyenziswe ekuqondeni nasekuvuliseni ulwazi Iwesiqulatho. Ucwangciso
oluyingcingane lunika uphahla lolwazi Iwethu amagama afanelekileyo asetyenziswa
ngabantu abasendaweni ethile kwimeko ezahlukeneyo nolwazi Iwethu ngencwadi
njengendlela zokuqokelela intetho ukwenzela iinjongo ezibalulekiyo. Impembelelo
esisiseko sengcingane yokubhala ibonisa ukuba abafundi babhala ngaphezulu xa bebhala
ngolwazi Iwento abayaziyo nabayiqheliyelo. Freidlander 1990 for L.Z. Ulwazi lunika
isiqulatho nemithambo yesakhiwo sobhalo ekubhaleni. Umzekelo xa umntu efuna
ukubhala ngeminye imiba kufuneka ukuba abe uyayazi indalo kwaye uyayithanda.
Ubukhulu becala kuxa abantu benolwazi Iwemveli Iwendawo enye 100 nto inempembelelo
ekubhaleni kuyo kutsho kwinqanaba elibalulekileyo. Ukubhalela abafundi abaziqhelileyo
iziganeko ezoqhubekayo kwimeko ethile kwinqkqubo yesizwe iza kumvumela umbhali
asebenzise ulwazi Iwakhe kwicala lomfundi.
3.6.5Iparamitha kantoni
njalo.
injongo yokubhala.
.
ngokulula athuke abahlobo abazisiweyo abanokuba ngaba phulaphuli.
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
97
Unini nophi babhekisele kwixesha nendawo apho ibali liqhubeka khona. Ababhali ke
balixela ixesha ngendlela ngendlela. Omnye uza kubiza unyaka omnye abize ixesha
lonyaka, omnye abize isiganeko njalo njalo. Ababhali babhali kwindawo ngendawo omnye
uyakwazi ukubhala eseofisini omnye uya kubhala ebusuku omnye ade aphume kwalapha
endlwini aye kuzifihla kwindawo ethile. 010 luyafumaneka kwizifondo zebali ngobomi
bomntu xa umbhali afumana udumo.
Scardamalia baye baxoxa into yokuba ayikho ngaphezulu kwesinye inkqubo yokubhala.
Kwinkqubo yobhalo nje jikelele kuvele ubhalo Iwemfundo Swales (1990:63)
(bhala) ngoba
Kaplan 1991
Mna ndiyiguqulela esiXhoseni
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
99
Olu hlelo lungezantsi lubonisa inzame yokwakha ubhalo nobuchule ulwazi neenkqubo
ezisetyenziswayo ngababhali.
a) Ofisi
b) Home
a) Ileta
b) Ubaliso
1) Amabali amafutshane
2) Izibongo
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
100
1. Upelo
2.Ukufaka iziphumlisi
1.Ulwazi Iwentekelelo
2.Ulwazi lokuqonda isihloko esiphambili
1.Ubukho babaphulaphuli
2. Uninzi kubafundi
Injongo yokubhala phantse kuzo zonke iimeko kukuthetha. Xa ubhalo uyathetha nomfundi
omnye okanye abafundi abaninzi ngenjongo zokwazisa Naxa ubhalela umntu omnye
uyakufumanisa ukuba uthetha nabanye abantu. Nokuba ubhalela umntu kuba usithi
ubhalela yena qha okanye yimbalelwana yangasese into ethethwayo inye ibhaliwe kwaye
izakufundwa yilento sithi ukubhala yakuhla kuyindlela yokuthetha. Xa sisuka kwinto
yokuba ukubhala sisenzo sokuthanda ukuthetha ingeingane ezisenokusetyenziswa
kukuthanda uthetha okanye ubuehule bokuthanda ukuthenda zinwika ieebo elubalulekileyo
lokuphuhlisa indlela yokubhala Flower (1994). Uphuhlise indlela yentlalo
ngokwasengqondweni ethi idabinise impembelelo engqondweni yombhali. Umartin 1992
uthi ezinye indlela zenqqikelelo zokuthetha esusela kwimbono esetyenziswayo kaHaliiday
ueebise umzekele wentetho edibanayo nokubhala.
NGAPHANDLE
INDAWO OKWENZEKAYO
NGAPHAKATH
I
Imveliso yenkqubo
Injongo yangaphakathi
yangaphakathi
yesakhelo
Ubuchule bokuthetha
ulwimi:
-
)
-Elwimi Inkumbulo yomlomo esebe
-ulwimi lwasekuhlaleni
-intetho
~
Inkqubo yomlomo
-Inkqubo yengqondo UH.hlu 1~t.qUbO
....
vnkurfiba I~a
I Ulwazi Iwelizwe ~
Indlela yokubhala njengentetho yokusetyenziswa kolwimi
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
104
3.8.3 Isiphelo
Phambi kobhalo kuqala kubekho intetho kuqala. Loo nto siyibona ngaphakathi kwigumbi
lokufundela esikolweni. Utishala nabantwana bayathetha emveni kwentetho kubekho
ubhalo. Kwakhona ubhalo nentetho silubona kwinkundla zamatyala. Apho siba nomantyi,
umtshutshisi, nommangalelwa okanye ummangali. Umtshutshisi uyabuza kummangali
okanye ummangalelwa , aphendule obuzwayo ngomlomo, umantyi yena kwelakhe icala
uyabhala ezi zinto zithethwayo ukuze athi xa agwebayo agwebe ngokwempendulo.
kudala ngoku sizazi ngenxa yobhalo kuba zaye zagcineka. Umzekelo yiBhayibhile
esinqwanqwadayo ebomini bethu.
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
106
ISAHLUKO 4
Intshayelelo
Kwesi sahluko kuza kuthi kuhlahlelwe amanqaku amahlanu eBona yesiXhosa, aqokelelwe
kwiiBona zale minyaka mibini ilandelayo owe-1999 kunye nowe -2000 kwinyanga
ezahlukeneyo. Amabali lawo ahamba ngolu hlobo: UDube wazakhela umzi ngemali
yokuthengisa iitapile, umzingisi akanashwa. uLucky ubulela kuThixo. Oomama besizwe
sethu, no ukuchitha imini noyimbalasane uNomonde Gongxeka. Phambi kokuba
sihlahlele, u Grabe kunye no Kaplan (1996:202) bathi babachazele abafundi ngokubhala.
Lo mba wokubhala uthi uphicothwe ngokwenkcazo yenzululwazi ngeentlanga ngokubhala.
Imicimbi ezintlobontlobo ethi iphakanyiswe yile nkcazo yeenzululwazi ngeentlanga iza
kucingwa kude kube sekugqibeleni ngofundo nemithetho jikelele nemigaqo yohlalelo
lobuchule bokubhala neemeko zokubhala. Inkqubo eyinkcazo yokuthethwa kolwimi
idibanisa ulwazi, intiaio nomthetho ngokubhala ngengcinga yokubhala. U Witte (1992)
echatshulwa ngu Grabe no Kaplan (1986:203) uyakungqina oku. Injongo yokudityaniswa
kwemithetho yokubhala kukuba sikwazi ukubhala. Xa ubani ebhala uthi azame ukulandela
le mibuzo isisiseko sokubhala ethi, ngubani, obhalayo, ntoni, kubani kunye nongeziphi
iinjongo. limpendulo ezikwimigaqo yohlalelo kulo mbuzo zizo ezithi zenze isiseko
senkqaku lephephandaba I Bona kwesi sahluko.
Umba : wokubhala
Eli nkqaku linika umzekelo wamaxesha amaninzi apho isiqalo sesivakalisi sisebenza
njengesihloko sesivakalisi. Ngamanye amaxesha intetho yesihloko iphuhliswa libinzana
okanye ligatya elithi lichaze ngesihloko eso. Umhlaba wokuhlahlelwa kwenkcazo yesihloko
ubonakala kakuhle kwisihloko senqaku esithi " Udube wazakhela umzi ngemali
yokuthengisa iitapile"." Dube built his House on potatoes". Igatya elithi uDube
wazakhela umzi sisihloko sesivakalisi. Esi sivakalisi siphuhliswe leli gatya lilandelayo
ngemali yokuthengisa iitapile ( profit gained from selling potatoes). Lithi lisebenze
njengenkcazo yesihloko eso. Umsebenzi wale nkcazo kukucacisa ngakumbi imizamo
eyenziwe ngumfo ka Dube ukuze akwazi ukwakha indlu.
Kwisicatshulwa soloko kukho ibinza sibizo elisiloko likhankanywa. Eli binza sibizo
liphuhlisa imbono yokuqhubekeka kwesihloko. Ngalo ndlela umbhali ugxininisa umxholo
weli nqaku abhala ngalo. Kwisicatshulwa esithi,' Udube wazakhela umzi ngemali
yokuthengisa iitapile"." Dube built his House on potatoes". Umbhali apha usebenzisa
ibinza senzi elibhekisele ekuthengiseni iitapile ngendlela ezahlukileyo. Ngaphandle kweli
gama, ' ukuthengisa, seiling', umbhali uyaqhubekeka ukusebenzisa amagama athile
kwisicatshulwa athetha into enye nokuthengisa anje ngala, ' ukusebenza, eshishina,
nokuziphilisa.
Oku sikufumana kumhlathi wesi-9 apho sixelelwa ukuba,' nangona ishishini lakhe
lingekakhuli libelikhulu ,u Dube sele evule amathuba emisebenzi kule ndawo apho
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
109
imisebenzi inqabe kakhulu. (although his business has not yet boomed into a major
enterprise, Dube is already creating employment opportunities in an area where jobs are
extremely scarce). UDube akathanga akube ephumelele wajongana nendlu yakhe kuphela
uye wazihlupha nangabanye abantu ukuba nabo mababe kule ndawo akuyo. Ukuba
wonke umntu onakho ebenokulandelaeli khondo lika Dube bekungayi kubakho mntu
uhlelelekileyo elizweni. Kananjalo besingayi kuba nabo aba bantu kuthiwa zizaphula
mthetho elizweni. Le nto ibinokuthoba ubundlobongela kuba wonke umntu unento
yokwenza.
nokucingisisa,(all
.-
creative ideas on how to earn a honest living). Utsho esithi 'into oyifunayo kukuzimela
you need is determination and serious thought). Ungumntu kufuneka
ube nenjongo ebomini ungatyi usakugqiba ulale. Kufuneka uvuke uzenzele. Oko ukwenza
ngokudibana nabantu nibone ukuba ningenza ntoni na ukuziphuhlisa.
Iwetapile olu? Emveni kwale mibuzo uye ube nomdla wokufunda inkqaku elo kuba ufuna
ukwazi ukuba wayezithengisa njani. Ngokufunda kwakho inqaku ufumana ulwazi olutsha,
udibanise kolu ubunalo engqondweni. Zonke iingxaki nezisombululo ezibhalwe
kwisicatshulwa zisichazela ngakumbi kulento umfundi ebesele eyazi. Abafundi abaninzi
bayathanda ukufunda amanqaku azisa ingxaki. Aba bafundi baye babe nomdla kwindlela
eza kuthi isonjululwe ngayo le ngxaki. Kwesi sicatshulwa, 'uDube wazakhela umzi
ngemali yokuthengisa iitapile, (Dube built his house on potatoes), ingxaki umfundi
uyifumana kwalapha kwisihloko, le yokungabi nandlu. Ngxaki leyo eyenzeka kuba
engafumani msebenzi, msebenzi lowo angawufumaniyo kuba engafundanga. Enye ingxaki
esithi sidibane nayo yile yokutshiswa kwendlu yakhe ngabantu bepolitiki, ukungafundiswa
kwabantwana ngabazali kuba bengasebenzi, bengenamali. Eyokugqibela yile
yokukhethwa kwemisebenzi ngabantu. Isisombululo yena athe wanaso kukulima
athengise iitapile ukuze akwazi ukuphila.
U Rhulumente ezi ngxaki sidibana nazo apha uxakeke zizo. Kule yokungafundi kwabantu
ngexesha abesakukhula ngalo uvule u ABET ( Adult basic education and training), apho
baqeqeshwa kubuchule bezandla. Kwicala lendawo yokuhlala uyabakhela abantu
abangaphangeliyo abanemivuzo ephantsi. Kwabo batshisa izindlu umthetho uthatha
indawo kuba 100 nto ayidibananga nomgaqo siseko wezopolitiko. Xa ubani enokuthi
ajonge esi sicatshulwa singentla, umbhali wesicatshulwa usebenza njengomhambisi
okanye umntu onika ulwazi aze yena umfundi kulo mba ajongwe njengomamkeli wolwazi.
Kwisicatshulwa esithi, uDube wazakhela umzi ngemali yetapile,( Dube built his house
on potatoes). Unxulumano lomxholo nembali luzekeliswa kuluhlu Iwezivakalisi. Kukho
ukudibana okuthile phakathi kwembono kunye nolunye lohlelo Iwenkcazo yesihloko,
kubalulekile ukuqaphela oko.
yimbali, kukunaba kwesithethi, okanye kwinqaku ebeqale kulo umbhali (umxholo) elithi,
uDube wazakhela indlu (Dube built his house).
Ukusetyenziswa kwezimelabizo
Ukwakhiwa kwesicatshulwa
Le mbono iza kuchazwa ngokuthi kujongwe izinto ezithi zibe negalelo kwindlela
ezibonakala ngayo izicatshulwa. Ezo zinto zezi: intetho, ukusetyenziswa kwento endaweni
yenye, ushiyo,izihlanganisi, uphindaphindo, uquko nokudityaniswa kwamagama.
Intetho
Kumhlathi wesine, kwibinzana elithi, eyona nto (most) lisebenza njengentetho. Le ntetho
ibhekisele kumxholo okanye isihloko sesicatshulwa esithi, uDube wazakhela indlu (Dube
built his House). Kumhlathi wesithathu siyaxelelwa ukuba uye wakwazi ukwakha indlu
enamagumbni amabini axabisa iR20.000( He has since managed to erect a Two bed
roomed house currently valued at R20.000. uphawu Iwentetho oluthi eyona nto ( most)
luhamba nesivakalisi esithi siphuhlise ukubaluleka kwemfundo yabantwana bakaDube.
Olu phawu Iwentetho Iwenza uqhagamshelwano phakathi kwezi zivakalisi zibini. Eyona
nto ingamandla nebalulekileyo kukubhatalela imfundo yabantwana bakhe (Dube said
his most urgent priority now is to fund his children's education).abazakuthi ngayo bakwazi
ukufumana umsebenzi ophucukileyo.
Kumhlathi wesihlanu, uphawu Iwentetho luboniswe ngebinzana elithi, nalo nto ( to afford
it). Olu phawu Iwentetho lumele isivakalisi esingaphambili. Kwesi sivakalisi umbhali
usixelela ukuba, wongeza ngelithi intombi yakhe ibifuna ukwenza izifundo
zobugqirha (He added that his daughter wanted to study medicine). Umbhali usebenzise
ibinzana nalo nto (to afford it) obhekisele kwizifundo zobugqirha abangakwazi ukumelana
nazo.
lokuthetha elingu kule (in) kwimihlathi emibini owesithoba noweshumi elinesine. Kule
mihlathi uphawu lokuthetha luneeda ekukhankanyweni kwegama elinye apha
kwisicatshulwa. Kule mihlathi yomibini u kule(in) ubhekisa kwindawo ahiala kuyo uDube
ebizwa ngokuba nguDlangezwa. Kumhlathi wesithoba sixelelwa ukuba uDube uvule
ishishini kule ndawo. Kumhlathi weshumi elinesine sixelelwa ukuba uqhuba ukhuphiswano
nabanye abarhwebi kule ndawo.
Kumhlathi wokuqala kwakhona umbhali usebenzise intetho ethi, endaweni enye (at the
same spot) ukutyhila imbono yokuthelekisa neyokumela. Umbhali usebenzise endaweni
enye (at the same spot) ethelekisa lendawo nezinye iindawo. Umzekelo uthethile
ngendawo ezifana neMpangeni neNgoye. Usebenzise kwakhona u -enye (same) omele
uDlangezwa. Kwakhona umbhali usebenzise intetho ethi, yamahla ndinyuka no yatsha
yangumthuthu (of blood, sweat and toil and went up in smoke). Apha siehazelwa
ngemizamo kaDube esakha indlu, oku kuzama kuthelekiswa nokutshiswa kwendlu ka
Dube ibe luthuthu ngexesha lezopolitiko. Kwakhona olu thelekiso siluboniswa kumghlathi
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
115
Izihlanganisi
Kumhlathi wesithandathu umbhali usebenzise u ukuba no kuba (since and because) oku
sikuva xa esithi : iyabonakala into yokuba uDube azimisele ukuba bafunde
abantwana bakhe, kuba yena akazange alifumane ithuba lokuya esikolweni (Dube's
emphasis on his children's education is understandable - especially he was never
afforded the opportunity of going to school). Ezi zihlanganisi zisibonisa uchasaniso
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
116
Izikhombisi
Uphindaphindo
Omnye umzekelo wophinda phindo ubonakala kumhlathi woku -1.2. nowe3 apho umbhali
asixelela ngokuziphucula kuka Dube ngemali yetapile. Ukuba azakhele indlu
enamagumbi okulala amahlanu. (to build a five bed roomed house). Kumhlathi wesibini
sixellelwa ixabiso lendlu, indlu yamaphupha kaDube eyayixabisa i R50.000 ( Dube's
dream house, worth 50.000). kwakulo mhlathi mnye sixelelwa ngento eyenzeke kule ndlu
indlu yakhe yatsha yangumthuthu (his house went up in smoke). Apha ke umbhali
uzama ukusibonisa ukuba ungumntu iba khona imimoya ebhudlayo kodwa ukuba
uzimiseie yonke 100 nto iba ngamampunge. Oku kungatyhafi sikuva xa umbhali athi, uye
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
118
Ukushiywa kwamagama
Kumhlathi we-5 , 9 nowe-16 umbhali usebenzise la magama nalo nto, (afford it) nezinye
iindlela zokuphurnelela (are some of the vital ingredients for success) no yonke 100
nto (it's ali). Apha umbhali ushwankathela intetho yakhe kuba esonqena ukuphinda into
ebiseie ichaziwe.
Ukuvurnelana kwamagarna
La magama athi avumelane akhiwa ngokudityaniswa kwamagama amabini nangaphezulu.
La magama azizigaba zentetho ezahlukeneyo. Kumhlathi we-10 kusetyenziswe
urnuzi+okhanyayo. Igama kwaXhosa ulithiya kuba unenjongo. Apha uDube unenjongo
zokuba kubekho ukhanyo emzini wakhe, khanyo 010 silufanisa nemfundo. Ukhanyo 010
imitha yalo iza kukhanyisela ilali ngokubanzi. Ngokuka Dube olu khanyo ludibanisa
imfundo.
Ukunarnathelana kwesicatshulwa
Umba wokunxulumana kwesicatshulwa uncedisa ekufanisweni kwesakhiwo sesicatshulwa
nasekumisweni kwezehlo ngamaxesha azo. Xa sixoxa ngonxibelwano kwisicatshulwa
esithi uDube wazakhela urnzi ngernali yokuthengisa iitapile (Dube built his house on
potatoes) sizakuphicotha ezimeko zilandelayo, iziseko zonxulumano ezingezizo ezeelwimi,
ingxoxo yomxholo, amalungu olwayamo nokulungelelanisa nokusetyenziswa
kweentekelelo.
Kwakhona sifumana ukuba elibali linesiqalo. Esi siqalo sidla ngokubizwa ngokuba
yingcabula zigcawu, eyaneka umcimbi lo singawo. Umzekelo apha kwesi sicatshulwa
siyaxelelelwa ngoDube ozakhele umzi ngemali yokuthengisa iitapile. Siyaziswa
ngendawo apho ibali liqhubeka khona kukwaDlangezwa saziswe nexesha ukuba
ngunyaka ka 1994. Esi sicatshulwa sahlulwe sayimihlathi enxibeleleneyo. Umzekelo
kumhlathi wokuqala sixelwa ngoDube ozakhele indlu ngokuthengisa iitapile. Oku sikuva
kwesisivakalisi: ukuthengisa iitapile endaweni enye kwiminyaka engama 28
edlulileyo ... kuncede uNkosinathi Dube ukuba azakhele indlu enamagumbi okulala
amahlanu afundise nabantwana bakhe (selling potatoes at the same spot for the last 28
years... has enable Nkosinathi Dube to build a five bedroomed house as well as to
educate his seven children). Kumhlathi wesibini sixelelwa ngexabiso yendlu kaDube.
Umzekelo: indlu yamaphupha kaduba eyayixabisa iR50 000... yatsha yangumthuthu
xa kwakugquba udushe Iwezopolitiko ngo 1992 (Dube's dreamhouse worth R50 000 ...
went up in smokes when political violence in 1992).
Ukunggamana
Xa umbhali ethe waphumelela ukubhala isicatshulwa ngendlela apho isiganeko sizala
esinye, lonto yenza ukuba umfundi akwazi ukuchonga unxulumano kwisicatshulwa,
chongo 010 oluzakuthi ludibanise ulwazi Iwakhe Iwangaphambili. Esi sicatshulwa
sithatyathwe kwiphephandaba iBona. Le bona inceda ekubonakaliseni iindlela abantu
baseMzantsi Afrika abathi baphuhlisane ngayo nabanye. Udube simbona engumsebenzi
kwisilarta sikaYise. Koko kusebenza apho kuthe kanti uyafunda kuba simbone ngoku
naye eziqalela elakhe ishishini lokuthengisa iitapile. Kwakhona sifumanisa ukuba xa
uqala ishishini asiyomfuneko into yokuba ube nemali eninzi. Sifumanisa ukuba uDube
waliqala ngeR5awayeyiphiwe ngumakhulu wakhe. Xa siliphetha elibali sifumanisa ukuba
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
122
Umfundi oqheleneyo nale ngxaki yokulima uza kulifunda eli nqaku ngomdlakazi omkhulu.
Angaphetha emsola uRulumente ngokusonga izandla malunga nabalimi kubalulekile
ukuba acinge ngesisombulo sale ngxaki. Lowo ke umfundi uthe wanomdla ngulo mba uza
kucinga ngeendlela angathi anike ngazo uncedo. Ikhona imibutho ekhoyo yokuncedisana
nabantu abanomdla ekulimeni, okokuqala yimibutho yabalimi apho kubakho nomlimi othile
obacebisayo ngento yonke, uyilo lokunkcenkceshela, namaqumrwana entsebenziswano.
Apho bancedakala khona nangezinto ezifana neembewu noRulumente kwelinye icala
azikhuphe izinto zokulima ezifana neetrekta.
Unobangela wale ntetho intsha ngowokuba umbhali ufuna ukunika umfanekiso ocacileyo
wokuzimisela ukuziphuhlisa ngokwakhe kukaDube angaxhomekeki engqeshweni.
Uyazama kunika inkcukhaca ngokuwabeka kwakhona ngenye indlela amagama achaza
le meko, oku sikuva kwesi sivakalisi, uDube ongusomashishini ufumana ixesha
lokusebenza emasimi ommoba amncedisayo ekondleni usapho Iwakhe (the
industious Dube also finds the time to work in his sugar cane field). Ngokuthengisa ezi
zinto uphetha efumana negama elitsha likasomashishini. Diu gxininiso lungumceli mngeni
eluntwini ngokubanzi kuba kukho abantu abaxhwalekileyo abafuna inkxaso. Ukoleka kule
mizekelo ingentla yogxininiso kwisicatshulwa, umbhali ugxininisa intetho ukuthengisa
iitapile (sellin potatoes), elandela enye yeengongoma ukugxininisa kumxholo
wesicatshulwa othi, uDube wazakhela umzi ngemali yokuthengisa iitapile (Dube built
his house on potatoes). Eyona njongo ibalulekileyo yale ngxoxo yile yokuba ugxininiso
lusebenza ekuncedeni isicatshulwa sibe nomxholo omnye. Umbhali ngalo lonke ixesha
uzama ukuqokelela ingqondo zabafundi zingemki kumxholo athetha ngawo.
Unxibelelwana Iwesi sakhiwo sesi sicatshulwa lulo olwenze umfundi akwazi ukuqonda
ukuba kubalulekile ukuba xa ungakwazi ukufumana umsebenzi, ukhangele indlela
enokuthi ikuncede ukwazi ukuziphuhlisa okanye ukuziphilisa.
iitapile endaweni enye iminyaka engama-28. Loo nto iyodwa isixelela ukuba akhange ibe
yinto elula oku kuthengisa kukaDube, qha phantsi kobunyamezela ude waphumelela.
Wongeza ngelithi (he added that), nalapha sisaboniswa ukuba uDube unebhongo
ngemfundo yabantwana bakhe qha zikhona iindawo abetheka kuzo njengomntu ophila
yimali yentengiso. Xa aqala isivakalisi sakhe ngo iyaqondakala (Dube's emphasis), apha
siboniswa into yokuba njengokuba yena Dube engafundanga nje uza kubafundisa
abantwana bakhe.
UDube wayesebenza kwisilarha kayise (Dube worked at his father's butchery) apha ke
ikhona imfundiso esiyinikwayo yokuba izinto zabazali bethu asizizo ezethu. Kuqala
kufuneka ufunde ukuze uphumelele ebomini wanduie ke ngoku ukucinga ngomsebenzi.
Apha sifumanisa ukuba wazilibazisa ngesilarha sikayise, sifumanisa ukuba kwa mali aqala
ngayo ukuthengisa ngayo iitapile akuthiwa wayiphiwa nguyise wayiphiwa ngumakhulu. Xa
sigqibezela kumhlathi we-8 uthi uThixo wamnceda kuko konke (God had helped him in
all that he has). Apha ke sifunda into yokuba akukho nanye onokuyenza ebomini
uphumelele ungakhange ubeke uThixo ngaphambili. Loo ntwana unayo amandla okuba
ube nayo uwaphiwe nguThixo.
Ukhetho Iwezenzi
Konke esikuthethayo (intetho) asizenzi ezingokwenza kuphela koko zizenzo. Umzekelo
sinezenzo zokuxela, zokutshata, zokulandilisela zokuthembisa nezinye. Yonke intetho
sizenzo esithile. Kuhlahlelo Iwesicatshulwa isenzo sokuthembisa u-elithemba (a beacon
of hope) sisetyenziswe kumhlathi weshumi elinesine, apha umbhali usixelela ngenjongo
zikaDube zokusombulula ingxaki yokungabikho komsebenzi kumawaka-waka abantu.
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
127
Evula nje umbhali kwisicatshulwa sakhe usebenzise isenzi sokuxela (state) ukuthengisa
(selling) esixelela ngendlela uDube awaqalisa ngayo ishishini lakhe, nenzuzo ephantsi
awayeyifumana. Apha umbhali ubonisa ukuba aba bantu baqhuba amashishini asikokuba
umntu ufumana inzuzo eninzi. Uqokelela 100 nzuzwana incinci uyifumanayo ukuze ukwazi
ukuzalisekisa iinjongo zakho. Siyeva nangoku ukuba uDube uzakhele indlu wafundisa
nabantwana. Kwakhona umbhali kumhlathi wesibini usebenzisa isenzi sokuxela yatsha
(went up in smoke). Apha usixelela ngokutsha kwendlu kaDube ngexesha lozopolitiko.
Apha ke umbhali usibonisa ukuba xa usenza into kufuneka uyilindele imimoya ebhudlayo.
Siyeva ukuba uDube ayimtyhafisanga nakanye 100 nto, waphinda wazakhela indlu. Kwesi
sicatshulwa sinaso kwakhona isenzi sokuxela (state) ndandinyanzelekile (forced)
kumhlathi wesithandathu apho umbhali asixelela ngoDube owathatha isigqibo
sokuthengisa iitapile kuba engafundanga ukuzeakwazi ukuphila. Udube unemfundiso
anayo kubafundi yokuba ukuba akufundanga esikokuphela kobom. Khangela into
onokuyenza ukuze ukwazi ukuphila.
Imo egondakalayo
Umbhali usebenzisa amanyathelo athile ukwakha iinjongo zentetho yakhe. Kwingxelo
yohlobo oluthile olufana nenqaku ekuxoxwa ngalo, amanyathelo amaninzi angamiselwa
ngokuthi kuphononongwe intetho yesi sicatshulwa. Inyathelo lokuqala elinokuthi
lichongwe kwesi sicatshulwa luphuhliso oluthi Iwenziwe kumntu wonke ukuze ekupheleni
kuphuhle uluntu lonke. Kwesi sicatshulwa umfundi waziswa ngenkxaso efunyenwe
nguDube kubazali, utata wakhe nomakhulu wakhe waza naye wayinika unyana wakhe. Le
nxaso ichazwa yile ntetho ilandelayo, wayesebenza kwisilarha sikayise esakhula de
watshata (until his marriage Dube worked at his father's butchery), ishishini lakhe
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
128
waliqala nge R5 awayeyiphiwe ngumakhulu wakhe (having started with the only R5
given to him by his grandmother), uMuzokhanyayo ongunyana kaDube uyazincoma
izinto ezenziwe nguYise, ukuzinikela nenkxaso engagungqiyo (Muzokhanyayo,
Dube's son, admires his dad's achievements, sacrifices and unstinting support). Le tetho
ingasentla ibonisa indlela uDube ayifumene ngayo inkxaso kuyise, ngokuthi amqeqeshele
emsebenzini eseluia ngokumfaka kwisilarha sakhe wohlukana naye ngokutshata.
Kwelinye icala nomakhulu wakhe ngokuthi amnike imali yokuba aziqalele ishishini afunde
ukuzimela. UDube akuba eqeqeshiwe uxhasa owakhe unyana kwelinye icandelo
lokufunda ukuze akwazi ukufumana umsebenzi ophucukileyo. Indlela ebhalwe ngayo le
ntetho ikhuthaza abafundi ukuba bakhuthale bazimisele kwinto abayenzayo.
Kwinyathelo lesithathu sibona uDube eziphuhlisa. Oku kuvezwa yile ntetho, ukuthengisa
iitapile endaweni enye iminyaka engama-28 edlulileyo amaxesha amaninzi ufumana
inzuzo ephantsi; kuncede uNkosinathi Dube ukuba azakhele indlu enamagumbi
okulala amahlanu afundise nabantwana bakhe (selling potatoes at the same spot for
the last 28 years, often at paltry profit margins, has enable Nkosinathi Dube to build a five
bedroomed house as well as educate his seven children). Umbhali apha uyathetha
nabafundi ubaxelela ukuba akukuthi ukuze ube nemali ube uqeshiwe. Imali uyakwazi
ukuzenzela ngokwakho kunjalo nje wenze izinto ufane nomntu oqeshiweyo.
Kweli inyathelo umbhali uncoma uDube ngokuthi kwinto yonke ayenzayo aqamele
ngoThixo. Oko kubonakaliswa ngamazwi akumhlathi wesibhozo afundeka ngolu hlobo,
ukholelwa ekubeni uThixo umncede kuko kuko konke akwenzileyo ebomini (he
strongly believes that God has helped him in all that he has accomplished in life). Apha
umbhali ubonisa ukuba akukho nanje into onokuyenza ungakhange uqamele ngoThixo,
nguye indiela. Kwakhona kweli inyathelo umbhali usibonise ukukhuthala kukaDube
nokungaxhomekeki emntwini azenzele nangokwakhe. Oku umbhali ukuveza ngala
mazwi akumhlathi wesixhenxe afundeka ngolu hlobo, ufumana ixesha lokusebenza
emasimini ommoba amncedisayo ekondleni usapho Iwakhe (Dube also finds the time
to work in his sugar-cane field which provides a secondary source of income for his
family). Apha umbali uxelela abafundi ukuba akukho nalinye ishishini onokuze uliqhube
ungekho wena mntu walo. Yiba ngumzekelo abantu mabasebenze kuba bebona wena,
ngolo hlobo uya kukuyibona into oyenzayo.
