Viin

Viin
saksa	Wien
	Paremalt ülevalt: raekoda, toomkirik, ooperimaja, parlament, loodusmuuseum ja Maria Theresia mälestusmärk
	Viini lipp Viini vapp
	Pindala: 414,90 km²
	Elanikke: 1 973 403 (1.10.2022)
	Koordinaadid: 48° 12′ N, 16° 22′ E

See artikkel räägib linnast; joogi kohta vaata artiklit Viin (jook); Viinist läbi voolava Doonau lisajõe kohta vaata artiklit Viini jõgi; perekonnanime kohta vaata artiklit Viin (perekonnanimi)

Viin (saksa keeles Wien, baieri keeles Wean) on Austria pealinn ja suurim linn. See on ühtlasi üks liidumaadest, mida omakorda ümbritseb Alam-Austria.

Suurem osa Viinist asub Doonau jõe paremkaldal, ositi Alpide mäestiku kirdepoolseima jalami lõunaküljel. Doonau kanali ja Viini jõe äärne Viini vanalinn (Innere Stadt 'siselinn') esindab Habsburgide monarhia ja Austria-Ungari impeeriumi hiilgeaegu. Viini vanalinn kuulub alates 2001. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Haldusjaotus

Linn on halduslikult jaotatud 23 ringkonnaks.

Ajalugu

Pronksiaeg (1200–800 eKr)

Tänapäeva Viini linna alad on olnud pidevalt asustatud juba 2500 aastat. Linna esimesed asukad olid keldid.

Rooma impeerium

Roomlased hõivasid asula pärast Noricumi kuningriigi vallutamist. Nad nimetasid seda asulat Vindobonaks (sõna vindo tähendab keldi keeles 'valge'). Nad kindlustasid selle ja muutsid sõjaväelaagriks, et kaitsta Rooma riiki põhja pool elavate germaanlaste eest. Vindobonas paiknes algul aala, hiljem terve leegion. Ühtlasi oli Vindobonas Doonau laevastiku peatuspaik. Tollal asus ida pool vanem ja tähtsam leegionilaager Carnuntum.^[2]

Pannoonia provintsiga liideti Carnuntum juba Tiberiuse ajal, aga Vindobona mitte enne Claudiuse aega. Markomanni sõja ajal 180 suri Vindobonas keiser Marcus Aurelius.^[2]

Vindobona asus strateegiliselt tähtsas kohas, kus ristusid kaks olulist kaubateed: Doonau ja merevaigutee. Sellepärast tekkis Vindobona juurde peagi tsiviillinn. 3. sajandil sai see munitsiipiumiks. 5. sajandil lahkusid Vindobonast Rooma väeüksused.^[2]

Keskaeg (9. sajand – 1529)

Kogu varakeskaja jooksul säilisid Viinil sidemed keltidega, sealhulgas iirlastega. Näiteks Melki kloostrisse on maetud iiri munk Püha Colman (Koloman). Salzburgi piiskopiks oli 40 aastat iirlane Püha Vergilius ehk Vergilius Maamõõtja. 12. sajandil asutasid iiri päritolu benediktiinid siiakanti kloostri.

Keskajal oli Viin Babenbergide dünastia kodu. 1246 suri Babenbergide pealiin välja. 1440 sai Viin Habsburgide dünastia residentsiks ja jäi selleks kuni nende kukutamiseni 1918. Nende võimu all sai Viin Saksa-Rooma riigi pealinnaks ning kultuurikeskuseks, eriti kunsti ja muusika keskuseks. 1485–1490 okupeeris linna Ungari.

Viin sai tuntuks kohana, mida idamaalased vallutada ei suuda. 13. sajandil jõudis Viini lähedale Mongoli impeeriumi sõjavägi, kuid pöördus väejuhi Ugedei-khaani surma tõttu tagasi. Ka Osmanite riik ei suutnud Viini vallutada (Viini piiramine 1529 ja Viini lahing 1683). Küll aga tabas linna 1689 muhkkatk, tappes kolmandiku linnaelanikest.

Uusaeg (1529–1918)

Austria keisririigi pealinn

1804. aastal kuulutati välja Austria keisririik ja Viin sai selle pealinnaks. 1815 toimus linnas Viini kongress.

Austria-Ungari esipealinn

1867. aasta veebruaris dirigeeris Johann Strauss II oma heliteose "Ilusal sinisel Doonaul" esmaettekannet linna esinduspargis Volksgartenis. Sama aasta 8. juunil krooniti keiser Franz Joseph I ühtlasi Ungari kuningriigi kuningaks. See tähendas keisririigi reorganiseerimist Austria-Ungari kaksikmonarhiaga impeeriumiks teisese pealinnaga Budapestis.

1873. aastal korraldati linnas V maailmanäitus. Järgnevatel aastatel kujunes Alam-Austria halduskeskusest Mandri-Euroopa raudteeühenduste üks sõlmpunkte, mida läbis näitena Idaekspressi raudteeliin.

