Agaav

Agaav
	; Agave americana
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae;
Hõimkond	Õistaimed Magnoliophyta;
Klass	Üheidulehelised Liliopsida;
Selts	Asparilaadsed Asparagales;
Sugukond	Asparilised Asparagaceae;
Alamsugukond	Agaavilised Agavaceae;
Perekond	Agaav Agave;

Agaav (Agave) on sukulentide perekond aspariliste sugukonnast, agaaviliste alamsugukonnast.

Nimetus

Agaav on saanud nimetuse vanakreeka mütoloogia tegelaskuju Agaue järgi, kes tappis purjuspäi oma poja Pentheuse ja hiljem häbi pärast ka enese. Vanakreekakeelne sõna agaue (Ἀγαύη) tähendab 'väga kuulus'.

Süstemaatika

Esimesena kirjeldas agaavi perekonda Carl von Linné. Välise sarnasuse põhjal peetakse agaave sageli kaktustele lähedasteks. Tegelikult pole nad kaktuste sugulased. Agaavid on lähedased liilia ja amarüllise perekonnale. Varem paigutatigi agaavid amarülliliste sugukonda. Perekonda kuulub mitusada liiki.

Levila ja kasvukoht

Agaavid kasvavad peamiselt Mehhikos, kuid ka Ameerika Ühendriikide lõuna- ja lääneosa ning Lõuna-Ameerika sademetevaestes piirkondades.

Kirjeldus

Tihedalt asetsevad lihavad sakiliste või ogaliste servadega lehed moodustavad tavaliselt kodariku, kinnitudes lühikesele varrele ja jättes sageli mulje, et lehed kasvavad välja otse maa seest. Suurte agaavide kodariku läbimõõt võib ulatuda mitme meetrini.

Agaav õitseb ainult ühe korra; pärast seda taim sureb. Sellest hoolimata võib taime eluiga ulatuda mitmekümne aastani, sest sageli hakkavad agaavid õitsema alles 10–30-aastaselt. Paljudel agaavidel on tugev kõrge (kuni 10 meetri kõrgune) õisikuvars, mis võib kanda tuhandeid lehterjaid õisi.

Noored taimed kasvavad surnud agaavi juurevõsudest või seemnetest.

Paljude agaaviliikide mahl ärritab nahka ja põhjustab sagedasel kokkupuutel nahaga nahavähki. Kokkupuude agaavimahlaga põhjustab naha punetust ja ville, mis püsivad üks-kaks nädalat. Kipitus võib esineda veel aasta otsa, isegi kui kokkupuutekohas enam midagi näha pole. Kuivanud taimeosi võib seevastu käsitseda paljaste kätega.

Agaaviokka torge võib põhjustada veritsust. Kui torge on sügav, siis võib torkekohas ja sellest kuni 6–7 cm kaugusel nahk veel paar-kolm nädalat sinakas olla.

Kasutamine

Agaavidel on söödavad õied, lehed, varred ja mahl. Sageli süüakse agaavi marineeritult.

Agaavi õisik võib kasvada kuni 12 m pikkuseks ja 30 cm jämeduseks ning sisaldada kuni 17 000 õit. Õisiku kasvamisel voolab palju mahla mööda taimesooni ülespoole. Maapinna lähedale taimevarresse tehakse sisselõige, mille kaudu kogutakse taimemahla. Seda mahla nimetatakse agaavisiirupiks ehk nektariks ja kasutatakse suhkru asemel magusainena.

Agaavimahlast valmistatakse kanget alkohoolset jooki mezcal 'it. Üks selle liike on tekiila, mida tehakse ühest kindlast agaaviliigist, tekiila-agaavist (Agave tequilana) (seda nimetatakse ka siniseks agaaviks).

Sisaliagaavist (Agave sisalana) ja mitmest teisest liigist saadakse sisalit – kiudu, millest valmistatakse köisi ja punutisi.

Agaavid on väga levinud dekoratiivtaimedena haljastuses ja toataimedena. Teadaolevalt toodi agaav Euroopasse 1561. Agaavide populaarsus ilutaimedena sai alguse 19. sajandil. Välitingimustes kasvatatakse neid Vahemere maades ja Musta mere kaldal. Suurte mõõtmete tõttu ei saa kõiki agaave toas kasvatada. Kõige rohkem kasvatatakse ameerika agaavi (Agave americana), mis on just Ameerikas levinuim liik.

Agaavimahla on kasutatud muu hulgas seedehäirete ja artriidi leevendamiseks ning diureetikumina.

Agaavilehed sisaldavad steroidide hulka kuuluvaid saponiine, mida kasutatakse hormoonpreparaatide, näiteks kortisooni ja progesterooni sünteesimiseks. Hiinas valmistatakse agaavist rasestumisvastaseid preparaate.