Inyathelo lokugqibela lelo likumhlathi weshumi elinesibini apho umbhali asibonisa uDube
ephuhlisa uluntu ngokubanzi. Oko sikuva kula mazwi, ukuba ibengekokuzinikela
nenkuthalo yakhe ngendingapasanga, ukuba bendingancedwa nguDube
bendingenakwazi ukuziphilisa, uDube uhlala elithemba lamawaka-waka abantu
abafuna, umsebenzi elizweni (without his inspiration and encouragement I would have
not matriculated if it was not for him I would have no means of eking out an existence.
Dube stands out as a beacon of hope for the thousand of unemployed job-seekers in the
country). Apha umbhali ubonisa abafundi ukuba ngomntu omnye ophumeleleyo ukuntu
luyakwazi ukuphumelela.
Uhlobo lobhalo
Ulwazi, irejista nomxholo weli nqaku ubonisa ukuba uqulethe amava angawakhe,
isiganeko, intiaio kunye nemvelaphi yenkcubeko. Umbhali uthi aqaphele iimbono
neziganeko kwiimeko ezithile. Kumhlathi wo-1 umbhali uyinika ngokwakhe inkcazelo
ngokwemeko aphila phantsi kwayo uDube aphinde abonise izimvo zabane abantu
abanenxaxheba nesi siganeko. Umbhali wazisa abafundi ngokwenzeka kuDube utsho
athi: ukuthengisa iitapile endaweni enye iminyako engama 28 edlulileyo, amaxesha
amaninzi ufumana inzuzo ephantsi, kuncede uNkosinathi Dube ukuba azakheele
indlu enamagumbi okulala amahlanu afundise nabantwana bakhe (selling potatoes at
the same spot for the last 28 years, often at paltry profit margins, has enabled Nkosinathi
Dube to build a five-bed roomed house as well as educate his seven children). Umbhali
wazisa abafundi ukuba ngemali yeetapile uyakwazi ukuzakhela indlu ufundise
nabantwana. Umbhali unika ulwazi lokuba uDube uvule amathuba emisebenzi, Umbhali
usazisa ngala mazwi: Nangona ishishini lakhe lingeka khuli libe likhulu, uDube sele
evule amathuba emisebenzi kule ndawo apho umsebenzi unqaba kakhulu (although
his business has not yet boomed into a major enterprise, Dube is already creating
employment opportunities in an area where jobs are extremely scarce. Apha umbhali
ugxininisa ukuba nenxaxheba kwakhe kolu Iwazi, kunye nabanye abantu. Umbhali ubonile
ngokwakhe ulingqina le meko yakwa Dube. Umbhali uzobela abafundi ukuba ubom
ngumzamo.
down and choose the best option available). Le netetho ingasentla yingcebiso kaDube
ecebisa abafundi abangaphangeliyo ukuba mabangapheli bezindlobongela, umntu
makacinge nangantonina anokuthi ayenze ukumkhupha kule meko yokungaphangeli
efana nokuzenzela imali. Ngoko ke eli nqaku lithi libe neempawu ngokoluhlu Iwesigama
kunye nerejista ethi ibonise ukuba umbhali ulindele abafundi abanenxaxheba efanayo
yenkcubeko yezantlalo, yembali kunye nemvelaphi eyintloko yolwazilalo.
Kumhlathi wokuqala kwisivakalisi esithi, iSiza esiyi 0.75 hectare sika Anton Mandla
sibiyelwe kakuhle ukuze iinkomo ezikwidlelo elikufutshane zingangeni khona (Anton
Mandla's 0.75 hectare stretch of land is securely fenced to ward off the marauding cattle
that graze on the surrounding open veld). Intloko yesivakalisi yile ithi iSiza esiyi 0.75
hectare sika Anton Mandla sibiyelwe kakuhle( Anton Mandla's 0.75 hectare stretch of
land is securely fenced). Inkcazo yesi sihloko yile ithi ukuze iinkomo ezikwidlelo
elikufutshane zingangeni khona (to ward off the marauding cattle that graze on the
surrounding open veld). Apha sichazelwa ukuba esi siza simelene nedlelo. Siyazi ukuba
edlelweni kukho imfuyi, entsimini kuyalinywa. Lo nto ithethe ukuba ukuze ingabhuqwa
yimfuyo into elinyiweyo entsimini kufuneka kubiywe kakuhle ukuze imfuyo ingakwazi
ukungena.
Isihloko siyaghubeka
ukuze ukwazi ukuqala. Wakuba uqalile luza kuthi gqi uncedo namacebo kubantu
ngabantu. Kwakulo mhlathi wesithandathu siyeva ukuba u Anton Mandla ufumene
uncedo namacebo (help or advice) kumntu angamaziyo wakwazi ukuthenga iR20.000
yezityalo zamaqunube.
agricultural venture). Kwakhona oku kuzingisa kwakhe sikubona xa, ufumana uneedo
namaeebiso kwi Agrieulek no Eskom ( he is also indebted to Agrilek an advisor service
from farmers within Eskom for the aid that they rendered). Apho afumene izixhobo
zokusebenza. Ukuphumelela kwakhe ekubeni azingise sikubona xa ngoku enefama
eyeyakhe esetyenziswa yi Agrilek njengeyephulo elithile (Mndla present farm has
been adopted as a pilot project by Agrilek). Xa sele uphumelele, xa ubalisa imvelaphi
yakho iba ngathi yintsomi le uyibalisayo. Zonke ezi zivakalisi namnabinzana, zakha
isihloko esiyintloko sesi sicatshulwa apho umfundi aboniswa ukuba umzingisi akanashwa
kuba ngoku uAnton simbona eyindoda ephumeleleyo ngokulima amaqunube, phofu
uyichaza elubala into yokuba ebedibana nengxaki kuba bekungekho ukhuphiswano,
kubalimi ekudala beqhuba, kodwa yonke 100 nto khange imtyhafise uphethe ephumelela
ngenxa yobunjani bekhwaliti yamaqunube akhe.
Xa ubani ejonga isicatshulwa ujonga ukuba loluphina olu Iwazi lunikiweyo, okanye
olwaziwayo ngumfundi, iloluphi olutsha okanye ulwazi olungekasetyenziswa. Xa sijonga
ulwakhiwo olubhaliweyo, Iweli nkqaku intloko siqendu ibhalwe ngokucacileyo 100 nto
inceda ekutsaleni abafundi ukuba bafunde esi sicatshulwa. Intloko siqendu imele ulwazi
oluthi lunikwe umfundi. Lulwazi olunikiweyo, Umzingisi akanashwa ( the fruits of hard
work) oluthi lutsalele umfundi kwesi sicatshulwa, lucela umngeni kubafundi ukuba bafunde
olu Iwazi lutsha oluthi lulungise olu Iwazi lunikiweyo kwisicatshulwa. Kwesi sigaba, le nto
kwingqondo yomfundi lulwazi olutsha, oluza kuhambha nolunikiweyo. Zonke iingxaki
nezisombululo ezibhalwe kwisicatshulwa zinika inkcazelo ngaphezulu kwalento umfundi
asele eyazi. Ngokwesiqhelo, abafundi abaninzi bayakuthanda ukufunda amanqaku athi
azise iingxaki. Into abathi abafundi babe nomdla kuyo zizisombululo zalo ngxaki. Kwesi
sicatshulwa ingxaki yokungaphangeli inikwa abafundi ngesihloko, nesisombululo esiyhi
sinikwe ngumbhali, esifana nento yokuba uRhulumente uyisombulula lengxaki ngokuthi
kubekho amaphulo athile (projects) apho umntu athi afumane uqeqesho kuqala emveni
koko banikwe izinto zokusebenza baye kuzisebenzela, bambi babolekwa imali bakwazi
ukuqala amashishini. Lolu Iwazi lutsha oluthi luzise isisombululo kulo ngxaki ikhoyo,
njengokuba iboniswe kulwazi olunikiweyo, oluthi, umzingisi akanashwa (the fruits of
hardwork).
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
137
okanye kwinqaku ebeqale kulo umbhali (umxholo) elithi umzingisi. Kwimizekelo emininzi
umxholo uthatha ingoma eyintloko. Kwisivakalisi esithi siza esiyi 0,75 hectare sika Anto
Madlala sibiyelwe kakuhle ukuze iinkomo ezikwidlelo elikufutshane zingangeni
khona (Anton Madlala's 0.75 hectare stretch of land is securely fenced to ward off the
maraunding cattle that graze on the surrounding open veld). Ibinzana elithi siza esiyi 0.75
hectare ka Anto Madlala sibiyelwe kakuhle, (Anton Madlala's 0,75 hectare stretch of
land is securely fenced) ngumxholo okanye kulapho isuka khona intetho yombhali, ngelixa
igatya elithi, ukuze iinkomo ezikwidlelo elikufutshane zingangeni khona (to ward off
the maraunding cattle that graze on the surrounding open veld) yimbhali, oko kukuthi
siyabaliselwa. Imbali iphuma kumxholo, okanye kwingongoma eeyintloko, isichazela
ngokuzeleyo okanye isinika into eyenzeka kwisiza sikaMadlala ngoku kubiyelwa
kwangaka. Kwakhona kumhlathi wesithathu sixelelwa ukuba, ngo-1985 uMadlala
waphulukana nomsebenzi wakhe, (in 1985 Madlala I;ost his job) ngumxholo okanye
kulapho isuka khona intetho yombhali, ngelixa igatya elithi, kwinkampani
awayephangela kuyo (in the private sector following industrial action at his company).
Yimbhali oko kukuthi siyabuliselwa. Imbali iphuma kumxholo okanye kwingongoma
eyintloko, isichjazela indawo waphulukana kuyo uMadlala nomsebenzi wakhe.
Okokugqibela imbalui ngomxholo ifumaneka kumhlathi wesihlanu apho sixelelwa ukuba,
Emva kweminyaka eli-10 ekulo msebenzi, ukuxambulisana ngomvuzo kwambangela
wazibona ngomvuzo kwambangela wazibona ohlukene nomqeshi wakhe (after 10
years at his job, a salary dispute saw him part ways with his employer). Umxholo apha
kwesi sivakalisi ngulo uthi emva kweminyaka eli-10 ekulo msebenzi ukuxambulisana
ngomvuzo (after 10 years at his job, a salary dispute). Imbali iba yile isichazela ukuba
kwambangela wazibona ohlukene nomqeshi wakhe (saw him part ways with his
employer). Xa siyichaza imbali singathi inika ingcaciso ngomxholo.
ukuba ndiyawuthanda lomsebenzi" ("I had known nothing about farming when I first got
in. However I learnt as much as I could and soon found myself enjoying it tremendously")
ukhumbula oko uMadlala. Olu Iwazi Iwenzelwe ukuqwalasela le ngxongxo okanye
Iwandulelwa yiloo nto umbhalki ayithethayo yokunyuselwa kwakhe, kwalapho ekuqaleni
kwisivakalisi. Apha ke umbhali usichazela ngokunyuselwa kwakhe kwifama yamaqunube
kaGareth Olivier waphatha abasebenzi abayi 150. Olu Iwazi luthathwe njengolwazi
olwandulela ingxoxoezayo. Loo ngxoxo yile, "ndandingazi nto malunga nokulima xa
ndafika apha. Kodwa ke ndakhawuleza ndafunda lukhulu ndaza ndafumanisa
ukuba ndiyawuthanda lo msebenzi" (I had known nothing about farming when I first got
in. However I learnt as much as I could and soon found myself enjoying it tremendously").
Kwakhona umbhali kumhlathi we-7 usebenzisa uhlobo lokukhanya ukuqalisa
kukaMadlala ukulima (Madlala's pioneering efforts). Ngamanye amazwi, kwesi
sivakalisi, ukuqalisa kukaMadlala ukulima amaqunube ngoku kumzisela imali
(Madlala's pioneering efforts at strawberry farming had now commenced in earnest),
igatya elithi ngoku kumzisela imali (now commenced in earnest) landulelwa ukuqalisa
kukaMadlala ukulima (Madlala's pioneering efforts). Kuyinyaniso kona ukuba ngoku
ufumana imali ngokulima. Okokugqibela kwesi sivakalisi sishicilelwe nomfanekiso sithi, u-
Anton Madlala uneqhayiya ngomgangatho wamaqunube akhe (Anton Madlala takes
pride in the high quality of his strawberries). Ibinzana elithi u-Anton Madlala uneqhayiya
(Anton Madlala takes pride). U-Anton Madlala umele aze abe neqhayiya xa ngoku
ungumntu ovelisa amaqunube akumngangatho ophezulu ekubeni sivlle ngasentkla ukuba
ngumlimi wamaqunube wokuqala ontsundu emveni kwemeko ezibuhluingu abe ekuzo.
Intetho
Kwisicatshulwa esithi umzingisi akanashwa (the fruits of hardwork) intetho iboniswa
kwimihlathi eliqela kweli nqaku ngendlela ngendlela. Kwisihloko esichaza ngo Anton
Madlala oko sikubona kwesi sivakalisi sithi Ngoku ngumlimi wamaqunube wokuqala
ontsundu (He has now become KwaZulu Natalal's first blaxk commercial strawberry
farmer). Apha umbhali wonqena ukuphionda athi ngoku u-Anton Madlala ngumlimi
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
140
sivakalisi isivuni sam sokuqala sasincumisa (my first yield was reasonably good.
Ngoku apha simbona uMadlala engumlimi owaziwayo nodumileyo ngokulima. Ngoku
uthelekisa isvuno sakhe sokuqala ukuba sasincumisa xa ethelekisa nesangoku.
Uyayichaza elubala into yokuba ngoku ujamelene neengxaki kuba ukhuphisana nabanye
abalimi. U-sam (my) umele isivuno sika Anton Madlala. Kwakhona kumhlathi
wesithandathu sinesivakalisi ewsithi, ulime kwintsimi yomntwakabo, ngemali ayiboleka
kubakhuluwa bakhe (utilizing an unused plot of land that belonged to his brother, and
with borrowed capital from his brother). Apha ke umbhali uyohlula. Wohlula phakathi
kokulima nemali. Ulime kwintsimi yomntwakabo. Imali yokulima uyifumene kubakhuluwa
bakhe. Umbhali abe nobakhe (his) omele u-Anton Madlala.
and sound advice, particularly from those who are expirienced, before embarking upon
farming-even if this costs money). Apha ke umbhali ubonisa ukuba abalimi bandidi mbini,
abanamava nabangenamava u-kwabo (those) ubhekisa kubalimi abanamava.
Izihlanganisi
Isihlanganisi ligama elinokuthi litshayelele isivakalisi, lidibanisa isivakalisi okanye
libesekupheleni kwesivakalisi. Kwakumhlathi wokuqala umbhali usebenzise isihlanganisi
ukuza (that). Oko sikubona kwisivakalisi sokuqala esithi siza esiyi 0.75 hectare zika
Anton Madlala sibiyelwe kakuhle ukuze iinkomo ezikwidlelo elikufutshane
zingangeni khona (Anton Mandla's 0.75 hectare stretch of land is securely fenced to
ward off the marauding cattle that graze on the surrounding open veld). Esi sihlanganisi
ukuze sidibanise izivakalisi ezibini sikhankanya unobangela wokubiyelwa kakuhle kwesiza
sikaMadlala ukuba kwenzelwa iinkomo ezikwidlelo elikufutshane zingangeni. Kwakhona
kumhlathi wesine umbhali usebenzisa isihlanganisi u-xa. Umbhali usichazela ukuba:
"ndandingazi nto malunga nokulima xa ndandifika apha" ("I had known nothing about
farming when I first got in"). Apha umbhali umsebenzise uxa (when) kuba ebalula imeko
yakhe ubunjani bayo xa wayefika apha. Kwakulo mhlathi mnye usebenzise isihlanganisi
ukodwa (however) u-kodwa (however) umsebenzise ekuqaleni kwesivakalisi. Oko
kuboniswa sesi sivakalisi, "kodwa ke ndakhawuleza ndafunda lukhulu ndaza
ndafumanisa ukuba ndiyawuthanda lo msebenzi" ("However, I learned as much as I
could and soon found myself enjoying it tremendously") ukhumbula oko uMadlala.
Ukodwa (however) udibanisa esi sivakalisi nesesandulele. Apha udibanisa okwa kungazi
nto kwakhe ngokulima beseie kuxelwe kwisivakalisi esingaphambili, nokukhawuleza
kwakhe ukufunda, oku kukwesisivakalisi siqala ngo kodwa (however). Kwakhona umbhali
kwakwesi sivakalisi singentla usebenzise isihlanganisi ukuba (when) osichazela ukuba
uyayivuma le meko akuyo kuba uthi umbhali ndafumanisa ukuba ndiyawuthanda
lomsebenzi (and soon found myself enjoying it tremendously). Into xa uzimiseie kuyo
nokuba ubungayazi uphetha uyithanda. Kwimbono elandelayo yengxoxo, umbhali
akadibanisi nje amalungu eelwimi, endaweni yoko walatha kuwo okanye awachaze
ngezikhombisi.
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
144
Izikhombisi
Kwesi sicatshulwa zisetyenziswe iindidi ezintathu zezikhombisi ukufumana
uqhagamshelwano Iwesibizo okanye Iwesivakalisi. Ezi zikhombisi zilandelayo zifumaneka
kwesi sicatshulwa kunye nezibizo ezizichazayo, la maqunube (these berries), lo
msebenzi (this work), lo mlimi (this farmer) nale fama (and this farm), aba nobumba
(these alphabets), 010 dumo (that fame), bekuie dyokhwe (in this work), ekulo msebenzi
(in this work), kwesi siza (in this site). Isikhombisi ulo (this) sivela kaninzi kwisicatshulwa.
Ezi zikhombisi zifumaneka kwimihlathi eyahlukeneyo apha kwisicatshulwa zalatho izibizo
umbhali agxininisa kuzo intetho yakhe. Singatsho sigxininisa umxholo wesicatshulwa
umzekelo woko zezi zikhombisi zilandelayo la maqunube (these berries) ), lo msebenzi
(this work), lo mlimi (this farmer). Ezi zikhombisi zalatha into ekufuphi kumntu othethayo.
Umzekelo apha umbhali uthetha ngaye lo mlimi (this farmer) gama elo alifumene ngenxa
yomsebenzi wakhe lo msebenzi (this work), oku ku lo msebenzi siyohluka umsebenzi
othandwa nguMdlala ukuba ngulo wokulima amaqunube, kunalo wokuphatha abasebenzi
efektri. Ezi zikhombisi zilandelayo ekulo no bekuie (in this) kule dyokhwe zalatha izinto
athi umntu adibane nazo kwiomisebenzi yale mihla. Oko kucaciswa kakuhle sesi
sivakalisi. Emva kweminyaka eli 10 kulo msebenzi ukuxambulisana ngomvuzo
kwambangela wazibona ohlukene nomqeshi wakhe (after 10 years at his job, a salary
dispute saw him part ways with his employer). Umbhali apha usibonisa ukuba
ngaphambili ibiyinto elula ukohlukana komntu nomsebenzi. Ubungakwazi ukuthi,
akukholwa yinto eyenziwa ngumqeshi kuwe nithethathethane. Bekuqala yena kugqibele
kwayena ukuba ukhe wawuvula umlomo uphelelwe sisonka. Isikhombisi ubekule
dyokhwe (in this work) yena ubonakalisa ukuba xa uqala into yisuse engqondweni yakho
into yokuba yenziwa nguwe wedwa, bakhona abanye abayicinga bayenza kwangaphambi
kwakho le nto uyenzayo qha uza kubabona xa sele ukuyo. Oko kuboniswa sesi sivakalisi,
kodwa kwezentengiso ndiye ndajamelana neengxaki kube lukhulu uphikiswano
oluqhubeka nabalimi ekudala bekuie dyokhwe (but I experienced problems in
marketing my produce in the face of the stiff competition from the more established
farmers). Izikhombisi uapha (here), lo (this), oko (that) esizifumana kumhlathi wesine
zisetyenziswe zodwa endaweni yesibizo siyintloko. Umzekelo ngulo "ndandingazi nto
malunga nokulima xa ndandifika apha. Kodwa ke ndakhawuleza ndafunda
ndafumanisa ukuba ndiyawuthanda lo msebenzi", ukhumbula oko uMadlala ("I had
known nothing about farming when I first got in. However, I learnt as much as I could and
soon found myselfenjoying it tremoundously", recalls Madlala). Lo apha athetha ngaye
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
145
Uphindaphindo
Apha kwisicatshulwa umbhali ulusebenzisile uphinda-phindo ukubonisa umvuzo womntu
othe wazingisa entweni. Okop kuboniswa ngamagama neentetho athe umbhali
wazisebenzisa kwisicatshuilwa. Eli binzana ukulima amaqunube (strawberry farming)
umbhali uzingisile ukulisebenzisa ngokwenza oko ukhumbuza abafundi ngesihloko okanye
ngumxholo wesicatshulwa. lo mxholo uyavela kwisihloko esiyintloko esikwiphepha lama-
46 nama-47 nakuie mihlathi1,7,14,15,16 nephepha le -18. Oku kusetyenziswa qho kwesi
sihloko kunceda umbhali agcine isicatshulwa sakhe sinimxholo omnye, le nto ke yenza
ukuba umfundi akwazi ukulandela inkcukhaca ngentloko yesicatshulwa eso. Umbhali
kwakhona uphindaphindile ukusebenzisa ibinzana elithi ngoncedo namacebo (help and
advice) ukuxhasa esi sihloko siyintloko. Olu ncedo nala maceba ngawo ancede uMadlala
ukuba abe uyaphumelela ekubeni ngumlimi wamaqunube. Umbhali ulisebenzisile eli
binzana kule mihlathi owesi-6 nowesi-8. Kumhlathi wesi-6 umbhali umcaphule ngqo
uMadlala xa echaza uhlobo loncedo namacebiso awafumene kwi-Agrilek noEskom
ukwenzela ukuba azokwazi ukuphumelela kule mbono yakhe yobulimi. Kwakhona igama
eliphinda-phindiwe kaninzi kwesi sicatshulwa lelithi ifama (farm). Kumhlathi we-9
lisetyenziswe kaninzi kugxininiswa ukubaluleka kwefama eyeyakho nengeniso eyenziwa
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
146
Ukushiywa kwamagama.
Kwindlela ekucingwa ngayo ngabantu abathile, kwingxoxo ethile nakwi solotya eliyhile.
Ushiyo Iwamagama ngamaxesha athile luyasetyenziswa kwisicatshulwa ukubonisa
ukuqhubekeka kwesivakalisi.
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
147
Ukuvumelana kwamagama
Kwakhona kwakulo msebenzi mnye sifumana igama elithi umphathi wabasebenzi (farm
supervisor). Lakhiwe ngokuthi kudityaniswe isibizo + isibizo - isibizo umphathi+
abasebenzi = umphathi wabasebenzi. Apha umbhali usibonisa u Mandla ekwinqanaba
eliphezulu lokuphatha abasebenzi. Kwathi kuba eyona nto immandla emsebenzini
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
148
ngumvuzo, ngulo athe waxabana ngawo nomphathi wakhe. Qha kuthe kanti emgxotha nje
sefunde konke, waya kuziqalela eyakhe waqesha nabantu bokumncedisa.
Kumhlathi wokuqala kwisihloko sifumana igama elithi ngumlimi wamaqunube eli gama
lithi umlimi alihambi lodwa likhatshwa lelinye. Intetho uyiyeke esithubeni xa usithi umntu
ngumlimi. Sifuna ukwazi ukuba ngowa ntoni. Umbhali usixelela ukuba uMandla
wayengumlimi wamaqunube. Kulapho wazuza udumo ngenxa yekhwaliti yamaqunube
akhe.
Ukunamathelana kwesicatshulwa
Ngeenxa yemvumelwano ezaziwayo zokubhala umfundi azaziyo, kulo mba uthi abenakho
ukuqonda akwazi nokuchonga isakhiwo sesicatshulwa nendlela ezithi iziganeko
zilandelelane ngayo. Umfundi wesi sicatshulwa uthi akwazi ukuyilandela into ebhaliweyo
kuso, ukwenza oko kuba isicatshulwa singaphambukanga kwiimvumewano ezathi
zabekwa zokubhalwa kwenqaku lephephandaba. Enye yezi mvumelwano zokwakhiwa
kwesicatshulwa kukuba isihloko sibhalwe sigqame ngonobumba abakhulu sixhaswe
zintlobo ezine. Umfundi uthi abenakho ukwazi okuqulethwe sisicatshulwa ngenxa
yesihloko nezi zihlokwana zihamba nomfanekiso. Ngolo hlobo angakwazi ukuqikelela into
eza kukwenzeka apha kwisicatshulwa ngenxa yesihloko nezi zihlokwana zihamba
nemifanekiso.
ngasentla. Nakuba imiba yemihlathi yahlukene yonke Ie mihlathi inegalelo ngokuthi inike
intsingiselo yesieatshlwa. Lo mhlathi uthi ube nesiganeko apho esinye sizala esinye
uobnakala ngolu hlobo: kumhlathi wokuqala siehazelwa ngesiza sika Anton Mandla
engumlimi wamaqunube kuso. Kumhlathi wesi -2 ngokufunwa kwezi zilimo zakhe
zibhatalayo zingamaqunube. Umhlathi wesi 3,4,nesi 5 sixelelwa ngokudibana kwakhe
nefama yamaqunube engazi nto ngokulima, kodwa wakuthanda, kwanokugxothwa kwakhe
kuba athe waxambulisana nomphathi wakhe ngomvuzo ngokwezinto zale mihla zokuba
ungathi ewe kuyo yonke into nokuba akuyithandi.
Ukunggamana
Omnye usenokuyimela into yokuba abafundi besi sicatshulwa, bakhe badibana nengxaki
ezinje kwixesha elidlulileyo njengokuba behlala kwimeko ezinjalo. Ukoleka kule nto, yintoni
ebangela iqela leBona liphande ngokugxothwa kwabantu emisebenzini? Yinto yokuba
bayabona ukuba yenye yeengxaki ezibalulekileyo athi uRhulumente adibane nazo,
ngakumbi kweli cala lamashishini (ifektri). Wonke ubani uyayazi ukuba ikamva lomntu
ophangela efektri limfiliba. Oku siboniswa kulo mhlathi wesi -3 ngala mazwi ngo 1985
uMandla waphulukana nomsebenzi wakhe kwinkampani awayephangela kuyo.
Ephelelwe lithemba uYise wabantwana abane ( in 1985 Mandla lost his job in the
private sector following industrial action at his company, driven by desperation the father of
four). Wonke umntu ezidolophini nase maphandleni ngakumbi ezifama uyazi
ngokugxothwa emsebenzini efundile enhafundanga, ukuba akanawo umbutho
wokumthethelela. Noko xa unombutho asiyonto ilula ukugxothwa emsebenzini. Yiyo lo nto
xa umntu ephangela kuzanywa ukuba abe nombutho wakhe, ukwenzela ukuba ajonge
indlela agxothwe ngayo. Umfundi oyaziyo lengxaki uza kusifunda esi sicatshulwa ngodla
nenkxalabo. Leli xhala lomfundi elithi limnyanzele ukuba amgxeke uRulumente
ngokungenzi nto ngabantu abaswele umsenbenzi. Kwa lo mfundi uzakuthi acinge
ngesisombululo sale ngxaki. Le nkxalabo yomfundi, nomnqweno wokunceda aba Bantu
bangaphangeliyo ngokubhekiselele kule ngxaki iyakhuthazwa kumhlathi we- 9 apho
unTlantla Dlamini wakwa Afilek simcaphula esithi "sifuna abantu basebenzise lo
mzekelo ka Mandla bayeke ukuba ngabasebenzi nje bamafama, koko kufuneka bazi
ukuba nabo banokuqalisa ezabo iifama zorhwebo"( we want black people to emulate
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
151
Madlala's example and move away from merely being farm labourers. They must know
that they can start their own commercial farms,) abasebenza naye u Julius Zondi waleka
ngelithi ulimo lubalulekile kuba isizwe sixhomekeke kulo ukuze siphile" ( farming is
very important because the entire nation depends on the ground for their substance).
Emveni kokuba ufunde eli cebiso umfundi onenekathalo noxhalabileyo uza kucinga
ngeendlela zokunceda abantu abangenamsebenzi. URhulumente wethu zininzi izinto
azivezileyo ezenziwayo ukukhawulelana nabo bangaphangeliyo necawa ngokunjalo. Apho
kuqala kukhutshwe isixa mali esithile sokuba abantu baziphuhlise( Develop). Le mali ke
bakhona abantu abathi bajonge indlela eza kusetyenziswa ngayo. Umezkelo wolu
ngowokuba uvule I Projekti yokuthunga. Apho ke kuqala kufunwe abantu abakwaziyo
ukuthunga abaqeqeshwe kwezi zikolo Umzekelo Border Technikon. East London
Technical bona baza kuqeqesha abantu ekuthungeni baze nabo baqeqeshe abanye
ekugqibeleni wonke umntu uyakwazi ukuzenzela imali. Umzekelo basenokukhethana babe
ngabantu abalishumi bathungele izibhedlele ezithile amashiti, iimpahla zokulala zomama
notata njalo njalo. Xa besebenza ngolo hlobo nakwimizi mveliso yelaphu bayaphulelwa xa
bengabantu be projekti.
eyazile into aza kuyenza. Oko sikuva kula ntetho ithi, ngoncedo namacebo ( help and
advice) kula macebiso ude wacetyiswa nangemali mboleko (insurance policy)
awayifumana kwaZulu finance and Investment Corporation.uncedo sivile ukuba ulufumene
kubantakwabo akanela waya kuboleka. Le ntetho intsha isixelela ukuba uMadlala
eluhambeni ujamelene nengxaki(experienced problems),ngxaki ezoesixelelwa ukuba
wadibana nabalimi ekudala bekuie dyokhwe waza wafumana ukhuphiswano. Kule ntetho
intsha sixelelwa ukuba uMadlala uye wafumana udumo. Udumo siyalwazi ukuba luza
ngokusebenza nzima.. oku sikuva kumhlathi weshumi apho kuthiwa ebengalawulwa
lixesha usebenza kude kube ngorhatya kuquka nange cawa,. ( he is never governed
by time and often works long hours including Sundays). Okokugqibela ke Ie ntetho intsha
isixelela nge ngeniso (becoming profitable) ebithi ifunyanwe ngulo mfo. Kaloku
ekusebenzeni kukho umvuzo, le ngeniso uyifumene kuba ebekhuphisana nabalimi asele
bezinzile. Le ngcaciso yale ntetho ngokutsha ingumceli mngeni kubafundi ngakumbi abase
Mzantsi Afrika ukuba umntu acinge ngento anokuthi umntu ayenze ekuhlaleni,
ukuhlangabezana neemeko zokuswela umsebenzi. Kuba sifumanisa ukuba lo ka Madlala
ezizamela iindlela zokuphila kanti akazameli yena yedwa kuba xa ufuna ukwenza into uza
kufuna abantu bokukuncedisa, ngalo ndlela udala amathuba emisebenzinakwabanye
abantu. Enye imbono yentetho entsha yile yokuba inceda isicatshulwa sihlale kumxholo
omnye, njengokuba ababhali abaninzi bayisebenzisa njengecebo lokudibanisa iziqendu
ezahlukileyo zezecatshulwa zabo. Elinye igama elimana ukukhankanywa yimpumelelo
(Success). Umntu othi aphumelele ngumntu obe nenjongo ayiphumeze ngokuthi aqale
into. Umbhali usixelela ukuba uMadlala uphelelwe ngumsebenzi engutata wabantwana
abane. Ngokuqinisekileyo injongo yakhe ibikukuba nemali ukuze akwazi ukukhulisa
abantwana bakhe. Le njongo yakhe uyenze ngokusebenzisa ulwazi alufumene
kumsebenzi wakhe wangaphambili. Ube eqeshwe kwifama yamaqunube naye washishina
ngamaqunube.
ongenanto ngenxa yemeko ezithile aze athi ngokwenza imizamo aphethe ephumelela
ebomini. Umzekelo, kuqala umbhali usivezela uMadlala engutata wabantwana abane
ephelelwe ngu,sebenzi. Okwesibini simbona egasonganga zandla ezama indlela yokulima
athengise. Ekugqibeleni waziwa kulo lonke elakwa Zulu Natal ngokuthengisa. Naye ngoku
uqeshe abantu bokumncedisa.
