Jelsk

Jelsk
valgevene	Ельск * / Jelsk *transkriptsioon: Jelsk
vene	Ельск (Jelsk)
	Jelski lipp Jelski vapp
	Pindala: 11,1 km²
	Elanikke: 8724 (1.01.2024)
	Koordinaadid: 51° 49′ N, 29° 9′ E

Jelsk (poola keeles Jelsk, leedu keeles Jelskas) on linn Valgevenes Homieli oblastis, Jelski rajooni halduskeskus. Jelsk asub Homieli linnast 177 kilomeetri kaugusel. Linna läbib Kalinkavičy ja Korosteni vaheline raudtee.

Haridust annavad kolm keskkooli, kaks spordikooli, kunstikool, internaatkool ja muusikakool. Linnas on kultuurimaja, kino ja raamatukogu. Seal antakse välja rajoonilehte «Народны голас». Alevis on toiduainetetööstus, seal töödeldakse ka puitu ja valmistatakse mööblit.

Vaatamisväärsusteks on koduloomuuseum ja aastail 1769—1780 ehitatud õigeusu kirik.^[2]

Asula nimi

Üldlevinud arvamuse kohaselt tuleneb linna nimi kuusest.^[3] See nime päritolu on aga kahtlane, kuna piirkond jääb väljapoole hariliku kuuse areaali. Samuti pole nime lõpp -sk omane puude järgi nime saanud paikadele, pigem on see omane hüdronüümidele. Nii oletatakse, et linn on nime saanud varem seda nime kandnud jõe järgi, samuti oletatakse, et linna nimi on soome-ugri päritoluga.^[4]

XVIII sajandi lõpus hakkas Jelsk kandma nime Karalin; selle nime sai asula oma omaniku järgi. Toona kuulus Jelsk Oskierkade suguvõsale ja omanikul oli tütar Karalina.

Aastal 1915 nimetati asula ümber ja mõnda aega kandis see nime Mikałajeŭ. Jelski nime sai asula tagasi aastal 1935.

Ajalugu

Jelski küla mainitakse kirjalikes allikates esimest korda XVI sajandil. Toona kuulus see Prantsusmaalt emigreerunud Spadadele. XVII sajandi lõpus läks asula Oskierkade valdusse. Aastaks 1784 oli Jelskist saanud alev. XVIII sajandi lõpus nimetati see ümber Karaliniks.^[5] Tol perioodil ehitati alevisse ka õigeusu kirik.

Seoses Poola jagamisega läks alev aastal 1793 Venemaa koosseisu, kus hakkas kuuluma Mozõri maakonda. Aastal 1795 läks alev Sulistrowskite valdusse. Alevit läbis Rahačoŭ ja Volõõnia vaheline postimaantee, seal asus ka hobupostijaam. Aastal 1873 avati sealne raudteejaam. Aastal 1886 oli seal viinavabrik, alevis oli kool, poode oli seal kolm. Aastaks 1882 oli alev läinud Anzelmide valdusse.^[6] Aastal 1897 asus seal juutide palvemaja, alevis oli üheksa poodi ja seal tegutses ka kõrts.

Aastal 1919 läks Jelsk Valgevene NSV koosseisu. Aastal 1924 sai sellest rajoonikeskus. Aastal 1931 taastati ametlikult asula vana nimi Jelsk. Aastal 1953 avastati linna juurest nafta- ja maagaasi maardla. Linnaõigused sai Jelsk aastal 1971.

Elanikkond

300 (1858)
422 (1866)
600 (1897)
910 (1908)
1132 (1917)
3878 (1938)
4800 (1954)

6700 (1971)
10 600 (1992)
11 100 (1994)
10 100 (2004)
9800 (2006)
9600 (2008)
9262 (2016)

Viited

↑ The population as of January 1, 2024 and the average annual population for 2023 in the Republic of Belarus by regions, districts, cities and urban-type settlements
↑ "- 100 дорог — пикник на обочине, Ельск". Originaali arhiivikoopia seisuga 3. detsember 2020. Vaadatud 26. oktoobril 2017.
↑ Жучкевич В. А. Краткий топонимический словарь Белоруссии. — Мн.: Изд-во БГУ, 1974. Lk. 117.
↑ Рогалеў А. Што ж азначае назва Ельск?. Ельская раённая бібліятэка.
↑ Грынявецкі В. Ельск // ВКЛ. Энцыкл. Kd. 1. — Менск, 2005. Lk. 617.
↑ Jelsk (Karolin) Słownik geograficzny Królestwa Polskiego. T. III: Haag – Kępy. Warszawa, 1882.

Välislingid

[1] The population as of January 1, 2024 and the average annual population for 2023 in the Republic of Belarus by regions, districts, cities and urban-type settlements

[2] "- 100 дорог — пикник на обочине, Ельск". Originaali arhiivikoopia seisuga 3. detsember 2020. Vaadatud 26. oktoobril 2017.

[3] Жучкевич В. А. Краткий топонимический словарь Белоруссии. — Мн.: Изд-во БГУ, 1974. Lk. 117.

[4] Рогалеў А. Што ж азначае назва Ельск?. Ельская раённая бібліятэка.

[5] Грынявецкі В. Ельск // ВКЛ. Энцыкл. Kd. 1. — Менск, 2005. Lk. 617.

[6] Jelsk (Karolin) Słownik geograficzny Królestwa Polskiego. T. III: Haag – Kępy. Warszawa, 1882.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]