Mike Pence
Mike Pence (õieti Michael Richard Pence; sündinud 7. juunil 1959 Indiana osariigis Columbuses) on Ameerika Ühendriikide Vabariikliku Partei poliitik ja advokaat, kes aastatel 2017–2021 oli Ameerika Ühendriikide 48. asepresident. Aastatel 2013–2017 oli ta Indiana osariigi 50. kuberner ja 2001–2013 Esindajatekoja liige.
| Mike Pence | |
|---|---|
 | |
| Ameerika Ühendriikide asepresident | |
|
Ametiaeg 10. jaanuar 2017 – 20. jaanuar 2021 | |
| Eelnev | Joe Biden |
| Järgnev | Kamala Harris |
| Valge Maja Koroonaviiruse töörühma esimees | |
|
Ametiaeg 26. veebruar 2020 – 20. jaanuar 2021 | |
| Eelnev | Alex Azar |
| 50. Indiana kuberner | |
|
Ametiaeg 14. jaanuar 2013 – 9. jaanuar 2017 | |
| Eelnev | Mitch Daniels |
| Järgnev | Eric Holcomb |
| Ameerika Ühendriikide esindajatekoja liige Indianast | |
|
Ametiaeg 3. jaanuar 2001 – 3. jaanuar 2013 | |
| Eelnev | Adam Putnam |
| Järgnev | Jeb Hensarling |
| Isikuandmed | |
| Sünninimi | Michael Richard Pence |
| Sünniaeg |
7. juuni 1959 Columbus, Indiana, Ameerika Ühendriigid |
| Erakond |
Demokraatlik Partei (–1983) Vabariiklik Partei (1983–) |
| Abikaasa | Karen Pence (a. 1985–) |
| Lapsed | 3 last (mh Charlotte) |
| Sugulased | Greg Pence (vend) |
| Elukoht | Number One Observatory Circle (residents) |
| Alma mater |
Hanover College (BA) Indiana University – Purdue University Indianapolis (JD) |
| Autogramm |
 |
Elulugu
muudaPence sündis ja kasvas üles Columbuses Indiana osariigis ning on Ühendriikide esindajatekoja Greg Pence'i noorem vend. Ta lõpetas Hanoveri Kolledži ja sai Indiana University – Purdue University Indianapolisest juristihariduse, misjärel asus erialasesle tööle erasektoris. 1988. ja 1990. aastal kandideeris Pence kongressi, kuid ei osutunud valituks ning juhtis vahemikus 1992–1999 konservatiivseid raadio- ja telesaateid. 2000. aastal valiti ta esindajatekotta, kuhu jäi 2003. aastal taasvalituks osutumise järel 2013. aasta alguseni. Pence nimetanud ennast "põhimõtetega konservatiiviks" ning Tea Party liikumise toetajaks. Ta on öelnud, et on "kristlane, konservatiiv ja vabariiklane" just sellises järjekorras.
2012. aastal sai Pence'ist Vabariikliku Partei kubernerikandidaat Indianas ning valimistel alistas ta napilt demokraatide kandidaadi John R. Greggi. 2013. aasta jaanuaris kuberneriks asudes, algatas Pence osariigi ajaloo suurima maksukäpe ning propageeris haridusalgatuste suuremat rahastamist. Samuti allkirjastas ta keelu abortidele, mille põhjuseks oli loote sugu, rass või loote anormaalsus ning nõudis mistahes arengustaadiumis lootejäätmete matmist või põletamist. Kohtuvaidluste järel tunnistati eelnõu põhiseadusega vastuolus olevaks ning seetõttu kehtetuks. Poleemikat tekitas ka Pence'i kinnitatud eelnõu, mis lubanuks ettevõtetel kohtuvaidlustes kasutada argumentatsiooni, et nende usuvabadust on piiratud või rikutud. LGBT-õiguslased ning mitmed mõõdukamad vabariiklased ja ettevõtjad leidsid, et seadus on suunatud LGBT-inimeste ja vähemusgruppide vastu. Laialdase kriitika tõttu lisas Pence hiljem eelnõusse eraldi keelu diskrimineerida seksuaalsättumuse, sooidentiteedi ja muude taoliste tunnuste põhjal.
2016. aasta juulis lõpetas Pence oma tagasivalimiskampaania kuberneriametisse, et asuda Donald Trumpi asepresidendikandidaadiks. Pärast võitu 2016. aasta novembris toimunud presidendivalimistel astus ta 20. jaanuaril 2017 ametisse. Asepresidendina asus Pence juhtima 2017. aastal taasasutatud Riikliku Kosmosenõukogu ja määrati 2020. aasta veebruaris Valge Maja Koroonaviiruse Töörühma esimeheks.
Kuigi Trump ja Pence kaotasid 2020. aasta presidendivalimistel Demokraatliku Partei kandidaatidele Joe Bidenile ja Kamala Harrisele, keeldusid Donald Trump ja tema kampaaniameeskond kaotust tunnistamast ning esitasid süüdistusi valimispettuse kohta. Trumpi meeskonna esitatud süüasjad lükati osariigi kohtutes üldiselt tagasi.[1][2] Vaatamata Donald Trumpi toetajate tungimisele Kapitooliumisse ja Trumpi üleskutsetele jätta valimistulemused kinnitamata, kinnitas Pence Bideni ja Harrise valimiste võitjaks, mis tõi talle kaasa kriitika Trumpilt ja ähvardused Trumpi toetajatelt, kes nõudsid valimistulemuste ümberlükkamist.
Ta püüdis saada Vabariikliku Partei kandidaadiks 2024. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimistel, aga loobus 2023. aasta oktoobris.[3]
Isiklikku
muudaTa on alates 1985. aastast abielus Karen Pence'iga, kellega tutvus juuraõpingute käigus Indiana Ülikoolis.[4] Neil on kolm last: Michael, Charlotte ja Audrey.
Viited
muuda- ↑ Jeremy Herb (14. november 2020). "As Trump refuses to concede, his agencies awkwardly prepare what they can for a Biden transition". CNN (inglise). Vaadatud 20. jaanuar 2021.
- ↑ Tina Davis (6. november 2020). "Trump's Election Lawsuits: Where the Court Fights Are Playing Out". Bloomberg (inglise). Vaadatud 21. jaanuar 2021.
- ↑ "Mike Pence loobus püüdlemast vabariiklaste presidendikandidaadiks" ERR, 28. oktoober 2023
- ↑ Jonathan Mahler & Dirk Johnson (20. juuli 2016). "Mike Pence's Journey: Catholic Democrat to Evangelical Republican". The New York Times (inglise keeles). Vaadatud 5. august 2019.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
Välislingid
muuda
Mike Pence – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis- Koduleht
- Sõnavõtud C-SPANis
- Mike Pence'i ametlik koduleht
- Mike Pence Ameerika Ühendriikide Kongressi kodulehel