Madlala's example and move away from merely being farm labourers. They must know
that they can start their own commercial farming). Ngako nje ukuba beze ngaphambili abo
banokwenza oko uRhulumente uya kukwazi ukubabonelela ngendlela ezithile, Umzekelo
ukukhutshwa kwe trekta njalo njalo. Kwesi sicatshulwa ubuciko obubonisa unobangela
neziphumo buyafumaneka kule mizekelo ilandelayo. Oku kufumaneka xa omnye ethe
wahlahlela unobangela nezizathu zokuba kuthiwe uMzingisi Akanashwa. Kumhlathi wesi-5
ukuxambulisana ngomvuzo (salary dispute) [nobangela] wazibona ehlukene
nomsebenzi [isiphumo].
waqala ngentloko ethi umzingisi akanashwa ( the fruits of hard work) umbhali uyayicinga
into yokuba eli binzana lingasentla sisihloko sesicatshulwa kwaye yonke into eza kuxoxwa
iza kuba nokuzingisa phakathi. Umzekelo, siliqala nje inqaku lethu sivula ngamazwi
asixelela ngesiza esiyi 0.75 hectare sika Anton Madlala 100 nto isielela nje singekaqali
ukufunda ukuba apha kuza lulinywa. Kumhlathi wesi-3 uqala ngolu hlobo, ngo 1985 apha
silindele ibali elisibaliselwa ngoka Madlala. Umhlathi wesihlanu uqala ngo emva
kweminyaka (after 10 years) apha silindele intetho esonokuba mnandi okanye ibe mbi.
Kumhlathi we- 6 uqala ngo enamava okulima ( rich with farming experience), apha
silindele ukuba yonke into eza kuthethwa unxulumene nokulima. Kumhlathi we-7 uqala
ngolu hlobo ukuqalisa kuka Madlala ukulima (Madlala's pioneering efforts) apha ke
silimdele indaba ezimnandi kwanezimbi.
Ukhetho Iwesenzi
Intshukumo -6 umema abo bafuna ukuba ngabalimi, ubanika ingcebiso, ulwazi nokufuna
amacebiso kwabanamava
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
160
Eyona njingo yeli nqaku kukubinisa iziganeko kunye nolwazi lombhali. Umbhali xa esenza
oku usebenzisa umntu wokuqala njengonika izimvo ukwenza unxibelelwano ngqo
nabafundi. Umbhali oku usibonisa kumhlathi wesine kwintetho kaMadlala ethi:
ndandingazi nto malunga nokulima mhla ndandifika apha. Kodwa ndakhawuleza
ndafunda lukhulu ndaza ndafumanisa ukuba ndiyawuthanda lo msebenzi ( I had
known nothing about farming when I first got in, I learnt as much as I could and soon found
myself enjoying it tremendously). Umbhali kwakhona usebenzisa amava ukwenza izinto.
Oku sikuva kwesi sivakalisi: enamava okulima kodwa engenanto esandleni wabona
ukuba makangene ekulimeni. (rich with farming experience but with hardly any financial
resources... Madlala decided to take the plunge into farming himself). Kwakhona
sifumanisa ukuba umbhali uthi anike isiphumo sesiganeko eso. Esi siphumo sisifumana
kwaphaya kwintloko xa sixelelwa ukuba: Ngoku ngumlimi wamaqunube wokuqala
ontsundu (he has now become kwaZulu Natal's first black commercial strawberry farmer).
Ukungenelela kwabantu kwenzeke amathuba amaninzi ngolu hlobo;
ngoncedo namacebiso kumntu angamaziyo wafumana I 20.000 yezityalo
zamaqunube,( help and advice from a stranger saw him aquire an additional 20.000
strawberry plant).abafundi bayaziswa ngumbhali into eyenzekileyo ukuze abe nokukwazi
ukuqalisa ukuba ngumlimi. Umdla umbhali uthi awunike ngokusebenzisa izenzo ngendlela
ethile uyakwazi ukuthetha nabafundi abakhule ngolu hlobo Iwakhe, le nto siyiva kwintetho
ka Madlala ethi: ukwabethelele nokuba abafuna ukuba ngabalimi kuqala kufuneka
babe nolwazi bafumane namacebiso amahle ingakumbi kwabo banamava phambi
kokuba bathathele kwezolimo,nkqu nokuba oku kufuna imali, (he consequently
stresses that would- be farmers should first aquire knowledge and sound advice,
particularly from those who are experienced, before embarking upon farming even if this
cost money). Umbhali apha ukuthaza abo bangaphangeliyo bangenza ntonina ubaxelela
nento yokuba bangalufumana noncedo kwicala le mali. UMadlala simbona enomdla
wokugqithisela ulwazi analo ebantwini, simva xa esithi umbhali: ... uMadlala ukulungele
ukucebisa nabanina ofuna ubuchule namava akhe (Madlala is willing to serve as a
consultant to anyone who requires his skills and experience). Apha umbhali simbona
emema abantu ukuba babe nobuchule bokulima. Ukuze bakwazi ukondla iintsapho zabo.
Abapheleli ekondleni iintsapho zabo bathi nabo bafundise ababo ngokwenza oko sifumana
isizwe esichubekileyo.
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
161
Umbhali usebezisa ulwazi nerejista kweli nkqaku. Ezi zinto zibonisa okulindelwe
ngumbhali okungabafundi abanolwazi lokukhu;a olufana nolwakhe. Umbhali wazisa
abafundi ukuba yintoni elindelekileyo kumntu ofuna ukuba ngumlimi. Le mfihlelo uvezwa
kwintetho ka Madlala ethi: ukwabethelele nokuba abafuna ukuba ligabalimi kuqala
kufuneka babe nolwazi bafumane namacebiso amahle ingakumbi kwabo banamava
phambi kokuba bathathele kwezolimo,nkqu nokuba oku kufuna imali, (he
consequently stresses that would- be farmers should first aquire knowledge and sound
advice, particularly from those who are experienced, before embarking upon farming even
if this cost money). Umbhali apha ubonisa ukuba kutheni Ie nto umntu afunde, impendulo
iyeyokuba yonke into ifuna ukuba ube nolwazi. Naxa ufuna amacebiso uhamba
unkqonkqoza kwiminyango ngeminyango apho abanye uza kufika abanye bethetha intetho
engeyiyo eyakho, bethetha ulwimi Iwaesmzini.
Kumxholo weli nqaku simbona umbahli onolwazi namava. Oku sikubona kwa kwintloko
yakhe athe wayisebenzisa ethi umzingisi akanashwa ( the fruits of hard work). Njengoko
sisazi ukuba ngokoyilo Iwengcinga yombhali kunye nolwazi loomfundi. Le ntetho
ayinakuze ithethwe ngabantwana, ithethwa ngumntu omdala ekhuthaza abantwana. Lo
nto siyia kule ntetho ephelelwe lithemba ubawo wabantwana abane wamkela
umsebenzi njengomphathi wabasebenzi kwifama yamaqunube ka Gareth Olivier.
(driven by desperation, the farther of four accepted a job as a farm supervisor on the
strawberry plantation of Midlands farmer, Gareth Olivier). Apha ke umbhali uyasichazela
uMdlala ukuba ngutata wabantwana abane. Ukubonisa ubudala bakha umbhali uqhuba
enjenje ngoMadlala: impumelelo yefama yakhe yamaqunube ibangelwa kukuzimisela
kwakhe ekuzenzeleni izinto. Akalawulwa lixesha usebenza kude kube ngorhatya,
kuquke nangeeCawa.( Madlala'a instant success as a strawberry farmer is largely
attributable to his own dedication, commitment and hands on approach to doing things. He
is never governed by time and often works long hours, including Sundays). Umbhali
unobuchule ekuphembeleleni ilutsha olungaphangeliyo ukuba luzenzele izinto, apho
lungazi kulawulwa mntu. Umntu uza kusebenza ngohlobo athanda ngalo.
became involved in strawberry farming. Anyone can engage in maize or potatoe farming.
The competition in marketing such a product therefore becomes extremely intense).
Umbhali usebenzisa amagatya namabinzana ngazo zonke ezondlela ubonisa ukuba
ekuzinyuseni akukho mashwa. Umbhali usebenzise intetho yokulima ukunxibelelana
nabafundi ukuba abantu abaninzi bayalima banefama, ayikho enye indlela abanokwenza
ngayo ngokwemeko yenkcubeko kunye nemvelaphi yezentlalo, umsebenzi awukho 100 nto
ibangele ukuba bangabi namkhethe bazimisele ekulimeni. Kwintetho engaphambili
umbhali usebenzise intetho ephikisayo mve xa athi : kungekudala unyuselwe waphatha
abasebenzi abayi 150. "ndandingazinto malunga nokulima xa ndafika apha. Kodwa
ke ndakhawuleza ndafunda lukhulu ndafumanisa ukuba ndiyawithanda lo msebenzi.
(he was soon promoted to farm manager, a position that required him to handle a 150
strong labour force. I had known nothing about farming when I first got in. However I learnt
as much as I could and soon found myself enjoying it). Umbhali apha ubonisana nabafundi
ngokuba akukho nto inzima ekulimeni, kuyafana nawo nawuphina umsebenzi xa sele
uwuqhelile. Le ntetho ke umbhali ukhuthaza abantu abathi bagxothwe kwindawo
ababephangela kuzo kamnandi, ukuba phantsi kwentswelo msebenzi mabazame
ukuziqesha. Eli nqaku ngumceli mngeni kwabo bangaphangeliyo ukuba mabalime,
uRhulumente kwelinye icala uyazikhupha iifama ngeendlela ezininzi. Ngoko ke eli nqaku
lithi libe nempawu ngokoluhlu Iwesigama kunye nerejista ethi ibonise ukuba umbhali
ulindele abafundi abanenxaxheba efunayo yenkcubeko yezentlalo, yembali kunye
nemvelaphi eyintloko yolwazi.
Isakhiwo esifundisayo
Eli nqaku linika umzekelo wamaxesha amaninzi apho intetho esisiqalo sesivakalisi
sisebenza njengesihloko sesivakalisi. Ngamanye amaxesha le ntetho isisihloko ifezekiswa
libinzana okanye ligatya elithi licacise okanye lenze inkcazo ngesihloko eso. Kwiphepha
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
165
Kwisicatshulwa kusoloko kukho ibinza sibizo elisoloko likhankanywa. Eli binza sibizo
liphuhlisa imbono yokuqhubeka kwesihloko. Ngalo ndlela umbhali ugxininisa umxholo weli
nqaku abhale ngalo. Kwisicatshulwa esithi uLucky ubulela uThixo (Lucky thanks God) Ie
mbono yokuqhubekeka kwesihloko iyavela kule mihlathi ilandelayo 1,3,5,10,11,12,13 no
14 nakwisihloko esiyintloko nakwintloko ekwiphepha lama-51 apho eli gatya livela khona:
umdlali wemidlalo (acting career). Umfundi uyakwazi ukubona into yokuba umbhali
ulisebenzise kakhulu eli gatya kwisicatshulwa ukumgcina umfundi enomdla ngumxholo
welinqaku. Kwimizekelo ethile, umbhali uyakwazi ukusebenzisa amagama athile
kwisicatshulwa atha into enye no umdlali we wemidlalo (acting career). Oku kutyhilwe
ngokuthi umbhali asebenzise ibinza elithi kwimidlalo kamabonakude (Lv.). Kweli binza,
umbhali usebenzisa eligama Kamabonakudeff.V) ebhikiselele kwinto yokuba ungumdlali
ongadlali nje kuphela ekuhlaleni kuloko udlala nakwindawo ezikude. Lo mbhali apha
usebenzise ubuchule bakhe bokubonisa ukuba la magama ayadibana, uqala udlale
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
166
ekhaya imidlalwana nje emincinci ukusuka apho uphethe udlalela isikolo ukusaka
esikolweni sibone umntu sele edlala koo Mabonakude (TV.).
write a new message on the board! Welcome to St. Luke's Apostolic Church"). Kumhlathi
wesithathu uLucky ubulela uThixo ngokuthi amdibanise nabantu abamxelela ngoThixo.
Batsho batshintsha ubom bakhe. Oku kuchazwa sesi sivakalisi, emva kokuba
UZaccariah noMartha bamkhokelela endleleni kaThixo ngo 1983, uLucky zange
alibazise ukwamkela uYesu (after Zaccariah and Martha lead him into the way of God in
1983, Lucky didn't hesitate to accept Jesus) ubom butshintshile bangcono yaye kungoku
nje usoloko ezele ulonwabo nothando(he's always feeled with joy and love). Kumhlathi
wesine umbulela ngokuthi atshintshe isimo. Oko kuboniswa sesi sivakalisi ndisoloko
ndifikelela nakubanina kwaye ndiyabamkela abo bandincokolisayo (I am open to
everybody and welcome those who share jokes with me). Uthanda ukuba abantu
mabasoloko bonwabile lonto imenza onwabe. Qho xa ndibona abantu bonwabile, oko
kundeza ndonwabe (whenever I see people happy, it makes me happy). Kumhlathi wesi
-8 lombulelo uwubonakalisa ngokumdumisa, ngexesha lenkonzo ilizwi lakhe
liphakamele phezulu njengoko edumisa uYesu (During the service his voice is raised
high as he sings praises to Jesus). Kumhlathi we 10 ubulela ubom obutsha abufumene
ecaweni "oko ndajoyina icawa ndiziva ingathi ndizalwe ngomkutsha" ("since I joined
the church I feel like I'm born again"). Kumhlathi we 16 ubulela uThixo ngokumsusa
kwintlalo ebeyihleli yokuphila ngotywala, emva kokuhlangulwa kwiintlungu neengxaki
zokusela, uLucky ngoku uyindoda yosapho ezinikeleyo engaphoswayo yinkonzo
kwaye uyoneliseka luthando alufumana kusapho nezihlobo zakhe (rescued from grief
and from the effects of his drinking problem, Lucky is now a dedicated family man who
doesn't miss his regular church service and is content with love he gets from his family and
friends). Oku kusetyenziswa kwenkcazo ethi ixhase isihloko esiyintloko, oko kubonisa
ukuhlahlelwa kwesakhiwo sesihloko.
kwakhona umbhali kumhlathi wesi-4 usebenzise isikhombisi esalatha apho u -oko negatya
kundenza ndonwabe ethetha okungqamene nengxoxo yakhe ethi ndisoloko
ndifikeleleka nakubanina kwaye ndiyabamkela abo bandincokolisayo (I am open to
everybody and welcome those who share jokes with me). Le ntetho yintetho
eyandulelayo. Oko kundenza ndonwabe xa ndiqgibelisa. Kumhlathi we -5 umbhali
usebenzise isimelabizo soqobo u yena esigxininisayo kwesi sivakalisi vena no Martha
banabantwana abathathu, amantombazana amabini nenkwenkwe. Esi sivakalisi
sandulelwa yingxelo ethi uLucky uyaluthatha uxanduva lokuba ngutata.
Ubumbano Iwesicatshulwa
Umfundi uya kukhumbula ukuba le mbono iza kuxoxwa ngokuthi kujongwe izinto ezenza
esi sicatshulwa silandelelana kakuhle esinye isiganeko sizale esinye. Ezo zinto ke zezi:
intetho, ukusetyenziswa kwento endaweni yenye, ushiyo, isihlanganisi, uphinda-phindo,
uquko nokudityaniswa kwamagama.
Intetho
Kwisicatshulwa esithi uLucky uyabulela kuThixo (Lucky thanks God) intetho emeleyo
uyabonakaliswa kule mihlathi ilandelayo 7,10,12 nowe-13. Kumhlathi we-6, ibinza elithi
ngoku zonke isebenza njengentetho emeleyo. Ingqinelana nesivakalisi ebesikhe
sakhankanywa ngaphambili, esithi, emva kokuba Uzaccariah noMartha bamkhokelela
endleleni kaThixo ngo 1983, uLucky zange alibazise ukwamkela uYesu enama-21
eyitshatile(after Zaccariah and Martha lead him into the way of God in 1983, Lucky didn't
hesitate to accept Jesus). Isalathiso esithi ngoku zonke uyasetyenziswe esalatha kwinto
eyenzekileyo ngaphambili iphinde ibonise into eqhubekayo kule ngxoxo ndisoloko
ndifikeleleka nakubani na kwaye ndiyabankela abo bandincokolisayo (I am open to
everybody and welcome those who share jokes with me). Kumhlathi wesi-7 umbhali
uyaqhubekeka ukusixelela ngale nguquko ka Lucky. Ngoku usixelela ukuba emva koko
(next) xa ebhekiselele kwizinto abe zenza ngaphabili ezizezi ufika enxibe ibhatyi
emhlophe aze akhawuleze aye ekhotejini esikolweni aye kulanda izitshixo zeklasi
esetyenziswa libandla, uqoqa izitulo ezibomvu ezisasazekileyo (Lucky dresses in his
white coat and hurries to the school cottage to fetch the keys to the class which the
congregation uses, Lucky tidies up the scattered red chairs). Kuba umbhali engafuni
ukuphindaphinda izinto abesele ezikhankanyile ezenziwe nguLucky, ugqibe ekubeni
asebenzise ibinza emva koko (next) ukubhekisa kuzo zonke ezi zinto zikhankanyiweyo
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
171
ngasentla. Kumhlathi we-18 umbhali usebenzise ibinza elithi yonke into ebhekiselele
kwindlela izinto ezimhambela ngazo kakuhle. Kumhlathi we-9 umbhali usixelela ukuba
uLucky-Boy uchitha ixesha lakhe eRockville Soweto, apho aqhuba ishishini lokukhanda
imoto noDavid Mqha. Kumhlathi we-10 siyeva ukuba uvele kwifilm zikamabonakude
ezimbini. Kwakhona uzimiseie eCaweni yile nto asebenzise eli binza lithi yonke into kuba
eshwankathela ukuba izinto zimhambela ngendlela. Kumhlathi wesi-4 umbhali usebenzise
isikhombisi abo (those) no-oko(that) ebhekisa kwintetho ebikhe yathethwa ethi ndisoloko
ndifikeleleka nakubani na kwaye ndiyabankela abo bandincokolisayo. Qho xa
ndibona abantu bonwabile oko kundenza ndonwabe (I am open to everybody and
welcome those who share jokes with me. Whenever I see people happy it makes me
happy). Xa sijonge indlela la mabinzana amele intetho asetyenziswe ngayo singathi
zezinye zendlela ezithi zisetyenziswe ngababhali. Xa ubhala inqaku kufuneka
ungatyhuntyhi ube mfutshane kodwa wona umyalezo uwuhambise ngokupheleleyo oko
kwenzeka ngokuthi umbhali asebenzise izimbo zokubhala ulwimi.
Isichazi sothelekiso
Uthelekiso olunamatheleneyo nokusetyenziswa kwegama elithile endaweni yelithile
ziyadibana. Kumhlathi wokuqala siyalufamana uthelikiso apho umbhali athi kwelinye
lamagumbi uya kufumana umntu omncinane. Indoda encinane edume kwimidlalo
kamabonakude (but in of the classes you will find a small person, the little man of the
screen). Ibinzana elithi kwelinye (in one) limele uthelekiso phakathi kweengxelo ezimbini,
eyokuqala ithi kungeCawa kwaye abekho abantwana abasoloko bezalise isikolo sase
zone 6 eMeadowlands, eSoweto (it's Sunday and the children who usually crowd into a
school in zone-6, Meadowlands, Soweto. Eyesibini ithi kwelinye lamagumbi uya kufumana
umntu omncinane, ndoda encinane edume kwimidlalo kamabonakude (but in of the
classes you will find a small person, the little man of the screen). Apha kwezi ngxelo
zingasentla kuthelekiswa ukungabikho kwabantwana esikolweni kumagumbi okufundela
kuba iyiCawa. Kungekho bantwana esikolweni kumagumbi okufundela kuba iyiCawa.
Kungekho bantwana kunjalo sifumanisa ukuba kwelinye igumbi ukhona umntu oyindoda
ongumdlali kamabonakude. Kumhlathi we-4 sifumana ibinza elithi, ndiyabamkela abo (I
welcome those). Okokuqala ndingathi uthelekiso nomelo zisetyenziswe zombini. Apha
sibona u - abo eligama elimeie abantu. Siphinde apha sifumane uthelekiso kwintloko
ezimbini zabantu abamkele uYesu babenokukhokelela Ulucky ebomini obungalunganga.
Lo abo bandincokolisayo (those who share jokes) ubhekisa kwabo bamkele uYesu. Abo
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
172
bangakelanga uYesu akukho nto imdibanisa nabo. Kumhlathi wesi-8 kwakhona umbhali
usebenzisa ibinzana elithi amanye amaramente ebonisa uthekiso. Apha ke uthelekiswa
amarhamente afika ngexesha enkonzweni nangafiki ngexesha enkonzweni. La afuma
ixesha lokuwaxhamla ngala afika ngexesha esalungisa igumbi lokukhonzela. La
angakwaziyo ukuwaxhamla ngala afika sekungene inkonzo. Kumhlathi we -12 umbhali
usebenzise umelo umzekelo kwenye indawo (elsewhere) omele icawa. Umbhali
usichazela ukuba emva kokushiywa kwakhe zizihlobo zakhe ezithathu zamenza wacinga
indlela yokuziphilisa kwenye indawo (elsewhere). Xa ndigqibezela ndingathi uhlobo
olusetyenziswe ngayo uphawu Iwentetho lubonakala njengamanye amacebo ombhali athi
abe negalelo ekunciphiseni ubude bokubhaliweyo. Ngolo hlobo ukhawulelana neemfuno
zikalindixesha (magazine). Xa ubani eshicilele iindaba enye yezinto ekufuneka ezenzile
kukunciphisa intetho yakhe ngokuthi asebenzise izangotshe zolwimi.
Izihlanganisi
Njenga kwimeko yokusetyenziswa kwegama endaweni yelithile, umbhali usebenzisa
isihlangansi kwintloko ekwi phepha lama-SO. Esi sihlanganisi singu kwaye (and)
sisicacisela ngomsebenzi kaLucky emveni kolonwabo athe walufumana. Zininzi
izihlanganisi ezisetyenzisiweyo apha kwisicatshulwa. Ezi zihlanganisi zibandakanya ezi
zikule mihlathi ilandelayo. Kumhlathi woku-1 sifumana isihlanganisi u kodwa (but)
osekuqaleni kwisivakalisi egxininisa ngendlela abeyiphatha ngayo imali. Oko sikubona
kwesi sivakalisi, kodwa bendingayifekethi imali kuba umfazi wam ubengqongqo (I
wasn't extravagant because of my strict wife). Kumhlathi wesi-8 nowe-13 umbhali
usebenzise isihlanganisi u njengoko (as) esichazela unobangela. Oko sikubona kwesi
sivakalisi ngexesha lenkonzo ilizwi lakhe liphakamela phezulu njengoko edumisa
uYesu (during the services his voice is ready high as he sings his praises). Kwakhona
kumhlathi we-9 umbhali usebenzise u oko esixelela ngexesha. Oko wayeka ezolonwabo.
Kumhlathi wesi 14 kwakhona umbhali usebenzise uxa ukusibonisa ixesha xa sisobabini
kubangathi ndidlala kwimidlalo kamabonakude. (when we're together it appears as if
I'm also acting). Kumhlathi we-16 usebenzise u okanye osebenze ekuchazeni izinto
ezingenziwayo nguLucky. Oko kuboniswa sesi sivakalisi akanaxesha latywala okanye
mabhinqa utata wabantwana abathathu.(no more cold beers and "cheriess" for the
father of three).
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
173
Izikhombisi
Umbhali kwesi sicatshulwa uzisebenzisile izikhombisi ukwakha isivakalisi kwisicatshulwa.
Ezi zikhombisi zilandelayo ziyafumaneka kwisicatshulwa ndiyabamkela abo, oko
kundenza, kalucky lowo, akakuboni oku, kulo nyaka no eli shishini(welcome those, it
makes me, this has been Lucky's, view this, this year and this business) Ezi zikhombisi
zisetyenziswe ngendlela ngendlela kwisicatshulwa.
Undiyabamkela abo, no akakuboni oku( welcome those, view this) zizikhombisi
ezisetyenziswe zodwa endaweni yezibizo eziyinjongosenzi. Isikhombisi esithi kaLucky
lowo silandela isibizo esikhaphana naso ukuze ezi zilandelayo u kulo nyaka no eli shishini
zandulele izibizo ezikhaphana nazo. Zonke ezi zikhombisi zalatha izibizo umbhali
anenjongo zokugxininisa kuzo entethweni.
Uphindaphindo
Kwesi sicatshulwa umbhali usebenzisa uphindaphindo ukugxininisa iindlela uLucky
awayengumdlali ngayo. Oku kuyaboniswa kuxhaswa ngamagama nentetho umbhali athe
wayisebenzisa kwesi sicatshulwa ethi umdlali wemidlalo kamabonakude (for T.v. star).
Le ntetho isixelela ukuba waqala ngo 1976 ukudlala kumabonakude. Umhlathi we-10
usixelela ukuba wadlala ku Gatelopele. Oku kukhankanywa qho kukaLucky njengo mdlali
wemidlalo kamabonakude (for T.V. star), kunceda ukuba sisilandele kakuhle
isicatshulwa. Umbhali kwakhona usebenzisa intetho ethi ulonwabo olutsha (new
happiness) kwintloko ekwi phepha lama -5 apho athetha ngo lonwabo olutsha (new
happiness) nakumhlathi we-10, aze kumhlathi we 10 athethe ngobom obutsha (new life)
magama lawo athetha into enye yokujika kukaLucky. Kubom abebuphila bokuba
ngumdlali kumabonakude. Oku kuchazwa kakuhle luphinda-phindo olufumaneka
kumhlathi we-3 apho kuthiwa ubom ubutshintshile bangcono (life has changed for the
better). Kumhlathi we 12 ndizalwe ngokutsha , kumhlathi we12 ndashiya
wezolonwabo kumhlathi we -16 akasenaxesha latywala okanye mabhinqa (I feel like
I'm born again he dropped out of showbiz no more cold beers and cherries). La magama
onke angesentla athetha into enye ukujika kuka Lucky kubom abebuphila ihambelana
ngqo nesihloko esithi uLucky ubulela kuThixo. Kumhlathi we-11 kuthethwe ngesithathu
esingasekhoyo (the late trio), kumhlathi we 12 kuthethwa ngokusweleka kwabadlali
abe dlala nabo (after the death of his co-stars devastated him). La magama omabini
azizithetha ntonye, athetha ukufa (death), oku kufa kwezi zihlobo zakhe kuko
okwambangela ukuba abe yilento ayiyo ngoku. Le nguqu kaLucky siyiva kuphinda-
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
174
Ushiyo
Ngamanye amaxesha ababhali kwizicatshulwa xa besebenzisa ulwimi bathi bashiye
amagama ukubonakalisa ukuba 100 ntetho ngxoxo isaqhuba. Kwintloko ekwiphepha lama
- 50 umbhali usebenzise umqondiso (-) ukubonakalisa ukuba kukho amagama
awashiyekileyo kwinkcazo nakuludwe umzekelo ufumene ulonwabo olutsha umdlali
wemidlalo kamabonakude, uLucky-Boy Mtshali kwaye ulubonakalisa
ngokusebenzela iCawa yakhe (new happiness has dawned for T.v. Star Luck-Boy
Mtshali and he expresses it by working for his church). Kula mqondiso ufanele ukuba uthe
olu lonwabo lutsha ukonga ixesha ufake umqondiso (-). Kwakhona umbhali kumhlathi
wesine usebenzise isimelabizo u abo endaweni yokuba asebenzise amagama
ukuhambisana nomgaqo wokubhalwa kwephephandaba. Umzekelo ndisoloko
ndifikelela nakubanina kwaye ndiyabamkela abo bandincokolisayo (I am open to
everybody and welcome those who share jokes with me). Kumhlathi we 9 usebenzise
isikhombisi u apho (where) endaweni yokuthi eRockville , eSoweto (in Rockville Soweto).
Umzekelo phakathi evekini uLuckyBoy uchitha ixesha lakhe eRockville eSoweto
apho ... noDavid Mqha (during the week Lucky-Boy spends his time in Rockville, Soweto,
where ... with David Mqha). Kumhlathi we-15 umbhali usebenzise isimelabizo soquko
ubonke (ali). Umzekelo, bonke abantwana bakhe baneqhayiya ngaye (all his children
are proud of him). Kwakulo mhlathi ungasentla umbhali uchazile ukuba banabantwana
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
175
Ubumbano Iwesicatshulwa
Ukunxulumana kwesicathsulwa kunika igalelo kuchongo Iwesakhiwo sesicatshulwa
nendlela esithi silandelelane ngayo. Xa sixoxa ngonxulumano kwisicatshulwa esithi u
Lucky yabulela kuThixo siza kuthi siphicothe ezi meko zilandelayo isiseko somxulumano
esingesiso eseelwimi, umxholo wentetho, ulwayamo nolungelelwano Iwamalungu
nokusetyenziswa komfanekiso ntekelelo.
umbhali usichazela ukuba uZaccariah noMartha bamkhokelela kwindlela eya kuThixo ngo
1983, ngolo hlobo babe ubomi bakhe buyatshintsha. Okokugqibela ndingathi ngumba
wokuba yena uLucky umbulela njani uthixo. Lo mba uvezwe kwasentloko apho uLucky
achazwa njengomntu osebenzela iCawa yakhe.
Ukunggamana
badibane nale meko ikhankanywe kwesi sicatshulwa okanye bakuyo le nzima. Kwelinye
icala, kwabanye abafundi le meko yimeko nje eyohlukileyo njengoko ubom buyinto
emnandi xa uthe wazimisela ukuba ngumntwana kaThixo. Le nguquko ibonakaliswa
kwintloko yesi sicatshulwa ethi ufumene ulonwabo olutsha umdlali wemidlalo
kamabonakude uLucky Boy Mtshali - kwaye ulubonakalisa ngokusebenzela iCawa.
