Kęstutis

Kęstutis (poola Kiejstut; valgevene Kejstut (Кейстут) või Aleksander; umbes 1296 – 3. või 15. august 1382) oli Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriigi suurvürst 1381–1382 ja Algirdase kaasvalitseja 1345–1377.

Kęstutis oli Leedu suurvürstide Vytautas Suure ja Žygimantas Kęstutaitise isa.

Elulugu

Kęstutis oli Leedu suurvürsti (1316–1341) Gediminase poeg ja suurvürst (1345–1377) Algirdase vend, kes sündis Trakais. Koos Algirdasega kukutas Kęstutis peale Gediminase surma suurvürstiks (1341–1345) saanud noorima venna Jaunutise ning jagasid riigivalitsemise omavahel. Kęstutis hakkas tegelema Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi lääneosaga, mis piirnes Vana-Liivimaa, Saksa ordu Preisimaa alade ja Poola kuningriigiga. Algirdas juhtis aga suurvürstiriigi idaosa.

Algirdas sai suurvürsti tiitli, Kęstutis oli aga tegelikult Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi läänepoolse osa suveräänne valitseja, ta alustas ka Trakai linnuse ehitamist. Samal ajal kui Algirdas laiendas Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriiki nõrgenevate mongolite Kuldhordi arvelt ida suunas. Suurvürst Algirdase valitsemise ajal (1345–1377) liideti Vitebski vürstiriik, Brjanski vürstiriik (1356). Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi kontrolli all olid tänapäeva Smolenski, Brjanski, Kaluga, Tula, Orjoli, Moskva, Pihkva ja Novgorodi alad. Kęstutis pidas ägedaid kaitselahinguid Saksa ordu ja tolle liitlaste vastu, kes püüdsid laiendada oma valdusi Žemaitija (Samogitia) arvel. Ta langes korra ka ordu kätte vangi, kuid tal õnnestus Marienburgi ordulinnusest põgeneda. Saksa ordu pidas teda küll vihaseks, aga ka üllaks vastaseks. Erinevalt oma vennast oli ta pagan ning jäi selleks kuni surmani.

1377. aastal, kui suurvürst Algirdas suri, sai sellele järgnenud Algirdase poegade vahelise kodusõja tulemusel uueks suurvürstiks (1377–1381) tolle poeg 2. abielust Tveri Julianaga Jogaila, keda toetas Saksa ordu, Algirdase poegi 1. abielust Vitebski Mariaga toetas aga Moskva suurvürstiriik. Jogailo poliitika tekitas Kęstutises aga vastumeelsust ning pealegi tahtis Jogaila oma onu võimult minema tõrjuda, mis tingis uue kodusõda, mille 1381. aastal võitsid Kęstutis ja tema poeg Vytautas.

Suurvürst Kęstutis laiendas järgnevalt riiki Puna-Vene ja Vene vürstiriikide arvel.

Kęstutisest sai Leedu viimane paganlik valitseja, kuid tema valitsusaeg jäi lühikeseks. Ühte osavürstkonda pagendatud Jogaila kogus uue armee ning haaras Vilniuse enda kätte. Kui Kęstutis temaga Krevo lossi läbirääkimistele läks, tapeti ta Jogaila poolt, Kęstutise pojal Vytautasel läks korda põgeneda.

Isiklikku

Vanemad

Isa: Gediminas (leedupäraselt Gediminas; valgevene Гедзімін / Hiedzimin; u 1275 – talv 1341 Wielún^[küsitav]i all), Leedu suurvürst ja kuningas 1316–1341
Ema: Jewna^[küsitav] (en) (? – 1344), Polotski vürstiriigi vürst Ivani tütar

Abikaasad

Nimi teadmata (surnud 1351)
Birutė (surnud arvatavasti 1382)

Vennad

Manvydas (leedu Manvydas, poola Monwid, vene keeles Монтивид (u 1288 – 1348), Kernavė ja Słonimi 1341–1342 vürst
Algirdas (valgevene nimekuju Alhierd, Альгерд; vanavalgevene kroonikates Olgierd (umbes 1296 – mai lõpp 1377), Leedu suurvürst aastatel 1345–1377
Narimantas, Narymunt (leedu Narimantas, ristinimed Gleb, Dawid) u 1300 – 2. veebruar 1348), Pinski 13?? – 1348, Połacki ja Navahradaki vürst
Jaunutis (leedu Jaunitis, valgevene Jaunut Яўнут; ristinimi Ioann, Iwan) u 1300 – pärast 1366), Leedu suurvürst 1341–1345, Izjaslavi vürst 1346–1366
Karijotas (leedu Karijotas, poola Koriat, ristinimi Mihhail) u 1300 – u 1362), Navahradaki vürst 1341–1347
Liubartas (leedu Liubartas, poola Lubart, ristinimi Dmitri) u 1300 – 1384), Połacki 13?? – 1342, Vladimir-Volõõnia, Lutski 1340–138?, Volõõnia 1340–1349, 1350–1366, 1371–1383 vürst, Galiitsia kuningas 1340–1349
Witowt (? – 1337), Trakai vürst

Õed

Maria Litewska (u 1300 – 1349), Leedu vürstinna
Aldona (ristinimi Anna; pärast 1309 – 26. mai 1339), Leedu vürstinna, Poola kuninganna 1333–1339
Damilla (ristinimi Elzbieta; 14. sajand – 1364), Polotski vürstinna
Eufemia (14. sajand – 5. veebruar 1342), Galiitsia ja Vladimir-Volõnski-Galiitsia vürstinna
Augusta-Anastazja (ristinimi Anastazja; 14. sajand – 11. märts 1345), Vladimir-Moskva suurvürstinna

Pojad

Vaidotas (surnud pärast 1401), Navahrudaki vürst
Vaišvilas (surnud ca. 1387)
Butautas (ristinimi Henryk; surnud pärast 1381)
Vytautas Suur (u 1350 – 27. oktoober 1430 Lutsk), Leedu suurvürst (1392–1430)
Tautvilas Kęstutaitis (ristinimi Conrad; surnud septembris 1390), Must-Vene vürst (1386–1390)
Žygimantas Kęstutaitis (pärast 1350 – mõrvatud 20. märtsil 1440), Trakai vürst, Leedu suurvürst (1432–1440)

Tütred

Mikova (ristinimi Maria; surnud 1404), Tveri suurvürstinna (1375–1404?)
Leedu Danutė (ristinimi Anna; 1362 – 25. mai 1448), Varssavi printsess (1376–1429)
Rymgajla (ristinimi Elisabeth; surnud 1433), Masoovia printsess (4. veebruar – 30. juuni 1392), Moldova vojevoodinna (1419–1421)

Eelnev Jaunutis	Leedu suurvürsti Algirdase kaasvalitseja 1345–1377	Järgnev Jogaila
Eelnev Jogaila	Leedu suurvürst 1381–1382	Järgnev Jogaila

Viited