1913. aastal elasid üle kahe miljoni elanikuga suuresti saksakeelses metropolis ühteaegu Hitler, Trotski, Tito, Freud ja Stalin^[3].

Esimeses maailmasõjas osales Austria-Ungari Keskriikide poolel. Sõda lõppes kaotuse ja impeeriumi lagunemisega. Impeeriumi maa-alale tekkis mitu riiki, millest Austria ei olnud kõige suurem, ja osa territooriume anti teistelegi riikidele. Austria sõjajärgne territoorium, mis üldiselt langeb kokku tänapäevasega, hõlmas Austria-Ungari territooriumist üksnes 12%.

Uusim aeg (1918 kuni tänapäev)

Austria Vabariigi pealinn

Pärast esimest maailmasõda valiti Jakob Reumann 1919. aastal esimeseks Viini sotsiaaldemokraadist linnapeaks, tema vahetas 13. novembril 1923 välja Karl Seitz, kes oli linnapeaks kuni Austria Liitriigi loomiseni 1934. aastal. Nende järgi saigi Viin esimeses Austria vabariigis hüüdnime "Punane Viin" (Rotes Wien). Pärast Austria-Ungari lagunemist oli Austria jäänud ilma toitvast maast, Austria maast oli vaid ligi 18 protsenti haritav, arvati, et Austria ei ole enam elujõuline ilma Saksamaaga liitumata. Uues Austrias peeti ligi kahe miljoni elanikuga Viini liiga suureks pealinnaks liiga väikese riigi jaoks ja seda kutsuti riigi teistes osades tihti "Vesipea-Viiniks" ("Wasserkopf").

Optimistid nägid aga sõjajärgseid raskeid olusid hea võimalusena suurte sotsiaalpoliitiliste muudatuste elluviimiseks. Austria vabariigi põhiseaduse isa Hans Kelsen ja psühholoog Karl Bühler leidsid Viinis palju tegevust.

1920, aasta pärast valimisi, lagunes Austrias valitsev sotsiaaldemokraatide ja konservatiivse Kristlik-Sotsiaalse Partei (CS) koalitsioon ja kuni 1945. aastani jäid sotsiaaldemokraadid riiklikul tasandil valitsusest kõrvale või põranda alla. Viinis aga jäid sotsiaaldemokraadid võimule kuni austrofašismi tekkeni.

1922. aastal sai Viin seoses Viini sotsiaaldemokraatide ja linna ümbritseva Alam-Austria konservatiivide vastuoludega eraldi liidumaaks.

Pärast devalveeritud krooni vahetamist šillingi vastu 1925. aastal ehitati aastatel 1925–1934 Viinis palju sotsiaalmaju (Gemeindebau) kokku ligi 64 000 korteriga, neist kõige kuulsam on arvatavasti Döblingi linnajaos 1927–1930 ehitatud Karl-Marx-Hof, mis on 1,1 kilomeetrit pikk ja mille ääres on neli trammipeatust. Kortereid jagati punktisüsteemide alusel, rohkem punkte said perekonnad ning madalama sissetulekuga ja puudega inimesed. Majade ehitust rahastati otse avalikust kassast, mis aitas korteriüüre hoida madalana. Näiteks töölismajapidamise sissetulekust moodustas korterirent ainult 4 protsenti, varem oli see eramajades olnud ligi 30 protsenti. Kui üürnik haigestus või kaotas töö, sai rendimakseid edasi lükata.

Lapsevanematele jagati iga sündinud lapse kohta riidekomplekte, et "ühtki last Viinis ei peaks mässima ajalehe sisse". Ehitati palju lasteaedu, lastepäevakodusid ja lastesanatooriume, et emad saaksid võimalikult ruttu pärast lapse sündi tööle tagasi tulla ja et lapsi tänavailt eemal hoida. Tervishoiuteenuseid pakuti tasuta, loodi ka puhkealasid, avalikke saunu, sanatooriume ja spordiasutusi. Linna sotsiaal- ja tervishoiunõunik Julius Tandler märkis: "Raha, mis me kulutame noortekodudele, saame hiljem kokku hoida vanglate pealt. Mis me kulutame rasedate naiste ja noorte eest hoolitsemisele, saame kokku hoida psühhiaatriahaiglate pealt." Linna sotsiaalhoolekande eelarvet pea kolmekordistati võrreldes sõjaeelsega. Viinis tõi see kaasa imikusuremuse langemise alla Austria keskmise ja tuberkuloosijuhtumite langemise alla 50 protsendi. Elutingimused paranesid ka odavate gaasi-, elektri- ja prügiveomaksude tõttu. 1922. aastal avati Simmeringi linnajaos Austria esimene krematoorium.