(new happiness has downed for TV star Lucky Boy Mtshali and he expressed it by working
for his church). Umfundi oqheleneyo nale ndlela yokuziphatha ikhankanywe
kwisicatshulwa uya kusifunda esi sicatshulwa ngomdla nomonde. Umfundi 01010 hlobo
usenokuthi agxeke emveni kokuba efunde esi sicatshulwa. Umzekelo wolo gxeko
yimibuzo ecikozayo efana nalo, ingaba abantu banyamezele ntoni etywaleni. Ingaba olu
shishino lotywala lungaka kwintlalo esiyiphilayo, asingonobangela wokuba abantu
bazibulale. Akunakubuyelwa na kundalashe apho umntwana ebengakwazi ukungena
enkantini.
Kwakhona kumhlathi wesi-2 sifumana uthelekiso siluphathelwe ngu kodwa(but) kwe klasi
necawa (classroom and church). Umbhali usixelela ukuba;kubonakala ukuba ngathi
yiklasi yakwa Grade A kodwa ngoku iipisi zetshokhwe ezishiywe ziitishala
golwesihlanu zisetyenziswe ukubhala umbhalo omtsha ebhodini "Wamkelekile e St
Luke Apostolic Church". (its probably a Grade- A class .. but now the pieces of chalk left
by the teachers on Friday have been used to write a new message on the Board "St Luke
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
178
Apostolic Church". Zombini ezi ndawo kuthethwa ngazo elinye Ielemfundo elinye
lelokukhonza.
Kwakhona uthelekiso siyalubona kumhlathi we-4 nowe-5. kumhlathi we-4 usixelela ukuba
wayesela uLucky ngokwakhe, kumhlathi we wesi-5 simbona eligosa leCawa. Oku sithetha
ngako sikuva kuchaphulo ngqo olwenziwa ngumbhali; ndandisela gqitha kwaye
ndingayithatheli ngqalelo iCawa. (I used to drimk a lot and had no serious thought
abaout the church). Kumhlathi we-5 simva xa umbhali athi; ngoku zonke iintsasa
zangecawa njengegosa leCawa uLucky unxiba ibhatyi emhlophe.. esetyenziswa
libandla.(now every Sunday acting as a church warden he dresses in his white coat.
Which the congragation uses). Umbhali wesi sicatshulwa akabhali kuba ethelekisa
ngaphezu kokuba esityhilela imeko ka Lucky. Izivakalisi zombhali zinegalelo ekuqhubeleni
phambili ulandelelwano okanye iziganeko kwisicatshulwa.
Kumhlathi we-3 umbhali usiqala isivakalisi ngo Oko wadibana noZaccariah Makwerela ..
nangenkuthazo yenkosikazi yakhe. (once his meeting with laccariah Makwerela).
Kumhlathi we -16 emva kokuhlangulwa kwintlungu nengxaki (rescued from drinking
and problems) ezi zivakalisi zisibonisa ukuba uLucky umele ukuze abuleleuThixo kuba
nguye omdibanise nabantu abamkhuphe kwimeko abekuyo. Xa ndigqibezela intlokwana
ekwiphepha lama -51 xa emncoma ngemisebenzi yakhe uthi uLucky sisipho esivela
kuThixo ( he is a gift from God). Umbhali uyibhala Ie ntetho ingentla ezama ukucacisa
isihloko sesicatshulwa. Umbhali uyibhala le ntetho ingasentla ebonisa ukuba umntu
umbulela njani na uThixo. Indlela umbhali athi aziqale ngayo izivakalisi zakhe, ithi ibe
negalelo kwimvumelwano zokwakhiwa kwesicatshulwa nakwindlela athi umfundi asiqonde
ngayo isicatshulwa.
Ukhetho Iwesenzi
Kwesi sicatshulwa; uLucky ubulela uThixo ( Lucky thanks God) isenzo sokunika
sisetyenzisiwe kumhlathi wesi-2 u- eshiywe ukubonisa unxibelelwano phakathi kwesikolo
necawa. lombini ngamaziko. Isikolo liziko lezemfundo kuso kufundiswa ukubhala. Icawa
liziko ekukhonzelwa kulo kuyo kufundiswa ukholo olu siva ukuba lukhethwe ngu Lucky
kwesi sicatshulwa. Oku kuqinisekiswa kumhlathi we 12 kumazwi athi ukusweleka kwesi
sithathu kwandishiya ndingakwazi ukushukuma (the death of the members of the trio
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
183
Isenzo sokuthiya usibizwa (known) usetyenziswe kumhlathi wesi -6. apha ukuthiya
kusetyenziswe ekuthiyeni isikolo ngesithakazelo sosapho Iwakulo Lucky. Sithiywe ukuba
sisikolo samabanga aphantsi ihlabangane (lower primary school). Isenzo sokuthembisa
siyavela naso kwesi sicatshulwa. Esi senzo sivela kumhlathi we-13 ndizimisele
(prepared). Apha umbhali umveza u Martha ongumfazi ka Lucky efunga ubuqu ukuba
uyakumfela umyeni wakhe. Oko sikuva kula mazwi athi andinakunyamezela ndelelo
ngoLucky kwaye ndizimisele ukumfela umyeni warn. (I brook mo one's contempt
towards Lucky and I am prepared to die for him).
Isenzo sokubekelana siyafumaneka naso kwintloko ekwiphepha lama -51 apho uLucky
simva ebinga uThixo eqinisekisa kananjalo ukuba azalwe ngokutsha. Le ntetho siyifumana
xa umbhali emcaphula ngqo uLucky "ndiziva ndizalwe ngokutsha" ( I feel like I am born
again). Liyinene elokuba ukuthetha kukwenza ukanye intetho sisenzo, xa sithetha siyenza.
thsintsho silubona kumazwi athi; qho xa ndibona abantu bonwabile oko kundenza
ndonwabe (when I see people happy, it makes me happy). Apha sifumana ukuba
endaweni yokuba yena onwabise abantu yena wonwatyiswa ngabantu. Umbhali kwakhona
usibonisa ukuba uyatshintsha kwindlela abe eziphethe ngayo ezinje ngokuba;
Wabuyeka ubutywala, wazikhwebula nakubahlobo ababenokumkhokelela ebomini
obungalunganga. (he gave up liquor and shunned friends who might lead him astray).
Ukutshintsha kuka Lucky sikubona kuchazwa ngumfundisi ubuqu umveza njengomntu
olungileyo (good person). Zonke ezi zivakalisi zisibonisa ukutshintsha kuka Lucky
kwezemidlalo watshintshela kwezenkonzo.
Kwinyathelo lesibini umbhali usivezela uLucky ethe ngoku tshintsha kwakhe waba lulutho
enkonzweni. Kwakwintloko ekwiphepha lama -51 umbhali umveza esithi; "ndiziva
ndizalwe ngokutsha" ( I feel like I am born again). Ngoku simbona eligosa lecawa;
elilanda izitshixo zeklasi esetyenziswa libandla ( fetch the keys to the class which the
congregation uses). Kwakhona uLucky uqoqa izitulo ezibomvu ezisakakileyo, ulungisa
itafile esetyenziswa njengepulpiti, uvula iifestile ukuze kungene umoya, wamkela
amarhamente, nguye ohlabelayo enkonzweni ( tidis up the scattered red chairs,
prepare the table used as a altar, open the windows for fresh air, welcome them, lead the
chorus). Umbhali usibonisa ukuba uLucky ngokuhamba kwakhe iCawa izinto zimhambele
kakuhle oko sikuva kula mazwi; oko ndayijoyina icawa ndiziza ingathi ndizalwe
ngokutsha, yonke into ibonakala ihamba kakuhle.( since I joined the church I feel like I
am born again, everything seems to be leading to the right direction).
Injongo yeli nqaku kukubonisa unxibelelwano phakathi kombhali nomfundi. Umbhali oko
ukwenze ngokuthi asebenzise umntu wokuqala xa ebalisa. Oko sikubona kwesi sivakalisi;
ndisoloko ndifikelela nakubani na kwaye ndiyabamkela abo bandincokolisayo. Qho
xa ndibona abantu bonwabile oko kundenza ndonwabe, (I am open to everybody and
welcome those who share their jokes with me. Whenever I see people happy, it makes me
happy). Umbhali apha uzama ukuchaza ukuba ungumntu onjani emveni kokuba
ezidibanise noThixo. Umbhali ucacisa indlela uLucky aziva ngayo kubomi bakhe obutsha
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
186
bokuzimanya noThixo. Loo nto siyiva kumhlathi weshumi kumazwi athi; oko ndayijoyina
icawa ndiziza ingathi ndizalwe ngokutsha, yonke into ibonakala ihamba kakuhle.(
since I joined the church I feel like I am born again, everything seems to be leading to the
right direction). ULucky kwesi sicatshulwa uzele yimincili ngendlela ayiyo emveni kokuba
ejike kubom abebuphila obu bokuzibhubhisa ngotywala, ngoku ufumana into yokuba xa
uthe wazisondeza kuThixo zonke izinto zakho zihamba kakuhle. Umbhali ngeli bali
likaLucky uzama ukubonisa ukuba isimilo somntu siyakwazi ukujika. Umbhali usivezele
uku kumhlathi wokugqibela kumazwi athi; uLucky ngoku yindoda yosapho ezinikeleyo
engaphuthwayo yinkonzo ... ephethe ibhayibhile yakhe ngesandla sasekunene, u
Lucky uya ngqo ekhaya emva kwenkonzo - akanaxesha latywala okanye amabhinqa
utata wabantwana abathathu. (Lucky is now a dedicated family man who doesn't miss
his regular church services .. holding his bible in his right hand, Lucky goes straight home
after church, no more cold beers and cherries for the father of three). Ngesi sicatshulwa
umbhali usibonisa ukuba umntu akabukelwa kwinto ayiyo abantu bayazama ukumjika
umntu ngendlela zonke kwisimo esingesiso. Ngokutshata kwakhe uMartha, uLucky ubomi
bakhe bajika kwaphela ukusuka etywaleni ukuya enkonzweni.
Irejista, umxholo nolwazi zibonisa ukuba umbhali ulindele abafana naye. Kumhlathi we-16
umbhali ubhala ngolu hlobo; emva kokuhlangulwa kwiintlungu neengxaki zokusela
uLucky ngoku yindoda yosapho ezinikeleyo engaphuthwayo yinkonzo kwaye
iyoneliseka luthando losapho nezihlobo zakhe.(rescued from grief and from the effects
of his drinking problem, Lucky is now a dedicated family man who doesn't miss his regular
church services and is content with love he gets from his family and friends). Umbhali
apha kwezi zivakalisi wazisa abafundi ukuba, ukuba uthe wasuswa kuloo nto ubunengxaki
kuyo nokuba yeyolwaluphina uhlobo kungakuhle ukuba ungabe uphinde ubuyele kuyo.
Ingayinto ebukelekayo ukuba unokuthatha inyawo ubheke phambili. ULucky endaweni
yokuba abuyele etywaleni uye engena nzulu enkonzweni, oko sikuva kule ntetho; ephethe
ibhayibhile yakhe ngesandla sasekunene, u Lucky uya ngqo ekhaya emva
kwenkonzo - akanaxesha latywala okanye amabhinqa utata wabantwana abathathu.
(holding his bible in his right hand, Lucky goes straight home after church, no more cold
beers and cherries for the father of three). Kwezi zivakalisi zingentla umbhali umveza
uLucky omeiele ngakumbi elukholweni Iwakhe.
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
187
Umbhali uncoma intiaio yomtshato kusapho luka Lucky Mtshali. Le ntlalo yomtshato
umbhali usivezela kwintetho kamama kunye nabantwana ngolu hlobo; uLucky ngutata
wabantwana barn kwaye ndimthanda kakhulu ... ndizimisele ukumfela umyeni wam.
Ukuqhula kwakhe kudaliwe, iziqhulo zakhe azipheli. (Lucky is my children's father and
I love him very much ... I am prepared to fight until the last drop of blood for my husband)
abantwana bathetha benjenje ngotata wabo; ungutata olungileyo kwaye siyaqondana.
Usifundise ukuba sikhululeke xa sinaye kwaye siyakonwabela oko. Siyayonwabela
indlela asikhulise ngayo- usithanda sonke kwaye usiphatha ngokufanayo, ( he is a
generous father and we understand each other. He has thought us to be open with him
and we appreciate it. We're happy with the way he's bringing us up he loves us all and
treats us equal). Apha kwesi sicatshulwa umbhali usizobela ikhaya elonwabileyo
elinothando kuba kule mihla sokuyo oomama nabantwana bahleli ubomi bentshontsho
ngenxa yotata.
Umbhali apha kweli nqaku ubethelela utshintsho. Olu tshintsho silubona kuLucky. Umbhali
utshintsho ulubinisa kwesi sivakalisi emva kokuhlangulwa kwiintlungu neengxaki
zokusela uLucky ngoku yindoda yosapho ezinikeleyo engaphoswayo yinkonzo ...
uya ngqo ekhaya emva kwenkonzo - akanaxesha latywala okanye amabhinqa utata
wabantwana abathathu. (rescued from grief and from the effects of his drinking problem,
Lucky is now a dedicated family man who doesn't miss his regular church services goes
straight home after church, no more cold beers and cherries for the father of three). Kwezi
zivakalisi zingentla umbhali ubethelela ukuba umntu uyakwazi ukutshintsha nokuba
ebesela kangakananina. Kumzi apho umama notata bavanayo iba likhaya Iolonwabo
nasebantwaneni. Umama notata bayakwazi ukucinga ngendlela abanokuziphucula ngayo.
Umbhali kweli nqaku usinike isihloko esimnandi nesidlwengula umxhelo, esithi uLucky
ubulela uThixo ( Lucky thanks God). Esi sihloko sithi sisishiye sinemibuzo esizibuza yona
efana nale, ubulela uThixo njani? Kwakhona umbhali usibhalela eli bali ngumbhali
onamava, oko sikufumana kwintetho yakhe ethi, uLucky -Boy Mtshali waqala ukuba
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
188
Uhlobo Iwembalo
Ulwazi, irejista nomxholo ubonisa ukuba uqulethe amava angawakhe isiganeko intiaio
nemvelaphi yenkcubeko. Umbhali kumhlathi we -10 ubuchaza ngokwakhe ubomi base
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
189
Uhlahlelo Iwenqaku -4
Oomama besizwe sethu
Eli nqaku linika umzekelo wamaxesha amaninzi apho intetho esisiqalo sesivakaliai
isebenza njengesihloko sesivakalisi. Ngamanye amaxesha le ntetho isisihloko ifezekiswa
libinzana okanye igatya elithi licacise okanye lenze inkcazo ngesihloko eso. Kwiphepha
lama -59 phezulu sifumna umzekelo wenkcazo ngesihloko. Kule ntloko amakhaya ngeli
xesha enyakeni azala mfi njengoko iintsapho zidibana zibhiyoze - kodwa abanye
omama banabantwana abaninzi ekufuneka babondle. ( Homes fill up at this time of the
year as families get together to celebrate, but some mothers have more mouth to feed
than others). Isihloko sesivakalisi sithi: amakhaya ngeli xesha enyakeni azala mfi
njengoko iintsapho zidibana zibhiyoze ( Homes fill up at this time of the year as families
get together to celebrate), igatya elincomayo lisebenza njengenkcazo lichaza into
eyenzeka emakhayeni eyenziwa zintsapho ezo. njengoko iintsapho zidibana zibhiyoze,
( families get together to celebrate). Esinye isihloko sithi; kodwa abanye omama
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
190
banabantwana abaninzi (but some mothers have more mouth to feed than others) igatya
elincomayo lisebenza njengenkcazo lichaza into ekufuneka yenziwe ngabanye abazali
ekufuneka babondle. Le ntetho iyaphikisana nale yokuqala kuba siva kwakhona
kwiphepha lama- 59 ndifumana intloko ethi; uSara Pina Mthembu nabantwana bakhe
abasixhenxe eieJoaneng, eQwaqwa - bonke basisiphiwo esivela kuThixo.( Sara Pina
mthembu and her seven children of Lejoang, Qwaqwa, they are all gifts from God, she
says). Umbhali apha usebenzise uSara Pina Mthembu nabantwana bakhe
abasixhenxe eieJoaneng, eqwaqwa(Sara Pina mthembu and her seven children of
Lejoang, Qwaqwa) njengesihloko sale ntloko. Ingcaciso yale ntloko ithi bonke
basisiphiwo esivela kuThixo they are all gifts from God, she says). Le nkcazo yiyo
esichazela indlela uSara azale ngayo waphula uluthi kwaye uyakuvuyela oko. Kwakhona
kwiphepha lama -60 siboniswa imbono yohlahlelo nenkcazo ngesihloko. Umbhali apha
usebenzise esi sihloko, unkosikazi Malijeng Mosikatsana owonwabileyo ebebhiyoza
engqongwe ngabanye abantwana bakhe abali -11 nabazukulwana eQwaqwa. ( a
happy Mrs. Malijeng Mosikatsana celebrate surrounded by some of her 11 children and
grand children in Qwaqwa). Isihloko sale ntloko sesi sithi unkosikazi Malijeng
Mosikatsana owonwabileyo ebebhiyoza (a happy Mrs. Malijeng Misikatsana celebrate).
Ingcaciso yale ntloko yile ithi engqongwe ngabanye abantwana bakhe abali -11
nabazukulwana eQwaqwa.( surrounded by some of her 11 children and grand children
in Qwaqwa). Nalapha siboniswa ubuninzi bosapho luka Malijeng siboniswa kwananjalo
bebaninzi njalo belusapho olonwabileyo kwaye abasokoli. Kwiphepha lama -61 phezulu
kwakhona umbhali usinikile isihloko esithi: uThuleleni Nkomo nomyeni wakhe
uBangani, ( Thuleleni Nkomo and his Husband Bongani), ingcaciso yale ntloko yile; ithi
abantwana babo abalishumi nabazukulwana abathathu ( their 10 children and 3
grandchildren). Apha sicaciselwa nabantwana babo nabazukulwana babo.
Kweyokugqibela intloko isihloko sithi uJoyce Mbalwana nabanye abazukulwana
nezinye izihloko ( Joyce Mbalwana with some of her grandchildren & other relatives)
ingcaciso yile ithi; izinto azizange zihambe ngendlela ( things didn't go as planned).
Apha kule ngcaciso sibaliselwa ukuba apha uJoyce izinto azizange zihambe kakuhle kubo
njengabanye abantu. Xa ndiqukumbela ndingathi ngokombono wokusetyenzisa
kwesivakalisi singohlula phakathi koku sithetha ngako nenkcazo esinayo nesithetha
ngako oku kukuthi izakhi, ukucwangciswa kwesivakalisi nehlelo Iwamagama
lusetyenziswa ukuphawula itophiki. Umzekelo woku kukuba itopiki idla ngokuba
sekuqaleni kwesivakalisi.
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
191
Isihloko sisaghubeka
Kwisicatshulwa kukho ibinza sibizo ekusoloko likhankanywa. Eli binza sibizo liphuhlisa
imbono yokuqhubekeka kwesihloko. Ngalo ndlela umbhali ugxininisa umxholo welinqaku
abhale ngalo. Kwesi sicatshulwa omama besizwe sethu (mothers of our nation) Ie mbono
yokuqhubekeka kwesihloko iyavela kule mihlathi ilandlayo, 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11,
12,13, 14, 15, 16, 17, 18, 19,20,21,22,23, nowe 24 nakwintloko ekwiphepha lama -59
nama -61 phezulu. Apho umbhali athetha ngesibizo esingu- abantwana. Imbhali
ulisebenzisile kakhulu eli nqaku ukugcina inkqaku lethu lisemxholweni. Kwakhona umbhali
uyakwazi ukusebenzisa igama elithi lihambelane okanye lithethe into enye nabantwana eli
lithi intsapho ( family) neli lithi abazukulwana ( grandchildren). Onke la magama athetha
abantwana. Qha ohluke ngolu hlobo intsapho ngabantwana bakho, abazukulwana
ngabantwana babantwana bakho.
Kumhlathi we -16 umbhali usazisa ngo Thuleleni Nkomo onabantwana abali -10. Vena
kuthiwa yinkolo yakhe eyambangela ukuba afune abantwana abalisuhmi. Xa ndisiya
esiphelelweni kwiphepha lama -61 umbhali usibonisa uJoyce Mbalwana onabantwana
bakhe ababini nabantwana bomtshato abasixhenxe. Kumhlathi wama -22 sixelelwa
ukuba, ukholelwa ukuba nabantwana abaninzi kuba kuza nenzuzo ( believes that
having many children would payoff in the long run). Xa ndigqibezela umbhali usixelela ngo
Aida Dyani onabantwana abali-13 yena ke uthi ubungazenzeli isigqibo sabantwana
obafunayo ( you didn't decide on the number of children you should have). Kwaye
wayenethemba lokuba uza kuthembela ebantwaneni bakhe xa emdala ( hoped to rely
on her children in her old age). Ukusetyenziswa kwenkcazo ethi ixhase isihloko esiyintloko
oku kubonisa uhlahlelo Iwesakhiwo sesihloko akukho mfuneko yokucwangcisa,
akahambisani nokukhutshwa kwezisu akunakuthi emyenini akufuni bantwana, yindoda
ethatha izigqibo zosapho zonke zibonisa ukuba ngumama, umama kufuneka ezele emzini
ukub akazali kuthiwa yinkabi.
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
193
urnvizo ophantsi ngenyanga ( domestic work for a mere 5 shilling a month). Kanti kule
mihla kukho imisebenzi ukuzama ukuba umntu abe nomvuzo anawo. Kule minyaka ukuba
umntwana uyakufuna ukufunda uyafunda. Zininzi imali eziphumayo ukuncedisa
abantwana emfundweni. Uvuzwa nangokupasa oku kwakho leyo imali ifika usahleli
ungekayi nokuya kuqala. Zibe khona imali ezibolekisayo. Ikhona netih umntwana
ayinikelwe imfundo kulowo uthe wenza isicelo sayo. Ude ube nayo nendawo ungumzali
yokuba uthathe incwad ngetyala ubuye ubhatale. Wayenetyala e Via Afrika lokuthatha
incwadi nernpahla zesikolo zabantwana. Endaweni yezinto ezirnnandi ngexesha
lekrisrnesi. (she kept an account at Via Afrika for the children's school books and bought
uniforms instead of luxuries during the festive season). Kule indima yeziyobisi notywala
ingapheliswa ngokuthi abantwana bathathe inxaxheba kwizinto zasekuhlaleni. Loo nto
ibagcina besoloko benento yokwenza. Umzekelo ukulwa ubundlobongela kukho umbutho
wabahlali abalwa ubukrelemnqa ekuhlaleni bencedisaan namapolisa. Ngoku ikhuselwa
into ingekenzeki. Umzekelo amapolisa ayasebenzisana noMasipala ngokuthi afake
izibane kwindawo ezimnyama ukulwa ubukrelemnqa. Akulunganga ukwenza into embi xa
kukho izibane, kuiuia xa kumnyama. Kulungiswe indlela ukuze imoto zamapolisa zikwazi
ukungena. Ukuba indlela zimbi, nakuthi ngoku niwabizile angakwazi ukuya. Le ke ingxaki
yokuziphangelela isisombululo sayo kukuthi baxhasane kodwa ngokuthi bafundisane
banxibane. Wena ke ungumzali uthathe lo nto uyiphiwayo injengemali nempahla. Kulapha
kule mizekelo apho umfundi afumana ulwazi olutsha ngezi ngxaki. Umbhali wesi
sicatshulwa uhamba njengomhambisi wolwazi umfundi ubonwa njengomamkeli wolwazi
analo nolo lutsha.
ngexesha lekrismesi. (she kept an account at Via Afrika for the children's school books
and bought uniforms instead of luxuries during the festive season). Esi sivakalisi
siqulethe ulwazi olwandulela ingxoxo ezayo. Le ngxoxo yile ukuze ngo Januari babe
nayo yonke into abayifunayo. (so that on January they had everything they needed).
Ikwafumaneka kwalapha kulo mhlathi. Eyona nto agxininisa kuyo u,bhali yile yokuba
uMalijeng ebexabise izinto zesikolo ngaphezu kwento zekrismesi kuba emva kweKrismesi
kuza kuvulwa izikolo. Lo mba ke wandulelwe ziinzame zokuthenga incwadi nempahla
zesikolo wade wane tyala eVia Afrika.
Intetho
Kwisicatshulwa esithi Oomama besizwe sethu intetho iyachazwa kule mihlathi ilandelayo
owe; 4,5,13,22. kumhlathi wokuqala umbhali usebenzise ibinzana ukususela u Oko
ukubhekise kwintetho ebikhe yakhankanywa ngaphambili oko kubonakaliswa sesi
sivakalisi, xa wayesaphila umyeni ka Sara Mthembu, usapho Iwaludla ngokuthenga
ingxowa yomgubo wombona ebunzima buyi 130kg nyanga zonke, eyayityiwa
ngabantwana abali-16. (when Sara Mthembu's husband was alive, the family used to buy
130kg of mealie meal every month to feed their 16 childern). Ekuqaleni komhlathi woku-1
umbhali uchaza imeko ekwakuphilwa ngayo esekhona umyeni ka Sara. Ekupheleni
komhlathi wokuqala umbhali usebenzisa ibinzana ukususela oko (since my husband's
death) ukuchaza isishwankathelo sebali lalo mama. Kwakhona kumhlathi we-4 umbhali
usebenzise ibinzana ngale ndlela ( in this way) ebhekisele kwinto yokuba kwakutheni
uMalijeng no Tshepiso babe nabantwana abaninzi. Kwakulo mhlathi we-4 ekugqibeleni
umbhali usebenzise ibinzana elithi nto leyo ukunika isishwankathelo sebali lika
Mamosikatsana. Kumhlathi we -13 umbhali usebenzise isimelabizo oku esingiselele
kwintetho ebikhe yakhankanywa ngaphambili. Isiko lambangela ukuba abe nabantwana
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
197
Isichazi sothelekis
bayaxhasana bodwa okanye baxhase abazali babo. (My children support each other
and their parents).kumhlathi we -14 sifumana amazwi athi abanye benza irnisebenzi
ernihle enjengokufundisa ukulawula nezornthetho. (several of them are highly ranking
occupation such as teaching administration and law). lo abanye umele abafundisayo,
abalawulayo nabo mthetho.
Izihlanganisi
bodwa okanye baxhase abazali babo ( my children surpport each other and their
parents).
Kumhlathi weshumi umbhali usinika esinye isihlanganisi esingu ukuze (so that) sona
sisichazela ngonobangela wokuba uMaljeng enze le nto. Oko sikuva kwesi sivakalisi,
Wayenetyala e Via Afrika lokuthatha incwadi nempahla zesikolo zabantwana.
Endaweni yezinto ezimnandi ngexesha lekrismesi ukuze ngo January babenayo
yonke into abayifunayo. (she kept an account at Via Afrika for the children's school
books and bought uniforms instead of luxuries during the festive season so that in January
they had everthing that they needed). Xa ndigqibezela ndingathi umbhali usebenzise
isihlanganisi esingu njengoko ( as ) esisebenza njengecebiso lokuba umntu makangabi
nabantwana abaninzi.
Kumhlathi wama- 20 apho uJoyce athi ubona ngathi ubomi bebuza kuba lula ukuba
ebengakhange abe nabantwana abaninzi, njengoko esabhatala amatyala
okubakhulisa nawemfundo nemali zokubangcwaba ( she feels her life would have
been better had sha not had so many children, since she is still paying debts for their
upkeep and education and their funerals ) kwimbono yengxoxo elandelayo umbhali
akadibanisi amalungu eelwimi ngezihlanganisi endaweni yoko iyazalatha okanye azichaze
nngezikhombisi.
Izikhombisi
Kula mabini amabinzana oko kwasweleka (since his death) no ukusuka apho (from
there) izikhombisi zisetyenziswe zodwa endaweni yentloko nenjongosenzi. Kanti kweli
binzana nto leyo ( in which) isikhombisi silandela isibizo.
Uphindaphindo
Ushiyo
Ukuvumelana kwamagama
Ukunamthelana kwesicatshulwa
Kulo mba umfundi uthi akwazi ukuqonda nokubonisa isakhiwo sesicatshulwa nendlela
esithi silandelelane ngayo kuba esazi indlela yokubhala. Umbhali wesicatshulwa uthi
akulandele lula okubhalwe kwisicatshulwa ngokuthi singaphambuki kwindlela ezithi
zibekwe zokubhalwa kwamanqaku kalindixesha (magazine). Umzekelo, eli nqaku liqale
ngesihloko esibhalwe ngqindilili ngonobumba abakhulu OMAMA BESIZWE SETHU (
MOTHERS OF OUR NATION) saxhaswa zintloko ezintlanu. Okulandelayo kukwakhiwa
kwesicatshulwa ngokuthi sahlulahlulwe ngokwemihlathi. Umhlathi ngamnye unento
ayiqulathileyoeyahlukileyo komnye kodwa ethi inxulumane nomhlathi ongasentla. Yonke Ie
mihlathi yakhe le nto ithethwe sisihloko. ulandelelwano Iwemihlathi luthi lubonakaliswe
kakuhle ngumbhali kwesi sicatshulwa: kumhlathi woku-1 umbhali usichazela ngentlalo
yakwaSara Mthembu esaphila nokwenzekayo akuba engasekho. Kumhathi wesibini
umbhali usivezela imbilini ka Mamthembu ekhabanayo nomhlathi woku-1 apho ngoku
simbona uMamthembu ekuthakazelela ukuba nabantwana abaninzi ebonisa nendima ethi
idlalwe ngabantwana ekukhuleni. Umhlathi wokuqala nowesibini unxibelelene oku
sikubona ngokuthi umhlathi wesibini uqale ngesihlanganisi esingu kodwa (but). Esi
sihlanganisi sisinika imbono eyahlukileyo kuleya ibikumhlathi wokuqala. Ezi zihlanganisi
zibonisa unxibelelwano siya zibona kule mihlathi ilandelayo umhlathi wesine nowesihlanu.
Umhlathi wesihlanu uqala ngo nangona nomhlathi we -16 nowe -17,21 nowe- 22.
umhlathi wama 21 nowe 22 yena ufana ngesifaniso unjengo ukubonisa kwa olu
nxibelelwano. Umhlathi wesithathu nowesine kwakhona siyalubona olu nxibelelwano oko
kubonakala ngokuthi umhlathi we- 4 uqale ngegama elithi kuyacaca oko kubonakalisa
ukuqhuba kwengxoxo ebikumhlathi wesi -3.
Ukunggamana
Umfundi oyaziyo le ngxaki uza kusifunda esi sicatshulwa enomdla kakhulu ngaso. Ude
umfundi aphele egxeka uRhulumente ukuba wenza ntoni ngale meko. Umgxeka ngakhona
kuba abantwana bayafunda baye kutsho kwibanga le 12 kuba izikolo ezisekuhlaleni
ziphela kwelo banga. Emveni koko akakwazi kuqhubekeka kuba abazali abaphangeli.
