Halley komeet
Halley komeet on tuntuim lühikese perioodiga komeet. Ta on Maalt nähtav 75–76 aasta tagant. Halley komeet on ainuke lühikese perioodiga komeetidest, mis on Maalt väga selgesti nähtav üks kord inimese eluea jooksul. Viimati oli Halley komeet Päikesesüsteemi keskosas nähtav 1986. aastal. Järgmine kord ilmub ta taevasse 2061. aasta keskel.[1]
 Halley komeet (1986) | |
| Orbiidi omadused | |
|---|---|
| Afeel | 35,1 aü |
| Periheel |
0,586 aü viimane kord: 9.02.1986 järgmine kord: 28.07.2061 |
| Tiirlemisperiood | 75,3 aastat |
| Orbiidi kalle ekliptika tasandi suhtes | 162,3° |
| Füüsikalised omadused | |
| Diameeter | 11 km (keskmiselt) |
| Mass | 2,2×1014 kg |
Esimene kindel ülestähendus Halley komeedist (240 eKr) pärineb Hiinast. Komeedi perioodilisuse avastas Newtoni teooriat kasutades inglise astronoom Edmond Halley.[2] 1759. aastal nimetas prantsuse astronoom Nicolas Louis de Lacaille esimesena komeedi Halley järgi.
1986. aastal oli Halley komeet esimene komeet, mida vaadeldi kosmosest. Komeeti uuriti detailselt mitme mööda lennanud kosmosesondi (peamiselt Giotto, Vega 1 ja Vega 2) abil ning avastati, et Halley komeedi pind koosneb eelkõige tolmustest mittelenduvatest materjalidest ja väike osa sellest on jäine.
Viited
muuda- ↑ "1P/Halley". NASA Solar System Exploration. Vaadatud 15. august 2020.
- ↑ "Halley's Comet: Facts About the Most Famous Comet". Space.com. Vaadatud 15. august 2020.