Kõige selle eest maksti lisaks riiklikele maksudele ka linna finantsnõunik Hugo Breitneri loodud luksusmaksudega, mida tema järgi nimetati ka Breitneri maksudeks. Luksusmakse tuli maksta näiteks hobusega ratsutamise, suurte eraautode, isiklikes majapidamistes teenrite omamise ja hotellitubade eest. Lisaks loodi ka astmeline nn majaehitusmaks (Wohnbausteuer). Linna investeeringute tõttu langes tööpuudus Viinis madalamale kui mujal Austrias või isegi Saksamaal. Kõiki investeeringuid rahastati otse maksudest, mistõttu Viini linnavalitsus suutis jääda võlausaldajatest sõltumatuks ega pidanud maksma intresse võlakirjadelt.

Teine maailmasõda

1938. aasta märtsis toimus anšluss. Austria liideti Saksamaaga ja Viin lakkas olemast pealinn. Järgnes teine maailmasõda, mis lõppes Saksamaa ja tema liitlaste lüüasaamisega.

Punaarmee vallutas Viini 1945. aasta aprillis. Nagu Berliin, nii jagati ka Viin nelja okupatsioonivõimu vahel ning linn oli ümbritsetud Nõukogude Liidu okupatsioonitsooniga. See tekitas probleemi: mis saab siis, kui NSV Liit otsustab linna ülejäänud tsoonid isoleerida välismaailmast, nagu ta oli seda teinud Berliinis. Lääne-Berliini hakkasid lääneriigid seepeale varustama lennukite abil, aga Viinis oli see raskendatud, sest Viini lääneossa ei jäänud häid lennuvälju. Kriis lahenes 1955. aastal nii, et kõik okupatsiooniväed viidi Viinist ja Austriast välja ja Austria kuulutati neutraalseks maaks.

Külm sõda

Pärast Tšehhoslovakkia lagunemist, kui Bratislava sai Slovakkia pealinnaks, on Viin ja Bratislava Euroopa kaks teineteisele kõige lähemal asuvat pealinna. Nende vahe on umbes 80 km ja nad mõlemad asuvad Doonau kaldal.

Euroopa Liit

Austria ühines Euroopa Liiduga aastal 1995.

Rahvastik

Elanike arvu poolest on Viin Austria suurim linn. Seal elab veerand kogu Austria elanikest. Euroopa Liidus on Viin elanike arvult kümnes linn.

Hiilgeaeg

1910. aastal oli Viin Austria-Ungari impeeriumi keskus ja seal elas 2 miljonit inimest. Mitte kunagi varem ega hiljem ei ole Viini elanike arv nii suur olnud. Sel ajal kuulus Viin maailma kümne suurima linna hulka. Kolmandik linlastest olid slaavlased või ungarlased. Tšehhide arvult oli Viin maailma teine linn Praha järel. Pärast esimest maailmasõda pöördus neist enamik neist oma ajaloolisele kodumaale tagasi, mis tähendas suurt langust rahvaarvus. 1910. aasta rahvaarv ei ole tänapäevani taastunud.

Juudid

Pikemalt artiklis Aškenazi juudid

1923. aastal elas Viinis 201 513 juuti. Juutide arvult oli Viin kolmas linn Euroopas. Enamik nendest hukati holokaustis.

Tänapäev

2001. aastal oli 16% Viini elanikest kodakondsuselt mitteausterlased. Peaaegu pooled neist olid pärit Jugoslaaviast, peamiselt serblased. Viinlaste hulgas oli ka 2,5% türklasi, 0,9% poolakaid ja 0,8% sakslasi.

Aasta	1754	1800	1850	1900	1910	1923	1939
Elanike arv	175 460	271 800	551 300	1 769 137	2 083 630	1 918 720	1 770 938
Aasta	1951	1961	1971	1981	1991	2001	2008
Elanike arv	1 616 125	1 627 566	1 619 885	1 531 346	1 539 848	1 550 123	1 678 435

Kliima

Viinis on parasvöötme kliima. Aastas sajab keskmiselt 621 mm sademeid. Kõige kuivemad kuud on jaanuar (37 mm) ja veebruar (39 mm), kõige sajusemad juuni (70 mm) ja juuli (68 mm).

Kõrgehitised

Linna kõrgeimad ehitised on teletorn Donauturm, DC Tower 1 ja Millennium Tower.

Üritused

Life Ball

Pikemalt artiklis Life Ball

Kord aastas toimub Viini raekoja platsil Euroopa suurim heategevusüritus. See paljude kuulsuste ja patroonide osalusega pidulik festival või ball kogub raha ja toetab HIVi nakatunud või AIDSi haigestunud inimesi. Üritust korraldab mittetulundusühing AIDS LIFE, mis asutati 1992. aastal. Lisaks on organisatsiooni selge eesmärk tõsta üldsuse teadlikkust sellest epideemiast.