Akukho nalo mali abantwana bayinikwayo ukuze bafunde. Kuthiwa mababe
nobuchwephesha, baza kubufumana njani kuba obu buchwephwesha buqala kumabanga
aphezulu yile kungekho mali yokuya kuyo. Ziyaphuma imali zabantwana abancinci ziphele
xa umntwana eneminyaka esi- 7. kuphinde kuphume imali zabantwana abangenabazali
ziphele xa bene -16, ayide igqithe imali imqhubele phambili xa ephelele kwibanga le-12.
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
206
umfundi uyakuthi abe nomdla wokunceda kulo ngxaki, kucelwa umngeni kumhlathi wama
-22 oko sikufumana kula mazwi ndandicinga ukuba ndiza kuxhomekeka kubo utsho
ezibambe ngenkophe. Ukusuka apho nangona sebekhulile bafuna ukuxhomekeka
kum ... qha bona bayasela. (I thought I would ultimately depend on them she says
holding back the tears. Instead even though they are grown up they want to depend on me
and all they do is to drink). Ukusombulula Ie ngxaki uRhulumente ufanele ukuba avule
amathuba emisebenzi kubantu abangafundanga nabafundileyo ukuze umzi ngamnye
ufumane isidlo nokuba kukanye ngosuku. Ukungaphangeli kwabantwana kubakhokelela
kwindlela zokuphila ezingakhiyo, umzekelo ukophula umthetho, ukuthengisa ngemizimba
(prostitutes), ubuhange njalo njalo.
Xa sihlahlela esi sicatshulwa phantsi kwesi sihloko singentla sifumanisa ukuba sahlulwe
kabini, luthelekiso nentetho entsha. Xa kuchazwa uthelekiso akuzi kungenwa nzulu kulo
njengoko lukhe lachazwa ngaphambili. Kumhlathi wokuqala umbhali usebenzise
amagama amabini awohlukileyo okanye achaseneyo u- wayesaphila no - kwasweleka
ukuchaza imeko yakwa Sara. Oku sikubona kwesi sivakalisi, xa wayesaphila umyeni ka
Sara Mthembu, usapho Iwaludla ngokuthenga ingxowa yomgubo wombona
ebunzima buyi 130kg nyanga zonke, eyayityiwa ngabantwana abali-16.( the family
used to buy 130kg of mealie meal every month to feed their 16 childern). Ukusukela oko
kwasweleka umyeni warn, kube nzima ukuthengela... ukubakhulisa. (since my
husband's death it has become difficult to buy food and bring them up). Xa ubani ethe
waqwalasela le ntetho ingasentla uya kufumanisa ukuba ngexesha umyeni kaSara
ebesaphila wayelondla usapho Iwakhe. Ngoku angekhoyo umyeni kunzima kwaphela
kuSara kuba ujongwe yinto yonke.
vimba ( it was a good investment). Kule mihla uRhulumente zininzi iindlela anazo
zokuthoba inzala ezinye zazo zikhankanyiwe kuhlathi we-3 kuloko bona bengahambisani
nazo kuba belungekho uthetha thethwano. Oko sikuva kumazwi athi abazange babone
kukho mfuneko yakucwangcisa. Kwaye akahambisani nokukhutshwa kwezisu. (they
never saw a need of contraceptives and does not agree with abortion). Ukugqibezela kule
mihla unalo ilungelo lokuba xa utata ethe wafuna isondo ngenkani lilungelo lakho
ungumama ukuba umbambe. Xa ndigqibezela ndingathi umbhali usichazela ngendlela
ngendlela abazali abathi baphatheke ngayo kwaba bantwana oko sikubona kumhlathi
wama-22 "ndandicinga ukuba ndiza kuxhomekeka kubo utsho ezibambe ngenkophe.
Ukusuka apho nangonasebekhule bafuna ukuxhomekeka kum ... qha bona bayasela.
(I thought I would ultimately depend on them she says holding back the tears. Instead
even though they are grown up they want to depend on me and all they do is to drink).
Kumhlathi we-11 umbhali usixelela ukuba abantwana baka Malijeng bafunde bada
bayityekeza (the security of a tertiary education). Kanti umbhali usixelela ukuba abakwa
Phewa kumhlathi we-12 bayaxhasana bodwa okanye baxhase abazali babo. (My
children support each other and their parents). Xa sijonge Ie mifanekiso ngqondweni
ingasentla umbhali uphumelele ukunxulumanisa imihlathi yakhe ngelixa agcine umhlathi
wesicatshulwa kwade kwaba sekugqibeleni. Le mifanekiso ntekelelo isetyenziswe
ekugxininiseni umxholo wesicatshulwa ngomama besizwe sethu. Kwakhona le mifanekiso
ntekelelo inika umfundi umfanekiso wobomi abathi omama babuphile.
Kulo mba umfundi uza kubonisa imifuziselo yobuciko ethi ivele kwisicatshulwa.
Ukusonjululwa kwengxaki, unobangela neziphumo, ingxoxo ezekelisayo nemizekelo
yochasaniso nothelekiso. Kwesi sicatshulwa Oomama besizwe sethu (mothers of our
nation), imifuziselo emininzi yobuciko ebonakalisiweyo kukusonjululwa kwengxaki. Uziva
enoxanduva lokondla, kusenzima ukuthengela abantwana ukutya nempahla,
kunzima ukubakhulisa,(it has become difficult to buy food and clothes for the children, it
is also going to be a struggle to raise them up), nezinye. Zonke ezi zinto zikhankanyiweyo
zimele ingxaki esizivezelwa ngumbhali kwisicatshulwa. Isisombululo sezi ngxaki
sisifumana kumhlathi wama-21 kumazwi ka Joyce Mbalwana apho ayala ulutsha enjenje
namhlanje ubomi bunzima kwaye yonke into iyabiza (today life is expensive and
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
210
Xa umbhali esinika intloko ethi ezasekuhlaleni. Kwangoko ukhawuleza wazi ukuba kuza
kuthethwa ngendlela abahleli ngayo aba mama. Xa umbhali aqala isihlokwana
ngamagama athi uSara Mthembu umfundi sele eqikelele ukuba kuza kuthethwa mgo
Sara Mthembu kuphela. Kwakhona xa umbhali aqala umhlathi wakhe ngamagama athi xa
wayesaphila umyeni ka Sara (when Sara's husband was still alive) kwangoko umfundi
ukhawuleza acinge into yokuba apha kuza kuthethwa ngomsebenzi katata emveni koko
kuza kubakho utshintsho nokuba luluhlobo luni na. Kumhlathi wesi -3 umbhali uqala ngale
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
212
ndlela uSara nornyeni wakhe ongasekhoyo (Sara and her Late Husband) apha ke
umbhali silindele ukuba sixelelwe ukuba esi sibini sasihlelisene njani. Kumhlathi wesi-3
umbhali usiqale isivakalisi sakhe ngo- Xa waza umhlathi wesi -4 waqala ngo kuyacaca,
kumhlathi wesi -5 yaba ngu nangona. La magama asetyenziswe ukusixelela ukuba izinto
babengazenzi kuba babefuna kuloko babenyanzelekile. Kumhlathi wesi- 8 umbhali uqale
isivakalisi ngo khange kubelula nangona kunjalo kumhlathi we -19 nangona
ebenokuzikhethela. Apha umbhali usizobele umfanekiso woomama bakudala indlela
ababephila ngayo, ukuba yohlukile kwindlela omama abaphila ngayo kule mihla. Indlela
umbhali athi aqale ngayo izivakalisi ithi ibe negalelo elikhulu kulwakhiwo Iwesicatshulwa,
sakhiwe ngendlela yokuba umfundi abe nokusilandela lula isicatshulwa eso.
Ukhetho Iwezenzi
Ukuthetha kukwenza, okanye intetho sisenzo, xa sithetha siyenza. Zikhona izenzi ezithi
zisetyenziswe kwixesha elimiyo kuba elidlilileyo liba yingxelo, umzekelo woku siwufumana
kumhlathi wesi -4 ndiyarnthanda urnyeni wan nabantwana bam (I love my husband and
my children). Apha umbhali usicaphulela ngqo amazwi ka Sara Mthembu ukuba uva njani
ngomyeni nabantwan bakhe. Umzekelo wengxelo uthi ube kwixesha elidluleyo oku
umbhali usibonisa kumhlathi wokuqala kumazwi athi andiphangeli kwaye ndikwazi
ukuthenga iSO kg yengxowa yorngubo wornbona ngenyanga ngoku. Apha ngoku
uSara Mthembu usichazela imeko akuyo ngoku ngoku eyithelekisa nemeko abekuyo
ngaphambili apho umyeni wakhe ebethenga I 130kg yengxowa yomgubo wombona
ngenyanga. Kwakhona umbhali usinikile izenzi ezilumkisayo 100 mazwi siwafumana
kumhlathi wama -21 umbhali asicaphulela ngqo uJoyce Mbulwana xa esithi narnhlanje
uborni bunzirna kwaye yonke into iyabiza utsho urnarna... okukhuthaza ulutsha
ukuba lucebe iintsapho zalo kakuhle (today life is expensive and everything costs
money encourages the youth to plan their families carefully). KwaXhosa kuthiwa "inyathi
ibuzwa kwabaphambili" umbhali apha usibonisa ukubetheka kuka Joyce Mbulwana
ngokuthi abe ne-10 labantwana, bantwana abo wayecinga ukuba uza kuzuza ngabo baza
kumondla xa bebadala suka izinto zatshintsha kwafuneka ukuba makabondle nangoku
sebebadala ababinalo nagalelo ekuhlaleni.
Kumhlathi we -14 umbhali usibonisile isenzi ezilawulayo oko sikuva kula mazwi; unyana
wakhe orndala unarna -49, ornncinane unarna -23... abanye benza irnisebenzi
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
213
Kumhlathi we-17 sifumana isoyikiso (threatening). Umbhali esi soyikiso usiveza kwintetho
ka Fransisca Phewa apho athi emva kokubeleka umntwana wesixhenxe, ndaba
buthathaka kwaye ndaphantse ndafaxa ndandibeleka umntwana wesithoba
nomntwana weshumi. Ngoku andikwazi kukha amanzi ndikwanezifo
ezinjengoxinzelelo Iwegazi oluphezulu kunye nesifo samathambo. ( after giving birth
to my seventh baby, I become weak and almost died giving birth to my nineth and tenth
babies, now I can't fetch water any longer and I suffer from deseases such as high blood
pressure and arthritis). Apha umbhali uyasilumkisa ukuba, ewe mama uyakwazi ukuba
nabantwana abaninzi kodwa kwelinye icala kuyingozi kuba usemngciphekweni
wokwaphukelwa yimpilo. Ukuba sibajonga kakuhle, abazali akukho ngaphantsi kweshumi
uSara une -16 labantwana, uMalijeng une -11 labantwana abakwa Phewa bana -14
labantwana xa siqukumbela kumhlathi we -18 sifumanisa ukuba phantsi kwale mpilo
anayo uFransisca uBongani uphetha engxengxeza kwizinyanya ecela kuzo ukuba
uFransisca angaphindi abe nabantwana. Oka sikuva kula mazwi ukususela ngoko
ubongani waxhela ibhokwe ukuze acele izinyanya zimenze angakhulelwa kwakhona.
(Bongani has since slaughtered a goat to ask the ancestors to stop her falling pregnant
again). Kumhlathi wesi -2 usinika isenzo sokulindelisa eso senzo sisifumana kumazwi
kaSara Mthembu athi amabhinqa anethamsanqa lokukhulelwa abantwana abazakuba
zinkokheli zangomso. (women bodies are blessed by earring the children who may be
tomorrow leaders). Kuyinene ke oko kuba ezi nkokheli sinazo ngoku ngabantwana
babantu umzekelo, uMongameli wethu u Nelson Mandela ngowaseTranskei eQunu. Xa
sigqibezela singathi umbhali usebenzise isenzi esimalungu angaphezu kwesine azisolayo
apho afundisa ukuba oku kusokola kungaka kwaba mama kwenziwa kukungafundi. Eyona
nto azisola kuyo kukungakwazi ukufundisa (her greatest regret is having been unable
to educate them). Ixesha elikhoyo lifuna abantu abafundileyo. Isenzi ngasinye silawulwa
ziimeko esithetha phantsi kwazo ekufuneka zikholisiwe ukuze isenzo sibe yinyani okanye
sibe siso.
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
214
Umbhali uthi ayiphumeze intetho yakhe ngokuyakha ngendlela elusizi. Intetho ezinjalo zithi
zibonakale kulwakhiwo Iwentetho yesicatshulwa eso. Indlela yokuqala echukumisayo
kwisicatshulwa yindlela ethi intombazana ibe ngumama ngayo. Umbhali usichazela
kwesi sicatshulwa ukuba oomama baba zintlobo ngentlobo. Oku kwenziwe yinto yokuba
kwaXhosa umfana ebebonelwa umfazi. Umbhali keloo nto usichazela kwesi sivakalisi
wanyanzeliswa ukuba atshate nendoda endala kunaye. Enye yezinto ezibangela
ukuba usiwe ngenkani emzini kukuba uthi uyintombazana ube nomntwana kwaXhosa
uthathwa ukuba umdala. Umbhali uyasichazela ukuba imehlele le meko uJoyce Mbulwana
oku sikuva kula mazwi, utsho uJoyce olibhinqa eliseiuia elinabantwana abangabakhe.
Oku kwendiselwa komntwana omncinci exhegweni kuba kufunwa iinkomo ngaye
nangenxa yentetho ethi ilifa lomntu obhinqileyo lisekwendeni libangele ukuba
bakhawuleze babe ngabahlobokazi. Kumhlathi woku-1 umbhali usixelela ngoSara
Mthembu ongumhlolokazi kodwa ngoku umhlolokazi onama -43 eminyaka.
Nakumhlathi we -7 umbhali usixelela ngoMalijeng Mosikatsana ongumhlolokazi naye
umyeni wakhe wasweleka xa iphelo lakhe ligqibezela izifundo zobutishala ( busy
completing his senior teachers Diploma). Kwakhona kumhlathi we -19 umbhali usixelela
ngomhlolokazi ongu Joyce Mbalwana uthi umyeni owayengenampilo wasweleka ngo
1993. (her frail husband died in 1993). Kumhlatih wama -23 umbhali usixelela ukuba
umyeni ka Aida Dyani wasweleka go 1981.( Aida Dyani husband died in 1981). Ezi
zivakalisi zisichazela nje ngokuphandle ukuba abamama bendele kubayeni abadala
kunabo abangaphangeliyo.
Inyathelo lesine lichaza abantwana bangoku (describes the children of today). Umbhali
kwesi sicatshulwa usivezela abazali ababini abayibeka elubala intlungu yabo
ngokunxulumene nabantwana uthi uMalijeng xa ebalisa kumhlathi we- 6 abantwana
babiza ngenkani irnali yabazali babo abayisebenzele nzirna, ukuze bayisebenzise
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
216
etywaleni okanye kwiziyobisi. ( they demand their parents hard-earned money, only to
waste it on liquor and drugs). Umbhali kumhlathi wama -22 usivezela uJoyce Mbalwana
exhasa le ntetho ingentla esithi, "ndandicinga ukuba ndiza kuxhomekeka kubo utsho
ezibambe ngenkophe. Ukusuka apho nangonasebekhule bafuna ukuxhomekeka
kum ... qha bona bayasela. (I thought I would ultimately I would depend on them she
says holding back the tears. Instead even though they are grown up they want to depend
on me and all they do is to drink). Kodwa ke umbhali kwesi sicatshulwa usixelela ukuba
asingabo bonke abenza ezi zinto zingasentla. Oku umbhali usuvezela kumhlathi -11
kumazwi kaMalijeng Mosikotsana athi ngoku kubonakala ngathi abakwa Mosikatsana
bonwabile ekugqibeleni namhla, ununzi Iwabantwana abali-11 bafunde bade
bayityekeza, ( and it looks as though the Mosikatsana are having the last lough- today
most of the 11 children have the security of a tertiary education behind them). Wongeze
ngokusichazela u Fransisca Phewa kumhlathi we-12 ukuba Abantwana barn
bayaxhasana bodwa okanye baxhase abazali babo. (My children support each other
and their parents). Ngokwalamazwi angasentla xa ufundisa umntwana akohlukanga
kumntu ogcina imali kuba uza kuxhamla kwiziqhamo zemisebenzi yabo efana nale
ikhankanywe ngumbhali kwesi sicatshulwa esibonisa imisebenzi eyenziwa ngabantwana
baka Phewa kumhlathi we -14 apho athi; abanye benza imisebenzi emihle
enjengokufundisa, ukulawula nezomthetho. Inyathelo lesihlanu nelilelokugqibela
ngumyalezo obhekisa kulutsha nakomarna. ( message of the youth and mothers).
Kumhlathi we-7 xa umbhali esinika intetho kaFransisca Phewa sifumanisa ukuba ukuzala
kakhulu kuyayophula impilo. Oku sikuva kumazwi akhe athi emva kokubeleka umntwana
wesixhenxe, ndaba buthathaka kwaye ndaphantse ndafaxa ndandibeleka umntwana
wesithoba nomntwana weshumi. Ngoku andikwazi kukha amanzi ndikwanezifo
ezinjengoxinzelelo Iwegazi oluphezulu kunye nezipho samathambo. ( after giving
birth to my seventh baby, I become weak and almost died giving birth to my nineth and
tenth babies, now I can't fetch water anylonger and I suffer from deseases such as high
blood pressure and arthritis). Kumhlathi wama -23 sifumanisa umbhali esixelela ngo
Joyce Mbalwana enesikhalo sokungafundi. Oku sikufumana kumazwi athi Eyona nto
azisola kuyo kukungakwazi ukufundisa (her greatest regret is having been unable to
educate them). URhulumente waseka imfundo yabadala (ABET) apho umntu
azikhethelayo amakakufunde ukuze akwazi ukufumana indlela yokuphila. Kumhlathi
wama-21 uJoyce Mbalwana ukhuthaza ulutsha ukuba lungabi nabantwana abaninzi. Oko
sikuva xa umbhali ethe wamcaphula ngqo esithi, namhlanje ubomi bunzima kwaye
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
217
yonke into iyabiza utsho umama ... okhuthaza ulutsha ukuba lucebe iintsapho zalo
kakuhle, ( today life is expensive and everything costs money... encourages young
people to plan their families carefully). Xa ndijonge oku kuthethwa zezi zivakalisi yaphela
into yokuba umama azalise indlu ngabantwana kuba akuzukwazi ukubanxiba, ukubondla
nokubafundisa. Xa zithe zasilela ezi zinto abantwana baba nesicinezelo eso esizala izinto
ezininzi enye yazo kukungayi esikolweni. Xa umntwana engayi esikolweni uyona apha
ekuhlaleni nto leyo emenza aphelele etolongweni. Itolongo ayifumana ilikhaya elibhetele
kuba ukutya kukhona bayanxiba.
Imbono yeli nqaku kukubonisa unxibelelwano phakathi kombhali nomfundi. Oku sikubona
kwesi sicatshulwa; emva kokubeleka umntwana wesixhenxe, ndaba buthathaka
kwaye ndaphantse ndata xa ndandibeleka umntwana wesithoba nomntwana
weshumi. Ngoku andikwazi kukha amanzi ndikwanezito ezinjengoxinzelelo Iwegazi
oluphezulu kunye nesipho samathambo. ( after giving birth to my seventh baby, I
become weak and almost died giving birth to my nineth and tenth babies, now I can't fetch
water anylonger and I suffer from deseases). Ngale ntetho ka Thuleleni umbhali uzama
ukubonisa ukuba ukuzala kakhulu kuyayophula impilo. Kwakhona aba bantwana
akuzukukwazi ukubakhulisa, ukubondla, ukubanxibisa nokubafundisa ngendlela eyiyo.
Isiphumo sayo yonke lento ngabantwana abahlala ezitratweni, basebenzisa iziyobisi,
abasebenzisa kakubi utywala nabazakuphetha bezizaphuli mthetho ezizalise itrongo.
Kwakhona umbhali kumhlathi wama-21 simva ecebisa ulutsha ngenzala oko sikuva kwesi
sicatshulwa; namhlanje ubomi bunzima kwaye yonke into iyabiza utsho umama ...
okhuthaza ulutsha ukuba lucebe iintsapho zalo kakuhle, ( today life is expensive and
everything costs money ... encourages young people to plan their families carefully).
Umbhali ucebisa ulutsha ukuba lucwangcise inzala yalo ukuze lukwazi ukuyikhulisa
ngendlela eyiyo. Umbhali uzama ukulungisa isiphene esithile kweli nqaku ebantwaneni.
Ukwenza oku ngokuthi abonise indlela ababephila ngayo abantwana bakudala nabaphila
ngayo abangoku. Le ntlalo siyifumana kwintetho kaMalijeng ethi; abantwana bethu
abazange batune mpahla zexabiso okanye mali yokuzonwabisa. Abantwana
bangoku babiza ngenkani imali yabazali babo abayisebenzele nzima, ukuze
bayisebenzise etywaleni okanye kwiziyobisi. ( our children never asked for expensive
clothes or money for entertainment, todays children demand their parents hard-earned
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
218
money, only to waste it on liquor and drugs). Umbhali apha usibonisa indlela ababephila
ngayo abantwana kudala bephuma kumakhaya atsala nzima bebaninzi bengenangxaki
yamali umntu esamkela 100 nto anakho ukuyifumana kodwa bafunde baba zizinto.
Ubathelekisa nabantwana bangoku abafuna imali ebazalini bayitye ngendlala engeyiyo
ngitywala neziyobisi ezibulala ingqondo. Iziphumo zoko ngamageza amaninzi esinawo
ngenxa yentsangu. Abafundanga kuyaphi kuba kaloku akusayi kuze ufunde unemali
akuyiboni imfuneko yemfundo.
Kweli nqaku umbhali ubethelela into yokuba abazali mababafundise abantwana babo. Oko
sikuva kumhlathi we -7, kumazwi athi; ndiqinisekile ukuba umyeni wam wasweleka
onwabile kuba bonke abantwana bam bafundile ( I am quite sure my husband died a
happy father, because all of our children are educated). Umbhali apha ngasentla ucacisa
into yokuba xa abantwana bathe bafunda abazali baba nemincili nokuba bayafa bafa
bexolile. Uqhuba umbhali achaze amahla ndinyuka okufundisa, simva xa esithi; khange
kube lula ukubafundisa, kwaye iMalijeng uyavuma ukuba kwakunamaxesha okuba
usapho luphelelwe kukutya. ( that education didn't come easy though and Malijeng
admits that there were times when the family went without food). Umbhali apha ucacisa
into yokuba akulunganga ukufunda, unyamezela izinto ezibuhlungu. Akulunganga
ukungatyi kuba kuthiwa esinamandla sesidlayo, kodwa ke uza kuthatha phi xa
kungekhoyo. Ugqibezela athi umbhali xa ethetha ngemfundo; Wayenetyala e Via Afrika
lokuthatha incwadi nempahla zesikolo zabantwana. Endaweni yezinto ezimnandi
ngexesha lekrismesi ukuze ngo January babenayo yonke into abayifunayo. (she kept
an account at Via Afrika for the children's school books and bought uniforms instead of
luxuries during the festive season, so that in January they had everything they needed).
Umbhali apha ucebisa abazali ukuba mabohlukane nokudyakaza ngexesha le krismesi
mabacinge ngezinto zesikolo. NoRhulumente unendima ayithathayo kakhulu kweli cala
lemfundo nokukhulisa abantwana kuba banemali abayifumanayo besazalwa bade bafunde
bagqibe. Qha xa sele bephambili kwizifundo zabo kuxhomekeke ukuba umntwana wenza
ntoni. Zininziizinto uRhulumente abafundisa kuzo abantwana abathe bathatha ezo zinto.
Ezi zinto zezi zinqongopheleyo ebantwini.
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
219
Umbhali kweli bali usinike isihloko esinomdla kakhulu Oomama besizwe sethu (mothers
of our nation). Esi sihloko sinomdla sidlwengula umxhelo sisishiya sinemibuzo ethi,
batheni? Umbhali usebenzise amava akhe asendulo ukubhala eli bali oko sikuva
kumhlathi wokuqala kumazwi athi. usapho Iwaludla ngokuthenga ingxowa yomgubo
wombona ebunzima buyi 130kg nyanga zonke, eyayityiwa ngabantwana abali-16.(
the family used to buy 130kg of mealie meal every month to feed their 16 childern). Apha
kwezizivakalisi zingentla umbhali usichazela ngentlalo yamandulo apho umfazi ebesiba
nabo nokuba bangaphina abantwana kuba otata babelima bengaphangeli, behleli nabo
apha oomama. Ukuba uyaphangela wayephangela erhawutini emgodini apho wayemana
ebuya aze kukwalekelisa. Kudala ukutya kwakuthengwa ngeengxowa (130kg)kule mihla yi
12.5 kg. Umbhali apha unxibelelana nabafundi ngentlalo yamandulo eyithelekisa nentlalo
yangoku efuna ukuba umntu abe nemali.
Uhlobo Iwernbalo
Ulwazi, irejista nomxhelo arnava, isiganeko intiaio nemvelaphi yenkcubeko. Kweli nqaku
umbhali usichazela into eyenzekayo emitshatweni yomama besizwe sethu. Oko sikuva
kumhlathi we-4 xa umbhali athi; kuyacaca ukuba, ukuba nabantwana abaninzi kulisiko
kusapho Iwasernzini kaSara - ubawozala wakhe unabantwana abali -12 ernfazini
wakhe ornncinci.(big family were obviously a tradition in Sara's husbands family - her
father in law younger wife had 12 children and his principle had 4). Bona oomama
babengaboni nto imbi kule nto babeyithanda oko sikuva kwintetho xa athi; ndabacela
kuThixo abo bantwana kuba ndifuna babe neqhayiya abantu bornzi warn.(according
to our culture, a woman was awoman by having children). Ugqibezela umbhali
ngokusichazela ukuba ucwangciso Iwalukhona qha babengahabisani nalo. Oku sikuva
kwintetho yombhali ethi; ngokuqinisekileyo abakwaMosikatsana babengakholelwa
ekucwangciseni, nto leyo iMalijeng usayibona njengesiqalekiso,(the Mosikatsana
certainly did not believe in family planning, which is something Malijeng still sees as a
curse). Kwakhona umbhali uyasazisa ukuba oomama besizwe sethu babenolwazi
ngokukhutshwa kwezisu qha bengahambisani nako. Oko sikuva kula mazwi;kwaye
akaharnbisani nokukhutshwa kwesisu (she is strongly against abortion). Umbhali
ucacise into yokuba oomama besizwe sethu akukho nto babengayazi ukuthintela ukuba
nabantwana abaninzi qha ukuzala yayilisiko
Umxholo, irejista nolwazi zibonisa ukuba umbhali ulindele abafana naye ngokukhula babe
nolwazi olululo. Kumhlathi wokuqala umbhali usinika intetho kaSara Mthembu ethi;
ukususela oko kwasweleka urnyeni wam kube nzirna ukuthengela abantwana bam
ukutya nernpahla kwaye kuza kuba nzirna ukubakhulisa ( since my husband's death it
has become difficult to buy food and clothes for my children and its going to be a struggle
to bring them up). Apha umbhali usivezela ubunzima obufunyanwa ngulo mhlolokazi
kwinto yonke. Kunzima kunjalo omama besizwe sethu babafundisa abantwana babo oko
sikuva kumhlatih we -7 kwintetho ka Malijeng ethi; ndiqinisekile ukuba urnyeni wam
wasweleka onwabile kuba bonke abantwana bam bafundile ( I am quite sure my
husband died a happy father, because all of our children are educated). Ukuba babe njani
aba bantwana emva kokufunda umbhali usichazela kusapho lakwa Phewa wenjenje;
Abantwana bam bayaxhasana bodwa okanye baxhase abazali babo. (My children
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
221
support each other and their parents). Kuba aba bantwana bakhule besokola bayayazi into
abayifunayo ebomini. Ukuba sijonge abantwana bangoku siza kufumanisa into yokuba
bahluke mpela 100 nto siyiva kumhlathi -7 kumazwi athi; abantwana banamhla babiza
ngenkani imali yabazali babo abayisebenzele nzima, ukuze bayisebenzise etywaleni
okanye kwiziyobisi. (today's children demand their parents hard-earned money, only to
waste it on liquor and drugs). Umbhali unxibelelana nabafundi ukuba bazame ukuphucula
izimilo zabo ngokuthi bayeke utywala neziyobisi. Kwakhona kwabo bathe abafumana
msebenzi bakugqiba ukufunda ukuba mabadibane benze umsebenzi bayeke
ukuchophela imali yabantu abadala. Eli nqaku lithi libe nempawu ngokoluhlu Iwesigama
kunye nerejista ethi ibonise ukuba umbhali ulindele abafundi abanenxaxheba efanayo
yenkcubeko yezentlalo, yembali kunye nemvelaphi yolwazi.
UHLAHLELO LWENQAKU - 5
UKUCHITHA IMINI NOYIMBALASANE:
UNOMONDE GONGXEKA
Eli nqaku linika umzekelo wamaxesha amaninzi apho intetho esisiqalo sesivakalisi
isebenza njengesihloko sesivakalisi. Ngamanye amaxesha le ntetho isisihloko ifezekiswa
libinzana okanye ligatya elithi licacise okanye lenze inkcazo ngesihloko eso. Kwiphepha
lama 68 phezulu kwicala lasekhohlo sifumana intloko ethi: naku oko onamaphulo
olutsha, nomdlali kwimidlalo yeqonga uNomonde Gongxeka, akwenzayo ngemini
azimisele ukufundisa ngayo ngezesondo nemiba yesini. ("Here is what youth
campaigner and actres Nomonde Gongxeka packs into a day dedicated to teaching about
sex and gender issues.") Isihloko sesi sivakalisi sithi, "naku oko onamaphulo olutsha,
nomdlali kwimidlalo yeqonga uNomonde Gongxeka". (" here is what youth campaigner
and actres Nomonde Gongxeka.") Igatya elincomayo lisebenza njengenkcazo apho
sichazelwa, ngakwenzayo ngemini azimisele ukufundisa ngayo ngesondo nemiba
yesini ("packs into a day dedicated to teaching about sex and gender issues"). Apha u
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
222
Apha ke ngoku uNomonde simbona eza kufundisa, yaye le nto aza kuyifundisa iyinyaniso.
Kwiphepha lama-70 phezulu ngecala emva kwentsimbi yesibini intloko ithi uNomonde
enikela intetho yakhe ( Nomonde delivering her speech) igatya elincomayo leli lithi
kwibala lemidlalo eKhutsong e Carltonville (at the Khutsong stadium in Caitonville).
Apha kweli bali ndingatsho ukuthi lisebenza njenge khathalogu kuba sinoluhlu lolwazi
apho abantu, indawo neziganeko zihlelwayo zichazwa. Siboniswe nempawu zokuhamba
oko sikuboniswa ngemoto ahamba ngayo nangamaxesha esiwanikiweyo nendawo
esiyixelelweyo ukuba konke oku ukwenza eKhutsong e Carltonville (at Khutsong in
Caltonville) ikwakhona kumfanekiso ophakathi intloko ithi abalandeli bakrozile ukuze
bacele uNomonde ( fans queing for Nomonde's) ibinza elincomayo abhale igama lakhe
(to write her autograph). Kwalapha kwiphepha lama-70 ezantsi intloko ithi "khawulibhale
" ("just sign") nje apha ibinza elincomayo "kwiskipa sam" ("on my T-shirt please")
Isihloko sisaghubeka
Kwisicatshulwa kusoloko kukho ibinza sibizo elisoloko likhankanywa. Eli binza sibizo
liphuhlisa imibono yokuqhubekeka kwesihloko. Ngalo ndlela umbhali ugxininisa umxholo
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
223
Uhlahlo Iwakhiwo-sihloko
Carltonville. Ngecala emva kwentsimbi yesine (Nomonde delivering her speech at the
Khutsong Stadium in Carltonville) umbhali usibonisa abalandeli bekrozile ukuze bacele u
Nomonde abhale igama lakhe. Ngecala emva kwentsimbi yesine emva kwemini sibeva
bembongoza khawubhale nje kwisikipa sam (iust sign on my T- shirt). Zonke ezi ntloko
zakha isihloko siyintloko sesicatshulwa, kwakhona zinika umfundi umfanekiso ocacileyo
wephulo lika-Nomonde kulutsha.
Ngokwembono yolwazi onalo nolutsha, umbhali uxoxa ngolwazi analo, le nto yaziwa
ngumfundi nolu Iwazi lutsha okanye lungazange lasetyenziswa. Xa sijonga kwiziphumo
zolwazi oluphangaleleyo laxa kubhalwa inqakru lephephandaba, iphephandaba kufuneka
libatsale abafundi. Yiyo lento uyakufumana isihloko sibhalwe ngqindilili ngamagama
amakhulu ngokwahlukileyo kunokuqulethwe libali, ukuzalisekisa le njongo. Isihloko
sibhalwa ngolwazi olwaziwayo ngumfundi . Umfundi kuqala uqala afunde isihloko
sesicatshulwa eso. Ukuba ngaba isihloko siyambhida, uza kufunda isicatshulwa
enenjongo zokufuna ukwazi ukuba sithini kanye kanye esi sihloko. Kwesi isicatshulwa
yilento uyaziyo ukuchitha imini noyimbalasane uNomonde Gongxeka ( a day in the
life of a star: Nomonde Gongxeka) ethi itsalele umfundi kwisicatshulwa, ukuba makafunde
olu Iwazi lutsha alunikiweyo olulungisa olu analo kakade umfundi.
ethi The HIV/AIDS ephuma kwi Sebe lezemfundo ingumyalezo ophuma ku Mphathiswa,
exakeke sesi sifo esichaphazela ngaphezu kwe 3 Izigidi yabantu apha eMzantsi Afrika,
uthi sichaphazela indoda nomfazi asikhathalele bungakanani, atsho esithi ukuba ngaba
asehli ezomnotho ziza kuba phantsi. Kwisine sabantu kukho one HIV, a thi kwiminyaka eli-
10 uninzi Iwabantwana eMzantsi Afraka iya kuba bezinkedama. Uthi makuthethwe ngesi
sifo apho kuhleliwe khona umzekelo, ezikolweni,e ziCaweni nasemidlalweni. Malunga
nokukhulelwa kolutsha isisombululo sesi sokuba xa umntwana enexesha makaye kwifilim
okanye alichithe ixesha ngokubukela ividiyo ekhaya. Kwakhona ngokunxulumene
nemveliso apha kulo mba bakhona abantu abahamba bathethe nolutsha ngezesondo
bacelwa ngabahlali, injongo kukunceda ulutsha malunga nezesondo xa lufikisa,
ukuthothisa ukukhulelwa kolutsha, izifo ezidluliselwe ngokulalana kwane HIV/AIDS.
Ziyathethwa ezi zinto komabonakude, konomathotholo, nakumaphephandaba ngamanye
amaxesha zide zidlalwe emaqongeni nase moyeni. Ngo mbutho we Love Life kulungiswa
iingqondo zolutsha nokuba luqalise lujonge ubomi balo ngeliso elibukhali lucingisise
ngeziphumo zokuphila vakalala, ngezesondo.
Umdlalo obizwa ngokuba yi Yizo Yizo uvula namehlo abantu abadala ngezinto ezenzeka
ezikolweni nezenziwa ngabantwana babo. Ziingxaki ke ezo ooTishala abajongene nazo
ezikolweni. Kwakhona abantu bayabizwa baze kuthetha nabantwana ezikolweni ngemiba
ethile edla umzi, kuba naba base zikolweni ise kwalulutsha nento yokuba abantu
abanolwazi kwindibano ezithile bamenywe beze, bacelwe kananjalo babe nentetho
abayithethayo kuluntu, kwabadala nakwabancinci. Kukule miba apho umfundi afumana
izinto ezintsha ngengxaki. Xa sijonga ke oluhlahlelo lungentla, ingathethwa into yokuba
umbhali wesicatshulwa usebenza njengomhambisi okanye umniki wolwazi olutsha,
nomfundi kulo mba babonwa njengabamkeli bolwazi olutsha nabebengenalo kakade.
life of a star). Eli gatya lisebenza njengomxholo weli nqaku xa lilonke. Loo nto ithethe into
yokuba igatyana elithi uNomonde Gongxeka (eliyimbali) yindlela esithi isithethi sisuke
ngayo kumxholo othi ukuchitha imini noyimbalasane (a day in the life of a star).
Le mbono iza kuchazwa ngokuthi kujongwe izinto ezithi zibe negalelo kwindlela
ezibonakala ngayo izicatshulwa. Ezo zinto zezi intetho, ukusetyenziswa kwento endawein
yenye, ushiyo, izihlanganiso, uphindaphindo, uquko nokudityaniswa kwamagama.
Intsingiselo
Izihlanganisi
Kumhlathi wesi-5 umbhali usisebenzisile isihlanganisi esi ngu Xa esixelela ngendima ekhe
yadlalwa nguNomonde nendawo ebeyithathe kuyo 100 nxaxheba. Oku sikwaziswa sesi
sivakalisi,... Ebengomnye wezithethi ezibaleseleyo xa kwakhukho impikiswano
ngxoxo eBarnanto park high school apho ayipase khona imatriki ( was one of the
best speakers during debates at Barnato Park High School where matriculated).
Kwakhona kumhlathi we-12 usisebenzisile esi sihlanganisi u-Xa esixelela ngento
ayenzayo xa engenzi nto.
Izikhombisi
Apha umbhali usibonisa into eqhubekayo kwabo bathe bazimisela ukuhlangula ulutsha
kulo bhubhane wesifo i HIV, ukuba banemibutho engaxhomekekanga ku Rhulumente
kwaye bayalangazelelwa nangabo beza kubo, neemfundiso zabo, oku sikubona kwesi
sivakalisi, ukuba nje ukhe wathetha kunzima ukumyekisa, ingakumbi xa ethetha
ngomsebenzi wakhe i love life, lo ngumbutho ongaxhomekeke kuRhumente
nofundisa ulutsha IwaseMzantsi Afrika ngesondo, nesini (once she starts talking its
difficult to have her to stop especially when she speakes about her work at love life, a
Notional non governmental organisation which educates South Afrcan youth about sex).
Kwelinye icala ezi zikhombisi zilandelayo oku kugeina (this keyring), apha sibona
umbhali enika imfundiso kubantu ababhinqileyo ukuba ikhondom umntu makasoloko
enayo, ehamba nayo ngokunjalo. Oku umbhali ukubonisa ngesi sivakalisi. "oku kugeina
isitshixo kunemfundiso okunayo. ikhondom isoloko ikho, akukho sizathu sokuba
uyishiye emotweni yakho okanye ebhegini yakho"(this key ring is user friendly, the
condom is always in your possession there is no excess for having left it in the car).
Zikhona ezinye izinto ezivanga intetho yombhali ngaphandle kwezikhombisi athi umbhali
azisebenzise ekugxininiseni izinto ezithile kwisicatshulwa. Uphindaphindo ekuza kuxoxwa
ngalo apha ngezantsi ngumzekelo omhle.
Uphindaphindo
uyavela kwisihloko uphinde uvele kwintloko eyintloko ekwiphepha lama -68 nakuie
mihlathi, owoku- 1,2,3,5,10,12 nowe 19. Oku kusetyenziswa qho kwale ntloko isisihloko
kunceda umbhali ukuba asigcine isicatshulwa sikumxholo omnye, kwelinye icala inceda
umfundi akwazi ukulandela isicatshulwa ngokwalendlela inkcukacha zicaciswe ngayo. Eli
gatya lithi uNomonde Gongxeka liyaphindaphindwa ngumbhali kaninzi kwesi sicatshulwa
ukuxhasa umxholo. Eli gatya liyasetyenziswa ukufezekisa eli phulo lika Nomonde
ukwenzela ukuba sizazi indawo azihambileyo nenjongo yoko. Kwakhona umbhali
ulisebenzisile eli gama lithi umabonakude (television)kumhlathi woku-1 nowesi- 3.
Kulapho uNomonde athe wafumana ukuba yimbalasane ngokuthi adlale kumdlalo othi i
Yizo Yizo ebizwa ngokuba nguHazel.
Kwakhona kumabonakude ebedlala kwinqubo yolutsha ethi Inside Info, kanti udlalile
kumdlalo othi Soul City njengo Nonceba. Umbhali ulisebenzisile eli gama lithi Love life
kumhlathi wesi-5,6 nowe-7. Le Love life kwayona nje iyodwa ilusebenzisile uphindaphindo
kuba iyintlanganisela yemibutho emihlanu eyile, "Advocacy Initiative, Planned Parenthood
Association of South Africa, Reproductive Health Research Unit, Health System Trust ne
Media Training Centre". Yenye into eyenza ukuba uNomonde afumane imbalasane kuba
emnye nje kuphela usebenzela imibutho emininzi. Kwakhona umbhali ulisebenzisile
kaninzi igama elithi ulutsha (youth)kumhlathi woku- 1,5 nowe- 6. Kuba kaloku kulo
msebenzi wakhe we Love Life usebenza ngolutsha ngokubanika ingcebiso ngendlela
yokuziphatha. Kwalapha kweli gama lithi ulutsha (youth) uphindaphindo lusetyenzisiwe
ukonga ixesha, kuba sithetha ngentlobo ntlobo zabantu, sithetha ngolutsha olusesikolweni
nolutsha olungaphandle kwesikolo, kwakhona xa sithetha ngolutsha sithetha
ngamakhwenkwe namantombazana. Kumele ke u Nomonde ukuba abaluleke kuba
usebenza ngabantu. Kwakhona elinye igama eliphindaphindiweyo kwisicatshulwa leli lithi
HIV! AIDS, esilifumana kumhlathi wesi-3, 5, 6, nowe -9. Kweli gama lingentla kwakhona
uphindaphindo lukhona kuba u HIV umele Human Immunodeficiency Virus, echazwa
njengentsholongwane encinci( small germ) ebizwa ngokuba yintsholongwane encinane
kakhulu(Virus) abathi abantu basuleleke yiyo. Le HIV yenza umzimbha ube buthathaka
ungakwazi ukulwa nokufa, 100 nto ibangele ukufa. I AIDS yona yi Aqcuired Ammune
Defiency Syndrome, yona ke linqanaba lokugqibela xa umntu ethe wasuleleka yi HIV, yiyo
le ibangela ukuba umntu afe. Ngale nkcazo ingasentla ndizama ukuthi kuHIV!AIDS
kuphindaphindene izinto ezimbini iHiV eqalayo neAIDS egqibelayo. Yenye yezinto
ezibangela ukuba uNomonde Gongxeka abe yimbalasane kuba uhamba kwindawo
ngendawo ngakumbi nangakumbi kwindawo ezifana nendawo ezinemigodi kuba abantu
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
234
Ushiyo
umbhali ulusebenzisile olu phawu lokuphumla kule mihlathi ilandelayo, kowe- 2,3,6,9,10
nowe 13, ukunika inkcazo, umzekelo kumhlathi we 9 umbhali usixelela ukuba, uNomonde
kuye kwafuneka akhuphe iiposta phambi kokuba athethe phambi kwetishala
ezinamava - uye wabuza intaphane yemibuzo nakumhlathi we-13 kuthiwa akazange
athingaze uthe leyo yinto angathandi ukuyithi pahaha -yimfihlo( Nomonde puts up
some posters before delivering her presantation). kwakhona umbhali usebenzise igama
elithi iintlobo ngeentlobo zemibutho kuba esonqena ukudwelisa zonke ezi ntlobo
zemibutho. Enjenge Twilight Childrens Home, isibhedlele Advocate Initiative njalo njalo.
Kumhlathi wesihlanu umbhali amagama ashunqulayo alo mbutho usinikile.umzekelo,
uthetha nge Alomeie Advocacy Initiative, PPSA omele Planned Parenthood Association
of South africa. Kumhlathi wokuqala nowe-9 umbhali usebenzise intetho ezalathayo,
umzekelo; apho ebesasaza, ngelo xesha, ekufutshane nalapho, (she was a OJ, while,
near by), ukuzalisekisa imigaqo yokubhalwa kwephepha ndaba efuna nokushunqulelwa
kwendlela ngokuthi kusetyenziswe idlela ezimfutshane zokuthetha njegokuba
kubonakalisiwe ngasentla.
Umfanekiso ntekelelo
EsiXhoseni igama xa lithe ladityaniswa nelinye igama okanye amagama loonto ibizwa
ngokuba ludibaniso Iwamagama. Kule mihla siyakwazi ukubona into eyenzekayo kwenye
indawo umzekelo kumazwe aphesheya ngoku silapha eMzantsi Afrika ngomashini obizwa
ngokuba ngumabonakude. Ngomabonakude umntu uyakwazi ukuthi anike 100 mfundiso
afuna ukuyinika kwabo bantu babandakanyayo kulo mba utshisayo ngelo xesha. Apha
kwesi sicatshulwa umba otshisayo ngulo we AIDS kulutsha kulapho uNomonde
ayimbalasane khona.
Ubumbano Iwetekisi
Esikunikwa yile mihlathi ilandelayo singakubona ngolu hlobo; Kumhlathi wokuqala umbhali
usixelele ngoNomonde Gongxeka obengumdlali kumabonakude kwezi nqubo, Yizo Yizo,
inside Info no Soul City. Kumhlathi wesibini sichazelwa ngokuba ungowesingaphi kowabo,
uhlala phi esenza ntoni? Kukho unxibelelwano kumhlathi wesi-2 nowe-3 kuba sifumanisa
ukuba kuyo yombini le mihlathi kuqalwa ngo Nomonde. Nakuba kuthethwa ngo Nomonde
kodwa into ethethwayo ngoku yahlukile kuleyo mhlathi wesi-2 kuba apha ngoku umbhali
usixelela ngeminyaka yakhe, iziphiwo zakhe. Kwakhona kumhlathi we -10 nowe-11
lukhona unxulumano. Kumhlathi we-10 sixelelwa ngoNomonde efika ebaleni elizele
ngabantu e Khutsong abanomdla nguye. Kulo mhlathi we-11 sixelelwa ngoNomonde
ethetha kulo nginginya yabantu. Unxibelelwano kule mihlathi mibini siwubona
ngesihlanganisi u xa.
Ukunggamana
Umfundi oyaziyo lengxaki, uza kusifunda esi sicatshulwa ngomdla nange nkathalo. Abo
bafundi kuthethwa ngabo bangaphela bemgxeka u Rhulumente ngukuthi angabi nagalelo
kwisifo u gawulayo okanye acinge ngendlela anokuthi aphelise ngayo le ngxuba kaxaka.
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
238
clock") Nakumhlathi we -12 kumazwi athi ungena ekhaya ngorhatya." Come home late"
Kumhlathi we-13 siphinda sifumane uthelekiso phakathi kwamagama amabini u Pahaha
no Yimfihlo. Apha umbhali usixelela ukuba into yomntu ayithethwa, mntu ngamnye ufa
nayo into ayaziyo.
yukuba kutheni umbhali ezisebenzisile nje. Kwenzeka ngolu hlobo lunye nakumba
wophinda- phindo.
kwinqubo yolutsha ethi inside info. Kwakulo mhlathi sichazwelwe ukuba uNomonde
udlalile njengoNonceba kwi Soul City kumabali awonwabisayo nafundisayo.
Kumhlathi we-6 umbhali usivezela uNomonde enentlungu linani labantu abosulelwa yi HIV
mihla le. Uthi xa egqitha ulutsha luyazi nge AIDS kodwa alwenzi nto ngalo nto.
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
241
Kumhlathi wesibhozo sixelelwa ngengxaki iititshala ekufuneka zijongene nazo, kulo mba
we HIV uRhulumente seqalile ukuwathathela ingqalelo kuba uninzi IweTitshala zenza
iDiploma kwi HIV, zifundiswe nguRhulumente ngokwakhe. Kuba abantwana esikkolweni
ba HIV ngabanye baphuma nayo kubazali. Kunyanzelekile ukuba kubekho ukucetyiswa
kumntana nomzali. litishala kufuneka zifundile nge HIV ukwenzela ukuba zingabi
ngamaxhoba kuba besosulelwa ngabantwana.
Kwesi sicatshulwa umfuziselo wobuciko buka nobangela neziphumo buya fumaneka kule
mizekelo, ukungasebenzisi khondom ( Not using a condom) njengonobangela
ingcwaba(Grave) njengesiphumo. Okwesibini imigodi engqonge ikhutsong ( Mines
arround Khutsong) njengonobangela HIV/AIDS njengesiphumo. Okwesithathu ingxoxo ze
yizo yizo(Discuccion on Yizo -yizo) njengonobangela zivuie iingxoxo namehlo abantu
abadala ababephikisa izinto ezininzi ebebengaziqondi ezenzeka esikolweni
nezenziwa ngabantwana babo (It opened eyes of many adults who were oblivious to
nasty things that happened at school), njengeziphumo.
eli gatya lingasentla lingundaba mlonyeni wesi sicatshulwa. Intloko ekwiphepha lama - 68
isityhilela ngakumbi ngoku kuchitha imini noyimbalasane xa umbhali athi iphulo
likaNomonde (Nomonde's campaign), 100 nto ke iqinisekisa ukuna uNomonde uphumile
waya kubamba intlanganiso kwiindawo ngeendawo. Apha kule ntloko liyavezwa eli phulo
lika Nomonde enolutsha efundisa kananjalo kumabonakude ngento ezidla umzi. Kwesi
sicatshulwa umbhali usityhilela ukukhuthala kuka Nomonde ekufundiseni ulutsha
ngezesondo nomba wesini. Izivakalisi zakhe inkoliso yazo ziqala ngentetho eqinisekisa le
mfundiso ka Nomonde, umzekelo kumhlathi wokuqala isivakalisi siqala ngamazwi athi,
akuthandabuzeki ukuba wakubona obu buso ubuqhelileyo ukhumbula uYizo Yizo,
(there's no doubt that the first thing the familiar face you see reminds you of is Yizo Yizo).
Sonke esi sivakalisi sisityhilela indawo athe wanyathela kuzo uNomonde ezifana ne Yizo
Yizo nekwaba ngumdlalo ekwathethwa kakhulu ngawo nowabukelwa kakhulu kwi
SABC1: ubonakele kumabonakude kwinkqubo yolutsha ... ebisithi Inside Info, ukhe
wadlala njengoNonceba kumabali eSoul City awonwabisayo nafundisayo. Ezi ntetho
ziziyalo zezivakalisi ezilandelayo, ukuzithemba kubhalwe kubo ubuso beli nenekazi
lineziphiwo ... umntu obalisela abanye nge AIDS kwanentatheli. Nakumihlathi wesi -7
eli nenekazi lizithembileyo belingaqhubeka lingayeki ngalo mba unzima. Le mihlathi
umbhali uyisebenzisa ibonisa ukuzimisela kuka Nomonde ekufundiseni ulutsha ecebisa
kwingxaki abathi bagaxeleke kuyo. Konke oku kungasentla kuthi kusetyenziswe ngumbhali
ekukhokeleni umfundi nokuthi kunike imbono ecacileyo ngemfundiso enxulumene
nolutsha. Ukusetyenziswa kwentetho ethi ibe sisiqalo sesivakalisi zezinye zemvumelwano
ezamkelekileyo kulwakhiwo Iwesicatshulwa. Le mbono ithi ibe negalelo elikhulu
ekuqondeni komfundi isicatshulwa eso.
Ukhetho Iwezenzi
okanye ebhegini yakho" . ("This keyring is user friendly the condom is always in your
possession, there is no excuse for having left it in the car or in the bag").
Kumhlathi we-6 umbhali uzisebenzisile izenzi ezikuhlobo lokuyalela ezi zenzi uze, uye no
uze uphile (still go, can get) eyalela ulutsha ebabonisa kananjalo ukuba ukuzikhusela
kungcono kunokunyanga isifo. Xa ewuvala umbhali umhlathi we -6 usebenzise isenzi
esisisaci esithi ngokwenjenjalo uzombele ingcwaba intetho ethetha ukuba uzibuieie
("That will be your death sentence"), lamazwi kaNomonde Gongxeka abhekisa kumntu
akulumka, akakhathala oyilibeleyo yonke imiqathango yokhuseleko nothi azibhaqe ene
HIV. (This keyring is user friendly the condom is always in your possession, there is no
excuse for having left it in the car or in the bag). ngokudibana ngesondo kanye.
Kwakhona umbhali kumhlathi we-6 usisebenzisile isenzi esikwihlobo lokukhankanya
sizama ukulungisa ( We are triying to change the mindset) . Apha uNomonde usixelela
into eyenziwa yi Love Life ukuba ilungisa ingqondo zolutsha nokuba bakwazi ukuzijonga
okanye ukuzilumkela bacinge neziphumo zomntu othe waziphatha kakubi kwicala lesondo.
Kumhlathi we-7 umbhali usebenzise isenzi esikwihlobo loqhubeko sakhula sizimisele
ukunceda (We grew up volunteering), apho umbhali achaza uNomonde njengento
esegazini ukuzimisela ukunceda kuba ukhula nayo. Kuba siyeva ukuba ulunikile uncedo
apho bekukngekho nto ayifumanayo iindawo ezifana nezibhedlele. Loo nto yamenza
ukuba amthande, amxabise, amxhase umntu osebunzimeni. Umhlathi we -10 umbhali
usebenzise izenzi ezikuhlobo lolandelelwano bamkhwazile bembulise bemile ( They
shouted and greeted her with a standing ovation) apho umbhali usichazela okwenzeke
kuNomonde xa ebefika ebaleni ebelinentlobo-ntlobo zabantu kuquka abantwana besikolo.
Bamkhwaze ngegama lika Hazel abamazi ngalo kumdlalo weqonga iYizo Yizo, yonke
lento babeyenza bebonakalisa uthando kuba bembulise bemile. Kumhlathi we-12 umbhali
usebenzise isenzi esisi saci sagxith' iphango (while having dinner) ntoleyo ithethe ukuba
satya. Esi senzi sichaza ukuba uNomonde kangangendlela axakeke ngayo akanalo
nethuba lokutya. Ibali lakhe umbhali ulivale ngesenzi esakhiwe kwisifaniso zwi ukuyithi
pahaha (Keep a private life) senzi eso ngamazwi avakalayo esithetha ukuba ungayithethi.
Apha umbhali uchaza into yokuba akuthethwa ngemeko yomntu ngamye osengxakini.
Ingxaki yomntu ufa nayo.
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
246
Umbhali usebenzise isenzi ukuphuhlisa injongo zentetho yakhe. Ezi zenzo ziyazinziswa
ngokuthi kujongwe intetho yesicatshulwa. Isenzo sokuqala esithe saboniswa
kwisicatshulwa bubuso obuqhelekileyo obuvezwe kwintloko ekwiphepha lama -68. Apha
kwesi sicatshulwa umbhali usixelela ngendima yokufundisa, nokonwabisa ethe yathatwa
ngunomonde kumabonakude. Kumabonakude uyinikile imfundiso wasonwabisa kananjalo
kuYizoYizo. Oku sikuva kumhlathi wokuqala kumazwi athi uNomonde Gongxeka uvelile
kumabonakude phambi koko kodwa kuyizo yizo ebebizwa ngokuthi ngu hazel
ekuligama lentwazana yesikolo ebedlala endaweni yayo (Nomonde Gongxeka had
appeared on television before but since Yizo Yizo she finds herself always called Hazel
the name of a school girl she potrayed).. Kanti ke umbhali usivezele uNomonde kwinqubo
ethi Inside Info. naku Soul City.Oku umbhali usivezela kwesisivakalisi obonakele
kumabonakude kwinkqubo yolutsha ... nebisithi inside info apho ebesasaza ukanti
wadlala njengoNonceba kumabali e Soul City awonwabisay nafundisayo ( She first
appeared in the upbeatn television youth magazine ,inside info, she also played Nonceba
in the popular edutainment series Soul City). Ezi zivakalisi zingentla umbhali usichazela
indlela uNomonde ebesithi afundise ngayo phofu bengaqondi ukuba yonke into uyenza
ngendlela eyonwabisayo.
Kwinyathelo lesibini umbhali usibonise ubuntu buka nomonde (Her kindness) obuthi
buvele ngendlela asebenza ngayo.Umbhali usixelele ukuba usa unina
emsebenzini. Umbhali oku usixelela kumhlathi wesibini kumazwi athi ngale ntsasa uvuke
ngeyesihlanu kusasa ... eyokulanda unina emsa emsebenzini.(This morning she woke
up at 5 o'clock to transport her mother to work.) Kwakhona umbhali usidibanisa
noNomonde elungisa isidlo sakusasa. Oku sikubona kumhlathi wesi-3 utshilo ngexa
esilungiselela isidlo sakusasa .. neebhiskiti, (she explained while preparing breakfast
and buiscuits), kwakhona kumhlathi we -12 umbhali usivezela uNomonde bekwindawo
yokutyela ngelo xesha siye sagxoth' iphango kwindawo yokutyela ekufutshane
nalapho.(While we have dinner in a nearby restaurant ).
of the number of mines in the area). Apha emgodini ayilolutsha qha. Ngamadoda ashiye
imizi yawo eye kuphangela wambi ahieli nabafazi. Enye into uRhulumente makaqeqeshe
abantu bokuthetha nabantu(Councelling) kuba abantu abaninzi banengxaki ngale AIDS
into ekunayo abathethi. Into eyenzekayo usuke ubone umntu emhle suka uve kusithiwa
uswelekile, phofu bengcwatya ngebhokisi ezintle kusetyenziswe iintyatyambo ezintle.
Kanti umntu uswelekiswe kukungonwabi kukungcungcutheka yinto anayo phofu
engayithethi. Abantu abaqeqeshiweyo bazakukwazi ukubenza bathethe. Kumhlathi we-11
umbhali usixelela ukuba abantu bakuthakazelele ukufika kukaHazel kuba elo eligama
aziwa ngalo.
Nentetho yakhe bayayithanda oko sikuva kumazwi ombhali athi abaphulaphulali baye
bahlokoma kuba intetho yakhe ibichukumisa. emva kwalo mboniso uye waphahlwa
ngabantwana besikolo bemcela ukuba abhale igama lakhe (The audience goes wild
and her speech is inspiring. After the show she's mobbed by school children asking for
her autograph). Xa ndijonge ezi zivakalisi xa unengxaki akukwazi ukuthetha phambi
kwabanye abantu kufuneka ibe nguwe naloo mntu ukuze ukwazi ukukhupha imbilini
yakho.
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
250
ISAHLUKO 5
Isishwankathelo
Apha kolu ufundo kuboniswe yonke into enxulumene nokubhaliweyo nendlela ekuqhutywa
ngayo nolo hlobo loko kubhaliweyo kwezi zahluko zozithathu, ezizezi: isahluko sesibini,
sesithathu, nesesine. Kwisahluko sesibini siva izimvo ezahlukeneyo zababhali ngegenre
abafana no Swales J.M (1993), apho sidibana naye ehlahlela igenre. Sifumanisa ukuba
uphethe iintlobo zegenre ezizezi: iintsomi, incwadi, ulwimi njalo njalo. Kwisahluko
sesithathu sidibana no Grabe no Kaplan esichazela ngokubhaliweyo okunjengesimo
sesicatshulwa esibhalwayo, ulungelelaniso Iwesivakalisi njalo njalo. Olu hlahlelo Iwala
manqaku luthi luvele ngenxa yemfundiso zika Grabe no Kaplan (1996:203), apho athi
asichazele ngeparamitha ezithi zisichazele ngobhalo. Nkcazo leyo eza ngothotho
Iwemibuzo eyile "ngubani obhalayo, ntoni, kubani, enaziphi injongo, kutheni, phi kunye
nakanjani" Ukubhala ngokwe paramitha kubhala wonke onakho ukubhala isicatshulwa.
Uhlahlelo Iwamanqaku unxulumene nesahluko sesibini nesesithathu afundisa ngokubhala.
Amanqaku athe ahlahlelwa athathwe kwiêona yesiXhosa angala,
1. Umzingisi akanashwa (The fruits of hard work)
2. uDube wazakhela umzi ngemali yokuthengisa iitapile (Dube built his house on
potatoes)
3. Oomama besizwe sethu (mothers of our nation)
4. uLucky ubulela uThixo ( Lucky thanks God)
5. Ukuchitha imini noyimbalasane uNomonde Gongxeka (a day in the life of a star
Nomonde Gongxeka).
Iziphumo zezifundo zemfundo ephumayo yoludwe Iweziphumo zika 2005 ziye zafikelelwa
kuhlalutyo. Isiphumo sesifundo sesi -4 siye sahlalutywa kakhulu. Apha sifumanisa ukuba
umfundi uza kukwazi ukubhala iintlobo ezahlukeneyo zeetekisi.
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
251
IBIBLlYOGRAFI
Cope, Bill and Mary Kalantzis. 1993. The power of literacy and the literacy of power. In
The power of literacy: A genre approach to teaching writing, edited by Bill Cope and
Mary Kalantzis. London: The Falmer Press.
Freedom and Medway. 1994. Learning and teaching genre. Boy ton/ Cook Publishers.
Grabe, William and Robert B. Kaplan 1993. Theory and practice of writing: An applied
linguistic perspective. New York: Addison Wesley Longman Limited.
Littlefair, Allison B. 1991. Reading all types of writing. The importance of genre and
register for reading development. Edited by Milton Keynes: Open University Press.
Reid, Ian. 1988. The place of genre in learning: Current debates, edited by Ian Reid.
Swales, John. M. 1990. Genre anaylisis: English in academic and research settings.
Cambridge: Cambridge University Press
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
253
APPENDIX
. ,'. ~~.'~' .'
.... -.
..
.: Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za .:i S"L(:
.. :.~ " I" ,-
\ .. , "
star Zacharia
"Computer" Lamola
has exchanged his
lethal soccer boots for
the Holy Book and
embarked on a
crusade to save the
souls of the country's
sportsmen and women
FOR JESUS
Professional Soccer League.
Also affectionately called "Computer"
by Kaizer Chiefs supporters, these
days, from instilling fear in people's
hearts, Lamola has made it his biggest
responsibility to win their hearts and
souls for Jesus Story by BONGANI KA LUKHELE Photos by MUSA HLABANE
Christ - and
he's succeeded with Baiana Bafana captain -Khoza,
already Lucas Radebe and midfield maestro • Nevertheless, Lamola turned over a
Doctor Khumalo of Kaizer Chiefs. new leaf in 1974 after being invited by
Lamola, who's now aged 49, has one of his friends to attend a Methodist
traded his lethal soccer boots for the church service in Orlando East. He was
Bible. He's become a devoted evangelist deeply touched by Reverend Phillip
with the Rhema Church and a family Msiza's sermon in which he
man, living in Soweto with his wife, emphasised the importance of receiving
Mummy, and their three children, son Christ. Lamola decided to become a
Mpumelelo and daughters Nokuthula born-again Christian,
and Nonhlanhla. In his soccer days Lamola's dribbling
But Lamola is frank enough to wizardry and astounding ball distribution
confess that during his younger days, he entertained the droves of soccer fans
led an extremely reckless life, who flocked to the stadiums during the
"Drinking, womanising, stealing, 1970s and even earned him the respect
gambling and dagga smoking were of die-hard supporters of rival teams,
some of the bad things I did as a He was a dynamic midfielder with great
young man," he recalls, "Remember vision and could unleash powerful
that we were idolised by hordes of goalmouth-bound shots from the most
Former soccer heart-
, People and it was natural that we unexpected of angles and distances.
throb Zacharia "Maria
: partied a lot and attracted the Today, pinning the busy evangelist.
Maria" Lamola has traded
his soccer boots for the :~':. attention of down is almost as difficult a job as
countless opposing defenders used to find it on
Bible.
women, The the soccer pitch. After two appointments
temptation was failed to materialise, we finally managed
too great to to corner him.
resist." Lamola is a real chatterbox,
There was even brimming with humour and enthusiasm
a time, he - just one question and he rattles off
admits, when he one sentence aner the other. Stopping
carried a knife or keeping him on track is a difficult
wherever he went task, especially when the legend is
because he reminiscing about his glory days in
wasn't on good soccer,
terms with one of "Those were the days when soccer
his teammates at players were really dedicated and gave
Chiefs, Msomi
BONA - August 1999 19
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za . 2. sS'
bakkie and driven back to the camp. On returning to the camp, the white "But I would have liked to see
"Mandlenkosi Mabaso was then men continued their braai-and-drink Henning receive the death sentence if
called to the bakkie to look at his friend session while Mabaso was given a this was possible," he remarks.
who had not referred to Henning as lantem and bucket and instructed to The ageing Mabaso also says that
baas," added Inspector Banawo in his wash all traces of blood from the bakkie. he's seeking restitution from the court so
evidence. Because they distrusted the other men, that he will be in a financial position to
When a terrified Mabaso tried to Henning, Momberg and Kleynhans later raise his granddaughter.
escape, he was viciously assaulted by dug up the bodies and moved them to a "But I will never be able to forgive .: .'
Henning and thrown into a nearby dam. fresh grave. Still distrusting his Henning, because he killed my child·::';'.".·
Each time he tried to climb out he was accomplices. Henning once more without reason," he sighs. ".
kicked and fisted. According to Inspector exhumed the bodies and reburied them. Inspector Banawo points to more .~.
Banawo, a grenade was also thrown Astonishingly, these ghas!ly murders dark doings. Even some of the delicate
into the dam. came to light only thanks tóthe police investigations of the case had to
A tired Mabaso was eventually persistence of Mandlenkosi Mabaso's be completed under the cover of
dragged out of the dam and thrown onto aunt, Lillian Ntuli, and that in turn was darkness.
the ground. Henning sat astride him and triggered by evidence of previous "Also, following Henning's first
throttled him until he became brutality by Henning. It was after his conviction, a hitman from Sasolburg was
motionless. conviction and subsequent 23-year hired by his father to eliminate Potgieter,
Henning then retrieved an axe from sentence in June 1997 for murdering who turned state witness, myself and
another farm labourer that Lillian four other witnesses," he states.
approached "Furthermore, Henning's brother, Eicker,
Inspector Banawo is also out on bail of R25 000 for the
and questioned the September 1998 murder of a labourer
whereabouts of her who was beaten with an iron rod,
nephew and Mkhize, sjambokked, stabbed with a sword,
who had also lived shocked with a cattle prodder and
with her. A tip-off led dragged with his bakkie with a rope tied
to the arrest of around his neck."
Henning, who also In the meantime rumours rumble
pointed out the round the ditches, dongas and
bodies and made mountainous inclines of the Dundee
:, his startling area that at least two other bodies were
confession. dumped by Potgieter in unrelated
In the Dundee incidents in the mid-'SOs, while a
High Court in June, disused mine-shaft is said to contain up
- Henning was to 20 bodies, believed to be of murdered
sentenced to 63 farm labourers.
years in prison for This is the same dark mist of fear that
masterminding the will beoome familiar to the residents of
killing spree that Mnyundweni over the months and years
dark night. Co- to come, as the very different case of
his caravan and instructed Ndabikhona accused Johann Potgieter (25) received young Thembinkosi Shwadebe is
Mabaso to ensure that both men were a 20-year sentence for being an investigated and discussed. At the time
dead. Fearing for his own safety, accessory after the fact. as he had of going to press, the area was loud with
Mabaso chopped each man twice on his remained silent about the incident for whispered criticism of the police for
neck. more than two years. failing to question immediately a known
Later, to ensure that he remained Lillian (63) says she's "extremely local inyanga, the owner of the sugar-
silent about the incident, Ndabikhona satisfied" at the sentences that were cane plantation where Thembinkosi's
Mabaso was assaulted until he received handed down. "I feel that justice has body was found, about how the child's
a gaping wound on his temple with the been done - but how can Mabaso's remains came to be found there.
barrel of a pistol on the farm of Phillip dependents survive, because he was The body was badly charred and
Potgieter, Johann's brother. their sole breadwinner," she laments. mutilated. It was without arms and one
The bodies of the dead men were Mabaso is survived by his elderly leg. The private parts, some teeth and
placed in black bin-bags and buried in a parents. girlfriend and an eight-year-old toenails from one foot were missing. The
shallow grave that all the men took turns daughter. hair had been removed from the boy's
to dig on the instruction of Henning. "They now have absclutely nothing to head, together with some brain tissue,
Inspector Banawo stated that while the sustain them because everyone here is leaving only the bare bones of the skull.
men were returning from Phillip unemployed," stresses Lillian, adding Local councillor Justice Mpanza had
Potgieter's farm, they had to dodge that Mkhize also had a girlfriend and two to appeal to a packed meeting of the
detection by a passing police patrol, children. community not to take the law into their
who had mistaken them for poachers, The distraught aunt vows that she will own hands.
by dumping the dead bodies among never be able to forgive her nephew's "We must not act like witchdoctors
trees that lined the gravel road on which killer. Johannes Mabaso, Mandlenkosi's ourselves," he said. "Let us give the law
they were travelling. father, is also grief-stricken at the a chance to take its course."
"They returned to the camp, merciless killing of the youngest of his In the case of Mandlenkosi Mabaso
consumed more liquor and then six children. He sees Henning's lengthy and Sipho Mkhize justice was finally
returned to fetch and bury the corpses," sentence as a victory for justice, seen to be done. Let us hope that the
continued Inspector Banawo. Shrubs especially as it indicates that black community of Mnyundweni and the .
and branches were used to conceal the people also have protection from the relatives of Thembinkosi Shwadebe will
grave. law. also see a victory for justice. •
',-;;- "
. "
;'" ..
:;:, . '.
:.1 ..... _~
.. .:-.
'~
'1,',
_.'
....>:. ',. :- ~-.;";"""
...
:
'0 ,_.
.;~; ".
'('
.: ':
.~:::.::~.: ..:~. ~~:~~; ~
:::-.~~~
.': . .. "'~.:-.,
..,' .."': ...... p
.':-:...-
. , ..Stellenbosch
- ~',
University http://scholar.sun.ac.za
';' ' '.-.-: ""
-::.
"
.. : ;._. : ".I';'.
Umdlali
wangaphambili
weKaizer Chiefs,
uZacharia "Computer"
Lamola, waxhoma
kwibhol' ekhatywayo
wathabatha iNcwadi
eNgcweie waqala
ukushumayela ukuze
asindise umoya
wabadlali beli lizwe.
.1
WIMINYAKA engamashumi
K amathathu edlulileyo igama elithi
Zacharia "Maria Maria" Lamola
lalibangela uloyiko kubagcini-zipali
ULAMOLA USEBENZELA
nabadlali basemva kwiNational
Professional Soccer League.
Ngaloo minyaka wayebizwa
nangokuba ngu-"Computer"
ngabalandeli beKaizer Chiefs, kwaye
UYESU NGOKU
ngoku wayeka ukufaka uloyiko
Kubalisa uBONGANI KA LUKHELE Kufote uMUSA HLABANE
ezintliziyweni zabantu, owona
msebenzi wakhe
kukuzama ezintlizi.yweni zabo - kwaye sele ephethe imela qho xa ehamba kuba
ukufaka ephumelele kuKapteni weBafana wayengavani nomnye umdlali
uYesu Bafana, uLucas Radebe, nomdlali weChiefs, uMsomi Khoza.
Krestu wasesiswini weKaizer Chiefs, uOoctor Nangona kunjalo uLamola watyhila
Khumalo. kwelinye iphepha ngo-1974 emva
ULamola oneminyaka engama-49 kokumenywa ngomnye wabahlobo
uzibeke phantsi izihlangu zokukhab' bakhe ukuba aye kwinkonzo
ibhola wathabatha iBhayibhile. yamaWesile eOrlando East.
Kungoku nje ungumvangeli Wachukumiseka yintshumayelo
ozinikeleyo weRhema Church kaMfundisi Phillip Msiza apho
ukwayindoda enosapho. ehlala wayegxininisa ekubalulekeni
eSoweto nenkosikazi yakhe, uMummy, kokwamkela uKrestu. ULamola
nabantwana babo abathathu, unyana wagqiba kwelokuba abe ngumKrestu
uMpumelelo neentombi uNokuthula ozalwe ngokutsha.
.•. noNonhlanhla. Esadlal' ibhola uLamola
Kodwa uLamola uyayivuma wayesonwabisa ababukeli
:::,inyaniso yokuba nqeernini zobutsha ngokudribula abadlali nangokuphasa
bakhe, wayephila ubomi obungena- kwakhe ibhola ngeminyaka yoo-1970
nkathalo. yaye 100 nto yamenza wahlonitshwa
. "Ndisengu-mfana ncandisela, gqitha ngabaxhasi bamanye amaqela.
Owayengumdlali webhola ndithanda amabhinoa, ndisiba, Wayengumdla,li wasesiswini
ekhatywayo uZacharia ndingcakaza ndltshaya nentsangu. onesiphiwo kwaye wayekwazi
"Maria Maria" Lamola '- Ukhumbule ukuba sasithandwa ukukhaba ibhola enamandla eya
wayeka ibhola wathabatha ngabantu ezipalini nokuba uphi ebaleni.
iBhayibhile. abaninzi Namhlanje ukuncokola nomvangeli
kwaye oxakekileyo yinto enzima kakhulu
sasikuthanda njengokuba kwakunzima nakubadlali
ukuhamba beqela awayedlala nalo ukuthatha
upati ngoko ibhola kuye.
sasiba ULamola ulincoko elithanda
nomtsalane ukuhlekisa nelizimiseleyo - umbuza
kumabhinqa nje into ibenye aze akuxelele izinto
amaninzi. ezininzi gqitha. Ukummisa okanye
Kwakunzima ukumgcina emxholweni
ukuxhathisa kungumsebenzi onzima, ingakumbi
kuhendo." xa encokola ngemini zakhe ebholeni.
Uthi kwakukho "Babezinikela ngokupheleleyo
nexesha abadlali xa besebaleni ngezo mini.
owayesoloko Babedlal' ibhola ekhatywayo kuba
.'",-7.~..._-..
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
'I'(.
:: - .
-
... __ ._-....___._---_. _-
.:_"':.:.;
._---~-_._._ .
_·-----i:------------
UMZINfal--..--
--.,--------- .._--_.
_ __ .- --~--'------~
32 BONA - April 1999
elling potatoes at the same spot for because without an education I could
S the last 28 years, often at paltry
profit margins, has enabled Nkosinathi
not find a good job."
Until his marriage at the age of
Dube to build a five-bed roomed house twenty-one, Dube worked at his father's
as well as educate his seven children. butchery. His current business initiative
Dube's dream house, worth R50 000, no sees him buying potatoes from a nearby
longer stands majestically, as it once wholesale store which he sells at a profit
did, at Dlangezwa, in the rural heartland of R2 a bag. On average, he sells
of Zululand. The eight years of blood, between 50-60 bags per day.
sweat and toil that went into building his The industrious Dube also finds the
home went up in smoke when political time to work in his sugar-cane field
violence in 1992 saw his home which provides a secondary source of
completely razed to the ground. Such a income for his family. His hectic
tragedy may have spelt total ruin for schedule also accommodates the
ordinary mortals, but not for Dube. responsibilities that come with being the
The irrepressible businessman simply pastor of the Zionist Church in the
buckled down to the arduous task of Ntseleni and Ngoye regions.-
reconstructing his life, and that of his He strongly believes that God has
family as well. He has since managed to helped him in all that he has
erect a two-bed roomed structure accomplished in life despite his modest
currently valued at R20 000. profession. Dube points to the heavens
Dube's son, Muzokhanyayo, and employee I
Dube said his most urgent priority and smiles: "My_wife and five of my Victoria Mthethwa, getting ready for a
now is to fund his children's education. children were in the house when it was day's selling.
Two of them have already completed bumt down yet, miraculously, they all
matric.
He added that his daughter "wanted
to study medicine, but we were unable
•
to afford it." His only son, who
matriculated last year, presently helps -
him at his potato stall.
Dube's emphasis on his children's
Dube built hIS
education is understandable, especially
since he was never afforded the
opportunity of going to school. "I was
forced to sell potatoes for a living
house on
Dube, the potato king, proudly displays
the quality of his merchandise to Cyprian
Khuzwayo·T
-.
' ... it.:~:;~~~::~~ .~..~.'.:' .
".:
Stellenbosch
., University http://scholar.sun.ac.za " """ j ":;:
- ;.'
:~:
..... : ......
•
menlo The supervisor is responsible for the
Having attended two business smooth running or the factory and the office.
courses conducted by the Centre For As a quulificd supervisor you are in great
demand and" top satury will be your reward.
Business in Empangeni, Dube adds:
"The maintenance of business and You could be a working as a
financial records, pricing, the marketing
of quality products and perfecting the art
of customer care are some of the vital
Supervisor
in just (j months!
ingredients for success."
Although his business has not yet Damelin's Diploma in Production and
Supervision is a hi~hly practical and skilis-
boomed into a major enterprise, Dube is based course which focuses on the following
already creating employment exciting and vital areas: the Supervisor and
opportunities in an area where jobs are the Worker. the Supervisor and Production
and Industrial Relations. This qualification is
extremely scarce. Victoria Mthethwa, endorsed bv the SAIS (South African
Dube's full-time employee, admitted that Institute or" Supervisors).
"if it was not for him I would have no Within just 011(: year you could
means of eking out an existence." be working as a
Muzokhanyayo, Dube's son, admires
his dad's achievements, sacrifices and
unstinting support. He
Supervision
said: "Without his
inspiration and
encouragement I would
Manager
This Diploma will Facilitate your
not have matriculated." development as u LOp supervisor in a
Emphasizes Dube: business organisation. Supervisors arc: the
vital link between top management and other
"He must never be employees.
dependent on anyone for During this course vou will learn about
his success and Busin~~s English. Business Methods,
Principle, of Supervision and Business
livelihood." Principles.
After 28 years in
business, Dube offers This qualification carries
sound advice to the the endorsement ol the
unemployed members of CIBM.
his community, (Chartered lnstitute af
Business MaaagemenI)
especially the youth.
"Stay away from crime
Get ahead in a career in SUPERVISION or
as a means of survival. SUPERVISORY MANAGEMENT with one
There are several of these affordable Diploma Courses from
Damelin Correspondence College.
opportunities out there.
All you have to do is sit
down and choose the
best options available."
ENROL
He cautions that
running a business can
TODAY!
Phone ShareCall
be extremely taxing.
Alluding to his
unsheltered business
60 61 61 61
or (OH) 331-3030
premises, he says: "If it to discuss your enrolment with an experienced COnsuJWl1
rains or if my health or post this couoon for. !ree brochure.
does not allow me to
work, there is no income
rpi;;s;s:ctm;;';-r;e:b::~reï
1 1
for the family." I Name -..-·-----·-··-------.--·1
Dube nevertheless 1 Address . I
remains optimistic about
the future, stating that
I I
1 ------- ..--------- I
his business is bound to
expand, particularly if he is able to
1----·--Codc __ 1
escaped unharmed."
obtain his own transport. As he goes
I Tcl: (h) .__ . 1
Having started with only the
about his business in the face of stiff I (W) · I1
R5 given to him by his I Mv
competition from several other informal A~ of Irucrcsr is:
grandmother, Dube says that I . 1
as little as R20 could traders in the area, Dube stands out as
currently launch a smalI- a beacon of hope for the thousands of li-Da~~;;-Correspondence CAliege ~I
scale business
unemployed job-seekers in the country. 18 P.Ollox 590. upeTown 8000 ~I
"It's all in the mind," he says. "All you
bameliri
inrtiative. He stresses that
the most important thing need is determination and serious
_ thought. Anyone will then be able to
though "is the
acquisition of sound come up with creative ideas on how to
earn a honest living." •
business skills." ( •• 1b~~1_'~tj!IL'3:[.'!.]'
!g!i ~
Ynu'U finJ 1):ln ....11II Cm\.'"'f"'1f1tk'nct w.1top: an the 111k'md 2:
hctpJ/www.damelin.com/correspondence
. I"::..
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
UDube wazakhela
Wongeze ngelithi intombi yakhe
"ibifuna ukwenza izifundo zobugqirha,
kodwa ngekhe sikwazi ukumelana nalo
nto." Unyana wakhe ophumelele imatriki
umzi ngemali
kulo nyaka uphelileyo uyamncedisa
kwishishini lakhe leetapile.
Iyaqondakala into yokuba uDube
azimisele ukuba bafunde abantwana
bakhe, kuba yena akazange alifumane
ithuba lokuya esikolweni.
"Ndandinyanzelekile ukuba ndithengise
yok~the~lg.i.sa
UDube, ukumkani weetapile, ubonisa
uCyprian Khuzw{lYO ngeqhayiya iitapile
ezisemgangathweni azithengisayo .
.,..
Iita I e··
..... ......
;: .:
.': -I'
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
STUDY sa HOME
....UDube esendleleni eya "e-ofisini" yalche. The Supervisor is a key pc=n in any depart-
ment. The supervisor is responsible for the
into yokuba eyona nto ibalulekileyo smooth running or the factory and the office.
"kukuba nesakhono sokuqhuba As a qualified supervisor you are in great
demand and a lap salary will be your reward.
ishishini." Emva kokuba efunde izifundo
zoshishino zazibini ezaziqhutywa You could be a working as a
yiCentre For Business e-Empangeni,
uDube wongeze wathi: "Ukulondolozwa
kwemali yoshishino, indlela yokuxabiso
Supervisor
izinto, ukuthengisa iimveliso in just 6 months!
ezisemgangathweni nokuqinisekisa Damelin's Diploma in Produelion and
indlela obaphatha ngayo abathengi Supervision is a highly practical and skills-
nezinye iindlela zokuphumelela." based course which focuses on the following
exciting and vital areas: !he Supervisor and
Nangona ishishini lakhe lingekakhuli the Worker, the Supervisor and Production
libe likhulu, uDube sele evule amathuba and industrial Relations. This qualification is
emisebenzi kule ndawo apho imisebenzi endorsed by the SAIS (South African
Institute or Supervisors).
inqabe kakhulu. UVictoria Mthethwa,
ongumsebenzi kaDube uvumile ukuba, Within just one year you could
"ukuba bendingancedwa nguDube be working as a
bendingenokwazi ukuziphilisa."
UMuzokhanyayo, Supervision
ongunyana kaDube,
uyazincoma izinto
ezenziwe nguyise,
ukuzinikela nenkxaso
Manager
This Diploma will facilitate your
engagungqiyo. Uthe: development as a lap supervisor in a
"Ukuba business organisation. Supervisors are the
Stellenbosch ..~~~~~;:r:~:
.~. http://scholar.sun.ac.za
.'.';. ~iUniversity . .:"'"~~
~~::;:
.'~
.. .. . -1:....:,-: •.
..
HERE'S no doubt that the first thing the familiar researcher, AIDS archivist and journalist. Inside the
Leaving home for work in her blitzy Polo Classic 1.41. Nomonde preparing for her presentation to counsellors
of the National Youth info Line.
9.30am
"Besides working full-time at the Love Life offices in knowledge about HIVand AIDS - but what are they
Parkhurst, Johannesburg, I travel allover the country doing about it? Through Love Life we're working hard to
addressing the youth about various issues pertaining to change the mindset of young people and get them to
their sexual life and behaviour," she explains. ''The main start taking their life seriously and always to think
aim of our organisation is to positively influence carefully about the consequences of their sexual
adolescent sexual behaviour, to reduce teenage behaviour."
pregnancy, sexually transmitted diseases and HIV/A!DS. The articulate and self-assertive young woman now
We do this through television, radio and newspapers." sets off to make a presentation about Love Life to
counsellors, who man the National Youth Info Line in
'Here's the user-friendly condom'
Midrand. It's 8am when we leave her sister's house.
Nomonde takes a condom out of her keyring that's
inscribed condom/sed. 'My community made me do this'
"This keyring is user friendly. The condom is always in "I think I wouldn't have been where I am today if it
your possession. There's no excuse for having left it in wasn't for my family. They've always been very
the car or somewhere in your handbag. supportive of everything that I've been involved in.
"Many people ask me about it. This is the way our "The reason why I'm so much involved with
young people should go. Prevention is better than cure. community projects is that we grew up volunteering our
"The irony of the whole thing is that you can get a services to different kinds of charity organisations
sexually transmitted disease and still go to a doctor to including the Twilight Children's homes and hospital. We-
get cured. You can get pregnant and live to regret it - but learnt to appreciate the support and love that people in
the tragedy is that you can throw caution to the wind, various kinds of difficult situations need."
become reckless and ignore all safety measures only to Although the heavy traffic on the road seems to
find that you get HIV from a single sexual act. That will irritate her, it's a blessing in disguise to us as it gives us
be your death sentence. time to ask her endless questions. Her radio dial is on
"II's sad to think that 1 700 people in SA get infected 95.9 - Kaya FM ..
with HIVevery day. Our youngsters have all the "1 tune into different stations from Metro FM, Kaya to
BONA - December 1999 69
':::.'
~_ ~
... .~
.. _-~- ---- ~ ~
. ~~~.
... _~
.,
,,' .~.': ..
.. _~.
"
: ',~'. . -. r
. .', =. .
Ï' •. " /.~;
..,. ~~:~ -: .. .;
~~~
... .....
Stellenbosch'::University http://scholar.sun.ac.za
;
, ..
i "
KUTHAN OABUZEKI ukuba wakubona obu buso kwiTV, umalathisi, umphathi, umntu ocacisela abanye
ahuma kowabo esiya emsebenzini ekhwele iPolo Classic UNomonde elungiselela aza kukuthetha kubaluleki
4i entle. be National Youth Info Line.
9.30am
.....,..
akhe eLove Life, lo ngumbutho ongaxhomekeke ulutsha Iwethu ekufuneka luphile ngayo. Ukuzikhusela
rrhulurnente nofundisa ulutsha IwaseMzantsi Afrika kungcono kunokunyanga isifo.
;)ezesondo, nesini. "Ewe unako ukusifumana isifo esidluliselwa ngesondo
"ILove Life yintlan~anisela yemibutho emihlanu, le uze uye kugqirha akunyange. Unokukhulelwa uze uphie
Advocacy Initiative (AI), iPlanned Parenthood Association uzisola kodwa kungenzeka ungalumki, ungakhathali,
f SA (PPASA), iReproductive Health Research Unit uyilibale yonke imiqathango yokhuseleko uzibhaqe
1HRU), iHealth System Trust (HST) neMedia Training uneHIV ngokufumana nje iindibano zesondo kanye.
entre (MTC). Sisebenzisana neSebe IeMpilo kwakunye Ngokwenjenje uzombele ingcwaba.
eNational Youth Commssion. "Kubuhlungu ukwazi ukuba i-1 700 labantu eMzantsi
"Ngaphandle kokusebenza kwiiofisi zeLove Life Afrika losulelwa yiHIV mihla le. Ulutsha Iwethu Iwazi
Parkhurst, eJohannesburg, ndiya kwiindawo ngeendawo kakhulu ngeHIV neAIDS kodwa Iwenzani ngako?
weli ndithetha nolutsha malunga nemiba emininzi enento NgeLove Life sizama ukulungisa iingqondo zolutsha
okwenza nezesondo. Injongo ephambili ngalo mbutho nokuluqalisa lujonge ubomi balo ngeliso elibukhali
ukunika ifuthe ekuncedeni ulutsha malunga nezesondo xa lucingisise ngeziphumo zokuphila vakalala ngezesondo."
itikisa, ukuthothisa ukukhulelwa kolutsha, izifo Eli nenekazi lizithembileyo belingaqhubeka lingayeki
zidluliselwa ngokulalana kwaneHIV\AIDS. Sibachazela ngalo mba unzima ukuba besingakhange silixelele ukuba
ku kumabonakude, unomathotholo sekulixesha lokuba silishiye. Belisaya kuthetha ngeLove
wanamaphephandaba. Life kubaluleki, abaphethe iNational Youth Info Line
eMidrand. Bekungesithuba seye-8.00 kusasa xa siphuma
Iantsi ikhondom elungele ukusetyenziswa kumzi womsakwabo.
UNomonde uthi rhuthu ikhondom kokuthile okuhlala
Uluntu lundibangela ndenza oku
:itshixo zakhe nokubhalwe ngokuthi condomised.
"Oku kugcina isitshixo kunemfundiso okunayo. "Ndiyacinga ukuba ngendingekho kule ndawo ndikuyo
enendom isoloko ikho, akukho sizathu sakuthi uyishiye namhla ukuba ibengelulo usapho Iwakuthi. Belusoloko
motweni okanye ebhegini yakho. lundixhasa kuyo yonke into endibandakanyeke kuyo.
"Abantu abaninzi bayandibuza ngako. Le yindlela "Isizathu sokuba ndibandakanyeke kangaka kumaphulo
BONA XHOSA - December 1999 69
"'~ .. ,;.-;;-:-
._
-,'
'''-.r..;'''~':
. '-; -;, ',\j '/, ,,:' ,- "
" ..... :; - -
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
,
1';:',:'
-.i.:...
~~----~------~----~-- z71
'Mna Nomculo'
"Ndiphulaphula izikhululo zosasazo ezininzi ukusuka
kwiMetro FM, iKaya ukusa kwiY-FM kuxhomekeka ukuba
kunini emini. Ndikwaqiniseka ukuba andiphoswa ziindaba.
"Umsasazi endimthandayo nguFana 'Khabazela' Khaba
weY-FM. Unabalandeli abaninzi abaselula, uyazi ukuba
kufuneka enze ntoni xa esasaza," utshilo encumile.
Utheni ke ngengxoxo ezingaka malunga neYizo Yizo?
"Kudala sizilindele. Zivule iingqondo namehlo abantu
abadala ebebephikisa izinto ezininzi ebebengaziqondi
ezenzeka ezikolweni nezenziwa ngabantwana babo. Ichaze
iingxaki ezininzi ekufuneka iititshala zijongane nazo
ezikolweni," utshilo ezimisele.
Kwalile ngeye-9: 15 kusasa safika kwiiofisi zakwalnterkom
eMidrand, uNomonde kuye kwafuneka akhuphe iiphosta
phambi kokuba athethe phambi kweetitshala ezinamava -
uye wabuzwa intaphane yemibuzo. Ukusuka apho sihambe
uhambo olude sisiya eKhutsong ngaseCarletonville, apho
ebesesinye sezithethe kwisiganeko esikhulu
ebesiququzelelwe ukuphawula unyaka wokuqala
wePartnership Against Aids, neqaliswe nguThabo Mbeki
nyakenye.
"Kugqitywe ekubeni esi siganeko sibe seCarletonville kuba
ulutsha jikelele eJohannesburg sele lusazi banzi ngenkcazelo
engeHIV/AIDS. Okwesibini le ndawo iKhutsong yeminye
yemimandla kukho abantu abaninzi abaneHIV ngenxa yokuba
kukho imigodi engqonge lo mmandla," utshilo.
Emva kweyure enesiqingatha sisiya eKhutsong sifikile
ebaleni ebelinabantu abaninzi abanomdla ikakhulu
abantwana besikolo nab aye bamqonda zisuka nje
uNomonde.
"Hazel! Hazel" bamkhwazile bembulise bemile. Bekufanele
kuqaliswe kodwa uPhindi Gule, umsasazi weY-FM nomculi
uTiny Siluma bebengekafiki. UNomonde akalibazisanga
kodwa wagqiba ngokuba yena nomsasazi uFresh weY-FM
baza kuqalisa le nkqubo.
Xa kufike ilhuba lokuba athelhe uqale waziswa ngumculi
wodumo uBlondi Makhene. Abaphulaphuli baye bahlokoma
kuba inlelho yakhe ibichukumisa. Emva kwalo mboniso
uphahlwe ngabantwana besikolo bemcela ukuba abhale
igama lakhe. Ekugqibeleni sindulukile phambi kwenlsimbi
yesi-5, bekunzima ukuba ahambe. Kuye kwafuneka akhwele
kwimoto yomhlobo aye kweyakhe.
Sifike eJohannesburg ngolwemivundla sithe sisahamba
uNomonde wakhalaza kuba imoto yakhe imdaka, ungene
eSouth Gate Shopping Centre ngaseSoweto wayifaka
kumalshini ohlamba imoto, ngelo xesha siye sagxolh' iphango
kwindawo yokutyela ekufutshane nalapho. Sindulukile saya
eRidgeway.
"Ndisoloko ndixakekile imini yonke ndifika ekhaya
ngorhatya. Xa ndilibhaqa ixesha ndiya kwiifilim okanye
ndichitha ixesha ndibukele iividiyo ekhaya," utshilo.
Kuthekani ngokumntu okhethekileyo kubomi bakhe?
Akazange athingaze uthe leyo yinto angethandi ukuyithi
pahaha - yimfihlo .•
Mothers of
our
Sara Mthembu month now."
burden of feed in\; so many mouths.
But mama Mthembu has no
"Since my husoand's death it has regrets anout having so many
When Sara Mthembu's husband become difficult to buy food and children.
was alive, the family used to buy clothes for my cnildren and it's going "Women's bodies are blessed by
130kg of mealie meal every month to be a struggle to bring them up. I carrying the children who may be
to feed their 16 children. But now am unemployed and we can afford tomorrow's rulers. We must love our
the 43-year-old widow is feeling the to buy only 50 kg of mealie meal a gift from God."
58 BONA - January 2000
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
2'73
Malijeng Mosikatsana
Culture played an important part in the rnarriaqe .
of Malijeng and Tshepiso Mosikatsana, becausé - .
both sets of parents were keen for her to have .
lots of children. In this way, they believed, she ~.
would bring back the names of the ancestors of
the two ·families.
So although two died, MaMosikatsana
performed her family duties by having 11
children. The Mosikatsanas certainly didn't
believe in family planning, which is something
Malijeng still sees as a curse.
"I prayed to God for those children, because I
wanted to make my in-laws proud: she
- ..•.
,.!:: explains. "Accordinq to our culture, a woman
by DIKETSO PETER ..•.
"yTHULO, THEMBA
.: NTSHINGILA and
;":' SANDILE
.•. ':.,:;~MGIDLANA
... : .
The Phewas
Francisca Phewa has spent 10 and
. a half years of her life being
pregnant - but she's confident that it
was a good investment.'When they
grow up, they shower you with gifts,"
smiles the 66-year-old mother of 14,
who says tradition led her to have
many children. "My children support
each other and their parents."
Francisca claims she is as strong
and healthy as ever and attributes
this to the fact that she has never
used contraceptive pills.
Her eldest child is 49, the
youngest is 23 and she is proud of
the fact that several of them are in
high ranking occupations, such as
teaching, administration and law.
The Nkomos
It was her religion that made 53-
our NATION
was a woman by having children. I child was busy completing his senior
year-old Thuleleni Nkomo feel she
should nave 10 ct1ildren."The church
says it's a sin to use
contraceptives," she explainsGiven
the choice though, she and her
believe I was blessed to have so teachers' diploma. husband Bongani might have done
many, because God provided "I am quite sure my husband died things differently. For a start
everything we needed to bring them a happy father," she says, "because Thuleleni admits that seven and a
up." all of our children are educated." half years of pregnancy took their
Malijeng, now 71, feels that That education didn't come easily toll on her health."After giving birth
today's parents have a much harder though and Malijeng admits that to my seventh baby, I became weak
time raising their children. there were times when the family and I nearly died giving birth to my
"Our children never asked for went without food. But she's proud ninth and tenth babies. Now I can't
expensive clothes or money for of the fact that none of her children fetch water any longer and I suffer
entertainment. They used to sit at was ever sent home for not paying from diseases such as high blood
home studying and enjoyed their school fees. pressure and arthritis," says
sport. Today's children demand their Malijeng had to do some smart Thuleleni. Bongani has since
parents' hard-earned money, only to figuring herself to pay for her slaughtered a goat to ask the
waste it on liquor and drugs." children's schooling. She did ancestors to stop her falling
Malijeng has seven daughters-in- domestic work for a mere 5 shillings pregnant again.
law, four sons-in-law and 26 (50 cents) a month - her husband's
grandchildren. When her husband monthly wages were 10 shillings Then there's the question of her
died in the early 'gas her youngest (Ri ). children's education. Although she
60 BONA - January 2000
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
tyee Mbalwana
.yca Mbalwana had to bring up 10
lildren on her own. Her frail
isband, who died in 1993,
ceived an unreliable pension,
lich she had to supplement with
!r meagre wages as a «:
mestic worker. "Somehow I ~ Thuleleni Nkomo
anaqeo with almost nothing," li (second from
right) with her
ys Joyce who, as a young husband
oman with three children of Bongani, their 10
!r own, was forced into a ._ children and
arriaqe with an old man. The three
grandchildren.
upIe had seven more
ildren and Joyce's life
came one long struggle for , ,I',
-
"
rvival. .
Joyce Mbalwana
"I just thought about putting (seated) with
some of her
)d on the table for my
grandchildren
ildren so they wouldn't have and other
sleep on empty stomachs." relatives - things
She feels her life would didn't go as
ve been better had she not planned.
1S in the family.
"My own mother had five children back the tears, "Instead, even old age, but things turned out
d I was the only one who though they are grown up, they want differently. Her greatest regret is
rvived." to depend on me and all they do is having been unable to educate
"Today life is expensive and drink. them.
erything costs money," says the 'What has happened has She was a housewife for most of
-year-old, who encourages young happened, though," Joyce laments. her married life and her husband
apie to plan their famil1es "I cannot turn it back." died in 1981, so money has always
refully, been scarce for her. But she doesn't
Although Joyce once believed Aida Dyani regret having had her children.
It having many children would pay "How can I regret a gift from
in the long run, it's clear that "In my time you didn't decide the God?" asks Aida.
ngs didn't go as planned. Her number of children you should She believes a woman should
mestic worker's wages of R700 a have," says Aida Oyani (78) of have as many children as God
Jnth mean that finances are very Nyanga East, Cape Town. She allows her - but hastens to add that
ht and she says her four surviving herself had 13 children - the first at she's talking only about married
ildren don't contribute to the home age 17 in 1940 and her last in 1966 women, ,
Khayelitsha, Cape Town. - and now has 28 grandchildren. "Given the chance, I would have
"I thought ultimately I would Like Joyce Mbalwana, Aida had those children again," she says
pend on them," she says, holding hoped to rely on her children in her emphatically, •
BONA - January 2000 61
~~---------.,-----
_-_.- ... ._-'"
7',;:-
".
, .
~.:: ..
Stellenbosch
. . University http://scholar.sun.ac.za
~.'
. ~:..
rizr= ':i.~~~
".o'O':.
...
:. '
.......
"
m:?::': :~~t~<::·
.:;~~~.:~.~.
.
:{-:;.~.:~~\.
:.
.;j:.~;~.
........ .- .
. r ",
; ...
Oomama besizwe
USara Mthembu uziva enoxanduva lokondla ngokuba nabantwara abaninzi.
abantwana abaninzi. "Amabhinqa anethamsanqa
Xa wayesaphila umyeni kaSara "Ukusukela oko kwasweleka lokukhulelwa abantwana abangaba
Mthembu. usapho Iwaludla umyeni wam kubenzima ukuthengela ziinkokeli zangomso. Kufuneka
ngokuthenga ingxowa yomgubo abantwana bam ukutya neempahla sisithande isiphiwo sethu esivela
wombona ebunzima buyi-130kg kwaye kuza kubanzima ukubakhulisa. kuThixo."
nyanga zonke eyayityiwa Andiphangeli kwaye ndikwazi USara nomyeni wakhe
ngabantwana abali-16. Kodwa ngbku ukuthenga i-50kg yengxowa yomgubo ongasekhoyo babebathanda
umhlolokazi onama-43 eminyaka wombona ngenyanga ngoku." abantwana babo kwaye abazange
Kodwa uMaMthembu akazisoli babone kukho mfuneko
58 BONA XHOSA - January 2000
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
Malijeng Mosikatsana
iko lidlale indima ebalulekileyo
ntshatweni kaMalijeng no Tshepiso
.- __ ~-
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
AbakwaPhewa
UFrancisca Phewa uchithe iminyaka
elishumi nesiqingatha ebomini bakhe
ekhulelwe - kodwa uqinisekile ukuba
uzenzele oyena vimba.
"Xa sebekhulile, bakupha izipho,"
utshilo encumile umama onama-66
eminyaka wabantwana abali-14, othi
isiko lambangela ukuba abe
nabantwana abaninzi. "Abantwana
bam bayaxhasana bodwa okanye
baxhase abazali babo."
UFrancisa uthi womelele kakhulu
kwaye oku uthi kubangelwa yinto
yokuba akazange asebenzise iipilisi
zokucwanqcisa,
Unyana wakhe omdala unama-49
eminyaka, omncinane unama-23
kwaye uneqhayiya lokuba abanye
benza imisebenzi emihle
enjengokufundisa, ukulawula
nezomthetho.
AbakwaNkomo - Kungenxa
yokholo
Yaba yinkolo yakhe eyabangela
uThuleleni Nkomo onama-53
eminyaka afune abantwana
~Joy(e Mbalwana
JJoyce Mbalwana ukhulise
ibantwana abalishumi ngokwakhe.
Jmyeni wakhe owayengenampilo
towasweleka ngo-1993, wafumana
mali yomhlala-phantsi
syayinarnaxesha okungaphumi,
skwakutuneka ayongeze nangomrholo
,vakhe njengomsebenzi
vasekhitshini. UThuleleni
"Nangona kunjalo Nkomo
(ongowesibini
idabaknulisa ndihlupheka
ukusuka
ldinjalo,' utsho uJoyce olibhinqa ekunene)
sliselula elinabantwana nomyeni wakhe
abathathu abangabakhe, -_ .. I uBongani,
Nanyanzeliswa ukuba atshate I abantwana babo
1endoda endala kunaye. Esi I I abalishumi
nabazukulwana
~~~~ii:~~~~:n:~~: bubenzima <_' :"~_,.: /_._.! abathathu.
..):::t~r.
~:
._~. ;.
'.::::.:::;->.
:'~:;; .:..
..::··~~}:~]F~···
-.'.
. "::::~.;i:';-.:.: !J . }~Jl~~~i;·>:~~;.; I,"
~.= ...
........ ;
,~:
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
I ,.
--i.:...
'Ó;« ,':;.,'
I, ~,;'~.".:,:', • , •
" .
.-
uc
Boy Mtsha./i - and he
expresses it by working for
his church
Story by TSHEKEDI SEELA
Photos by JOSEPH SAMBO
I
T'S Sunday and the children who
usually crowd into a school in Zone 6,
Meadowlands, Soweto, are absent.
But in one of the classes you will find a
small person - the little man of the
thanks God The priest of St Luke ~ A:JOstolic
1983, Lucky didn't hesitate to accept
screen, Lucky-Boy Mtshali. Church, Sella Harnotlaiane. is also
Jesus and now he's always filled with
It's probably a Grade A class with impressed by l.uckv s artnuce.
JOY and love.
pictures of flowers and animals covering "Lucky is a verv 'oooe nerson." he
"I am open to everybody and
the walls and small, red chairs scattered says. "I've known' n~:Tsmee the days of
welcome those who share jokes with
allover the shining floor. But now the the Sophiatown Rovers =:):)toall Club.
me," he says. "Whenever I see people
pieces of chalk left by the teachers on "Whatever hapcenec to :"ucky. he's
happy, it makes me happy."
Friday have been used to write a new stayed the same perser ;'V= always
He then felt strong enough to tackle
message on the board: "Welcome to St admired. He really IS E. oe::;:;>le'sdarlinq.
his problems. He gave up liquor and
Luke's Apostolic Church". It's a pity he's no lonpe: E. regular in the
shunned friends who might lead him
Since his meeting with Zaccariah film Industry - he s suer E. talented actor
astray.
Makwerela. and with the support of his and I'd love to seE nrrn or, ielevision in
"I used to drink a lot and never had
wife for 21 years, Martha, life has future,"
serious thoughts about the church,"
changed for the better for the star ot TV Now, every SUn03\' r:lo::-::n;. acting
Lucky admits. "But I wasn't extravagant
dramas such as Gate/ope/e, Khululeka as a church wareer :"UCI:\' cresses in
because of my strict wife. I am so
and Shaka Zulu. After Zaccariah and his white coat anc ;,U::18é 'i~ the school
grateful for her concern."
Martha led him into the way of God in
50 BONA - January 2000
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za 2~'
~ , ,
'raising the Lord - "I feel born to Jesus. With his hand clapping clowning. Joseph made contacts for
19a1n," says the star of TV simultaneously as he leads the chorus Lucky with some film agencies, including
rroqrarnmes such as Gatelopele. Lucky can be mistaken for a child those run by Noko Ramobolo and Lilian
(hululeka and Shaka Zulu. amidst the nine and 10 year aids. He Dube. After his film Inyaka-Nyaka Lucky
looks up at the ceiling like someone hooked up with the late trio - Ndaba .
feeling the presence of Christ in him. Mhlongo, Bingo Mbojeni and Simon
"Halleluian ." says Lucky Sabela, having realised their natural
overwhelmed with the Holy Spirit. ability to periarm in front of the camera.
ottage to fetch the keys to the class During the week Lucky-Boy spends "Ndaba was a really talented clown,".
thich the congregation uses. Oddly
his time in Rcc~wille, Soweto, where he says Lucky. "He mastered every role he
nough, the school is known by the runs a seracvare business with David portrayed and it's through him that I
raise name of Lucky's family - Mqha, his partner. This has- been loved and leamed more about comedy.
llabangane Lower Primary School - Lucky's main occupation since he He was a friend and a role model."
lmost as if it was made for Lucky's dropped out of showbiz. During his career Lucky made TV
alvation. Though he's recently appeared in films and children's programmes such
two TV films. Lucky-Boy doesn't view as /khaya Labantwana, /qhude
this as a comeback to the screen. Manikiniki, The Court of Benz, Shaka
"Lucky is a gift "I think this is because of the new life
I've received in the church," he says.
Zulu and a handful more. As the little
man devoted his life to acting, ironically
"Since I joined the church I feel like I'm he wasn't aware of his imminent
from God" born again. :='/erything seems to be disappearance from the spotlight after
leading into the right way for me. the death of his co-actors devastated
"In 1996 I was called for Gate/ope/e, him.
Within a few minutes Lucky tidies up a TV drama. This year again I was "The deaths of the members of the
le scattered red chairs. Next he called by film director Vusi Dibakwane trio left me motionless. It didn't only
repares the table used as the altar. and Joe Marera for a part in Khu/u/eka. mean the loss of loved ones but also
hen the short man will climb on top of It's been a long time since I was called resulted in my leaving showbiz," laments
le chair and open the windows for up by the film agencies. This business Lucky. "There were no more roles for me
esh air. is on and off so I don't think it's my final and I had to look elsewhere for survival."
When everyone arrives, Lucky retum to the screen." As she still does, his wife had to work
hakes their hands and welcomes them Lucky-Boy Mtshaf began his acting hard to make ends meet. She's also
'ith a smile. During the service his career in 19ï6 when Joseph Seakasie, played a major role in defending him
Dice is raised high as he sings praises a personal friend, realised his knack for against cynics.
"Lucky is my children's father and I
love him very much," says Martha.
"People never cared for Lucky until I met
him. Since we've been together no one
dares to insult him, I brook no one's
contempt towards Lucky and am
prepared to fight until the last drop of
blood for my husband."
What is he like at home? Martha
smiles before she answers.
"It's boring when he's not around.
When we're together, it appears as if I'm
also acting. His clowning is natural, his
jokes are endless. Lucky is a gift from
God."
Lucky takes his responsibilities as a
father seriously. He and Martha have
three children, two girls and a boy.
Masabata (20) is enrolled for computer
studies, Sechaba (17) and Mmakopano
(10) are still at school. All his children
are proud of him.
"He's a generous father and we
understand each other," says Masabata.
"He's taught us to be open with him and
we appreciate it. We're happy with the
way he's bringing us up - he loves us all
and treats us equally."
Rescued from grief and from the
effects of his drinking problem, Lucky is
now a dedicated family man who doesn't
miss his regular church service and is
content with love he gets from his family
and friends. Holding the Bible in his right
hand, Lucky goes straight home after
church - no more cold beers and
"cherries" for the father of three .•
BONA - January 2000 51
--..."...-.-_.. __
..... ,
... .~.~_ ...
.. _ ~ - _--_ _--,...,-~
_.~------~~- .. ..
uc
Mtshali - kwaye
utubonekelise ngokusebenzela
icawa yakhe.
kubalisa uTSHEKEDI $EELA
kufote uJOSEPH SAMBO
Introduction
In this phase, learners are consolidating what they have learnt in earlier grades, and
preparing for further education and the world of work. They need to use language for
public, formal and educational purposes.
Focus
The focus of this phase is on consolidation and extension of language and literacy. By
the end of Grade 9, learners should be:
• Able to read and write for a wide range of purposes - formal and informal, public
and personal.
• Keen, flexible readers, who can find and evaluate information for themselves.
• Active, criticallisteners and confident speakers of the language, and sensitive to their
:::::.:.:. )(::::
audience. "::::::::::"::':::::::::':'::
• Able to analyse language, understand how it works, and use it for their own
,:::::::::'
Outcomes
The learner i§,.able to listen for information and enjoyment and respond
appropriatel~:·@d (!:r~tically
in a wide range of situations.
::::::::::::::::.:.:.:.:.:.:.:.:::::::::::::::::::::
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
TEXTS
Learners in Grades 7, 8 and 9 should read and view a wide range of both South African
and international texts, including setworks. The Department of Education must
provide the titles of setworks.
" Grade 7:
Short stories
Autobiographies and biographies
Short novels
Poetry
One- and two-act plays
Folklore (where appropriate)
Myths and legends
A selection of shorter texts such as magazines, newspapers, advertisements, posters
Radio talks
Novels
Poetry
Plays
Folklore (wherê;:~pp~~priate)
Film study ··..::.,·::;:::::;:;;:;:(;;:;:.·.:.:.i.:··
.t::::::::::::::::::::":·;:::::::;:::
A selection of s~Prt~r
t¢~ such as magazines, newspapers, advertisements, posters,
brochures, speJ'6he:g;i:f[dio talks, TV shows and music videos
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
" Grade 9:
Short stories
A full length novel
Poetry
Three- to five-act plays
Folklore (where appropriate)
Film study
A selection of shorter texts such as magazines, newspapers, advertisements, speeches
and lectures, radio dramas, TV dramas and documentaries, and music videos
zooming and:êlo~'éjtips.
• A variety of l~p'guage use and issues:
...::::::>
Grade 7
Assessment Standards
Assessment Standards
We know this when the learner: We know this when the learner:
• listens actively and carefully for information • Listens to and appreciates different kinds of
and main messages, and responds oral texts (eg songs, lectures, radio
appropriately (eg takes notes, summarises broadcasts) .
and draws conclusions).
• Listens actively and carefully for information
• Reflects on opinions expressed, asks and main messages, and responds
searching questions and challenges where appropriately (eg draws conclusions, passes
necessary. on information accurately).
• Understands how familiar oral presentations • Reflects on all information and opinions
are organised, and describes characteristic expressed, asks searching questions and
features (eg TV and radio dramas, lectures, challenges where necessary.
oral poetry).
• Understands how different kinds of oral
• Recognises tools used for humour (eg punch presentations are organised and the
lines, irony, sarcasm, exaggeration, characteristic features of each.
understatement).
• Analyses the main structure and the different
• Recognises how spoken language is used to stages of texts (eg speeches, lectures, radio
convey meaning through tenses, modalities, dramas, news broadcasts, talk shows).
time words, word usage, language idiom and
use of pronouns. • Recognises tools used for humour (eg puns,
climax, anti-climax, innuendo, hyperbole and
• Recognises and discusses sound effects litotes).
(eg the use of music with texts), and how
they create a sense of atmosphere. • Analyses how spoken language is used to
convey meaning through tenses, modalities,
time words, word usage, jargon, language
idiom, pronouns and imagery.
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
:f) (:;racJ~] .
Assessment Standards
• Makes informed choices: • Analyses sound effects (eg music used for
• Distinguishes fact from opinion. special effects) and how it creates a sense of
• Distinguishes subjectivity from objectivity. atmosphere.
• Recognises bias and prejudice.
• Makes informed choices:
• Recognises the aim of the speaker, • Distinguishes fact from opinion.
considering the use of speech tempo, • Distinguishes subjectivity from objectivity.
emphasis, volume and effect of voice. • Recognises and analyses bias, prejudice and
propaganda.
• Analyses the influence of body language on
the listener (eg eye-contact, facial • Analyses the aim of the speaker, considering
expressions, hand movements, body the use of speech tempo, emphasis, volume,
movements). vocal tone, mood, effect of voice and
manipulative techniques in general.
• Explores the use of persuasion, emotive
language and hidden messages. • Analyses the influence of body language on
the listener (eg eye-contact, facial expres-
• Explores the speaker's reasons for choosing sions, hand movements, body movements,
particular words to influence the listener. use of space).
• Considers the social, cultural and historical • Analyses the use of persuasion, deliberate
effects of oral texts through: ambiguity, emotive language and hidden
• Accents, dialects and the language of messages.
different age groups (slang).
• The use of stereotypes, bias, and racist and • Analyses the speaker's reason for choosing
sexist language within particular contexts particular words to influence the listener.
(eg a historical context).
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
... ~ ....
Grade 7
Assessment Standards
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za ~94
~ .....
Grade 7
• Maintains communication:
• Bridges gaps (eg asks questions, uses synonyms to
clarify meaning, gives the listener choices, keeps
responses open-ended, shows genuine interest).
• Simplifies and summarises sentences and paragraphs.
• Develops ideas logically (eg highlights main ideas).
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
We know this when the learner: We know this when the learner:
• Tells stories and jokes, takes part in dramas • Tells stories and jokes, takes part in dramas
and role-plays, and performs poems and and role-plays, and performs poems and
songs for familiar and unfamiliar audiences. songs for familiar and unfamiliar audiences.
• Discusses and debates important issues • Discusses and debates important issues
(eg social and moral issues on the (eg social and moral issues on the
environment and human rights). environment and human rights).
• Takes on different roles in debates and • Takes on different roles in debates and
meetings (eg chair, speaker). meetings (eg chair, speaker, secretary).
• Compares his/her own opinions and • Compares his/her own opinions and
arguments with those of others, always arguments with views of others:
acknowledging the right of others to have • Shows flexibility and adaptability.
different views. • Acknowledges the right of others to differ.
Grade 7
• Structures the content, tone and degree of • Uses appropriate grammar and vocabulary
formality of texts to show: for inter-personal communication
• An awareness of purpose and audience. (eg language idiom, use of imagery for jokes,
• Sensitivity to social and cultural similarities story-telling).
and differences.
• Understands the importance of the choice of
words to improve the effectiveness of spoken
texts (eg the use of 'us/we' for negotiations).
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
.....
f)...
Grade 7
Assessment Standards
• Develops interview techniques (eg asks • Structures the content, tone and degree of
appropriate questions, listens attentively and formality of texts:
affirms responses). • Shows an awareness of purpose and
audience.
• Gives oral presentations with the appropriate • Shows sensitivity to social and cultural
use of: similarities and differences (eg not telling
• Imagery inappropriate anecdotes or jokes).
• Climax and anti-climax
• Rhetorical questions • Carries out interviews effectively:
• Wide vocabulary with imaginative qualifiers • Plans a series of linked and probing
• Different modalities (questions, statements, questions.
commands, conditions) • Helps interviewees to give useful answers
• Logical sequence of ideas and shows sensitivity to their feelings.
• Clear enunciation • Uses appropriate body language, polite and
• Pausing respectful tone, and correct register.
• Variation in tempo
• Clarity • Gives oral presentations with the appropriate
• Persuasive language, where appropriate use of:
• Hyperbole, imagery and allegorical
• Analyses the success of the communication. language.
• Climax and anti-climax .
• Gives and receives constructive criticism. • Rhetorical questions.
• Extensive vocabulary with imaginative
qualifiers
• Different modalities (questions!
statements! commands/conditions).
• Logical sequence of ideas.
• Clear enunciation, pausing and variation in
tempo.
• Clear language.
• Variety in presentation modes.
• Persuasive language, where appropriate.
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
... ~ ..
Grade 7
Assessment Standards
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
Grade 7
Assessment Standards
We know this when the learner: We know this when the learner:
• Reads spontaneously for own pleasure and • Reads spontaneously and extensively for own
interest across a wide range of texts. pleasure and interest across a wide range of
text types.
• Reads and records daily reading - what kinds
of texts he/she enjoys and why. • Reads and reports daily reading.
• Recognises the purpose, context and • Discusses what kinds oftexts he/she enjoys
audience of a text (eg Why was it written? and why.
When was it written? Who was it written for?
What were the intentions of the author? • Recognises the purpose, context and
What values are expressed?). audience of a text:
• Why was it written?
• Comments on appropriateness of content, • When was it written?
tone and register. • Who was it written for?
• What were the intentions of the author?
• Recognises the structure and style of different • What reaction did he/she expect from the
kinds of text (eg a poem, an advertisement). reader?
• What values are expressed?
• Discusses the features of different kinds of
text (eg poems, novels, newspaper articles, • Comments on the appropriateness and
letters). effectiveness of content, tone and register.
• Shows an awareness of differences within • Recognises the structure and style of different
kinds of text (eg different types of letters, kinds oftext (eg a poem, an advertisement).
poems, advertisements) and different
approaches to the same subject. • Discusses the features of different kinds of
texts (eg poems, novels, newspaper articles,
• Discusses the plot, characters and setting in diaries, letters).
stories and novels. (eg How does the writer
achieve effects, using language and images?).
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
..
f).....
Grade 7
Assessment Standards
• Responds to poetry and discusses the use of • Shows an awareness of differences within a
language and images to achieve its effects. kind of text (eg different types of letters,
poems, advertisements, brochures).
• Responds critically to texts (eg Are there
hidden messages? Is there bias or • Compares different approaches to the same
prejudice?). subject.
• Discusses personal responses to texts and • Analyses and discusses the plot, characters
compares feelings about texts with and setting in stories and novels (eg How
classmates. does the writer achieve effects, using
language and images?
• Considers the use of particular effects in
visual and written texts: • Analyses and discuss the themes and the
• Recognises and discusses the effectiveness values they represent.
of literary devices, and pictorial and verbal
effects. • Responds to poetry and discusses the use of
• Understands the conventions and structure language and images to achieve its effects.
of different kinds of text, and how these
help develop the text (eg acts and scenes in • Responds critically to texts (eg Are there
drama). hidden messages? Is there bias or
• Considers how the choice of words, prejudice?).
sentences and format are influenced by
these conventions. • Discusses personal responses to texts and
• Responds to technical aspects of texts (eg to compares feelings about texts with the
word-play, punctuation, sentence feelings of others.
structure).
• Analyses the way writers and directors use • Analyses the use of particular effects in visual
language structure, style and techniques to and written texts:
create particular effects, and to influence • Understands the different devices used to
the reader and viewer (eg filming organise text (eg acts and scenes in plays,
techniques) . chapters in novels, zooming out in films).
• Analyses the way writers use structure,
style and techniques to create particular
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
f).....
Grade 7 . ...................••................... ,- ...
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
o Considers the visual effects of texts such as effects and influence the reader and viewer
use of colour, punctuation and size of text, (eg close-ups in films, poetic forms).
and use of language in unusual ways (eg in o Considers how these structures influence
media texts). the choice of words, sentences and format.
o Analyses how deviations from these
• Explores social, historical and cultural conventional structures influence the
aspects of texts: reader.
o The history of the language. o Discusses the technical aspects of texts
• The link between major writers and their (eg word-play, the use of words borrowed
historical context. from another language, punctuation,
o Diversity of cultural values. sentence structure).
o Analyses the visual effects of texts (eg the
• Evaluates and reflects on their own skills as use of colour, punctuation, size of text; the
readers. use oflanguage in unusual ways).
o Recognises how print, sounds and still or
moving images combine to create meaning.
....
f) Grade 7
Assessment Standards
Assessment Standards
We know this when the learner: We know this when the learner:
Grade 7
• Produces multi-media texts (eg pamphlets • Writes balanced and objective reports on
and posters). challenging issues such as HIV/AIDS and
environmental issues (eg book or film review,
Uses the writing process in all written reports on research in all learning
texts: programmes).
• Develops ideas through brainstorming,
mind-maps, flow-charts and lists. • Converts information by producing visual
material such as advertisements and posters
• Plans and develops a topic by selecting (includes tables and graphs where
relevant information and organising ideas appropriate).
after consulting a wide range of relevant
sources. Uses the writing process in all written
texts:
• Uses other texts as models for writing. • Develops ideas through brainstorming,
mind-maps, flow-charts and lists.
• Produces increasingly complex drafts.
• Uses a wide knowledge of other texts as
• Considers the reader, and revises for style, models for writing.
structure and accuracy.
• Shows expertise in producing increasingly
• In revision, eliminates bias and stereotyping. complex drafts.
• Revises, edits and proofreads own writing • Analyses the effect on the reader, and revises
and writing of others. for style, structure and accuracy.
• Shows sensitivity to the rights and feelings of • In revision, eliminates bias and stereotyping.
others during the process, and affirms their
efforts. • Revises, edits and proofreads own writing
and writing of others.
• Develops his/her own personal style through
critical analysis of own and others' work. • Shows sensitivity to the rights and feelings of
others during the process, and affirms their
• Produces final product and reflects. efforts.
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
Assessment Standards
~ .•....
Grade 7
Assessment Standards
• Uses variety of sentence lengths and types, • Uses terms effectively that show the
realising when to use short direct sentences. development of a line of thought
(eg however, consequently, furthermore).
• Explores different ways of using the verb to
influence meaning (eg use of passive in • Uses full range of punctuation to clarify
scientific texts). meaning (eg quotations, italics).
• Uses conditionals and different moods for • Reviews the meaning, clarity and
speculation and hypothesis (eg "if only I were organisation of complex sentences in own
older ..."). writing.
• Uses pronouns and conjunctions to link with • Uses variety of sentence lengths and types.
previous paragraphs.
• Explores different ways of using the verb to
• Chooses grammar and vocabulary influence meaning (eg passive and active).
appropriate to kinds of text (eg in
descriptions of a process, use the passive • Uses tenses to change the focus (eg present
voice to put the thing described in topic tense to show immediate actions).
position: "Gold is mined in South Africa.").
• Uses conditionals and different moods for
speculation and hypothesis (eg "If I were
you, I would ...".).
f) Grade 7 - .
Assessment Standards
Reasons:
• Infers and deduces meaning, and explains the
intentions of the author by interpreting written, visual
and aural texts (eg Why did the author write or say
this?)
We know this when the learner: We know this when the learner:
Grade 7
Assessment Standards
Thinks creatively:
• Visualises, predicts, fantasises and empathises for sense
and meaning.
• Presents a counter-argument and alternatives • Develops and uses arguments in ways that:
(eg I disagree because .... and I support my • Make the logic clear to the reader or
argument with ...). listener .
• Anticipate responses and objections.
• Questions and infers to solve problems and
improve thinking about complex issues, ideas • Uses factual information and interprets
and emotions (eg human rights issues, statistics with increasing confidence.
environmental issues).
• Uses questions, inference and analysis to
Investigates and explores: develop critical thinking for
• Asks complex questions on national issues problem-solving.
(eg corporal punishment in schools).
Investigates and explores:
• Weighs options by considering a number of • Continues questioning and weighing up
alternatives. options.
• Does independent research across the • Uses a wide range offormats to plan,
curriculum. organise, edit and present texts.
Grade 7
~ ...
• Experiments with visual and' sound effects in • Compares how different languages express
a variety of texts (eg advertisements). terms in different learning areas, and creates
links to help understanding and assist in
• Compares how different languages express problem-solving.
terms in all learning areas, and create links
to help understanding and assist in Analyses and evaluates:
problem-solving. • Evaluates reliability and validity of
information from print and other media
Analyses and evaluates: sources (eg on current affairs issues).
• Responds appropriately to the views of others
on important issues such as racism, gender • Reviews own critical reading, writing and
discrimination, environmental issues, and listening skills, habits and experiences, and
respect and tolerance. notes strengths and areas for development.
• Thinks about the reader and re-reads work to • Revises style, structure and accuracy of texts.
revise style, structure and accuracy.
• Reflects, and then asks critical questions and
• Reflects on what is heard, to ask critical challenges views on what is seen, heard and
questions and challenge views. read.
Stellenbosch University http://scholar.sun.ac.za
'f) GradE!7 .
Assessment Standards
Synthesises:
• Evaluates hisfher own contribution and compares it
with the work of others.
• Acknowledges the views of others, justifying • Justifies his/her views with supporting
own views and modifying them where evidence.
relevant.
• Modifies own views, where relevant, after
• Reflects on the development of ability as hearing or reading the views of others.
speaker, listener and writer in a range of
different contexts, and identifies areas for Synthesises:
improvement. • Improves own product by revising and
editing.
• Reflects on individual strengths as
contributor in group activities and identifies • Considers group assessment and is open to
opportunities for development. suggested improvements.