August Strindberg

Johan August Strindberg (22. jaanuar 1849 Stockholm – 14. mai 1912 Stockholm) oli rootsi kirjanik, kes on tuntud eelkõige oma näidendite poolest. Ta tegeles ka kujutava kunstiga.

Strindbergi varased teosed esindavad naturalismi, hilisemad kalduvad sümbolismi. Teda peetakse ka üheks näitekirjandusse ekspressionismi toojaks.

Pariisi Kommuuni mõjul sai Strindbergist sotsialist, aga ta ei järginud kunagi kindla erakonna programmi ega maailmavaadet. Tema teosed väljendavad üldiselt vasakpoolset maailmavaadet, neis on läbivaks teemaks ühiskonna ebaõiglane ülesehitus, kuid ükski tema teos pole siiski poliitikateemaline.

Strindbergi mõju oma loomingule on tunnistanud teiste hulgas Tennessee Williams, Edward Albee, Maksim Gorki, John Osborne ja Ingmar Bergman. Eugene O'Neill pühendas oma Nobeli kirjandusauhinna kättesaamisel peetud kõnest suure osa Strindbergi mõju kirjeldamisele enese loomingus, nimetades teda "suurimaks geeniuseks kõigi modernsete näitekirjanike seas".

Abielud

August Strindberg oli kolm korda abielus.

1877. aastal abiellus ta Siri von Esseniga, kes oli temast aasta noorem. Siri oli 1872–1876 olnud abielus parun Carl Gustaf Wrangeliga ja sellest abielust oli tal tütar Sigrid. Siri oli tahtnud näitlejaks saada, aga seda ei peetud aadlikule kohaseks; kui ta siiski näitlejana tööle hakkas, oli see tema abikaasale piisav põhjus abielu lahutamiseks. Järgmisel aastal abiellus Siri August Strindbergiga. Sellest abielust sündisid tütred Karin Smirnov, kes abiellus hiljem soome päritolu nõukogude kommunisti Vladimir Smirnoviga, ja Greta, poeg Hans ja veel üks väikelapsena surnud tütar. Abielu lahutati 1891. aastal.

1893. aastal abiellus Strindberg 21-aastase Austria kirjaniku ja tõlkija Frida Uhliga. Abielust sündis tütar Kerstin. Abielu lahutati 1895, sest Strindberg ei kiitnud heaks Frida sekkumist oma äriasjadesse.

1901. aastal abiellus Strindberg 23-aastase näitleja Harriet Bossega. Abielust sündis tütar Anne-Marie. Abielu lahutati 1902. aastal Strindbergi peaaegu paranoilise armukadeduse tõttu.

Eesti keeles ilmunud teosed

"Südametunnistuse piinad" ("Samvetskval", 1884), "Meie Elu" kaasanne, Narva 1908, 24 lk, tõlkinud A. R.
"Preili Julie. August Strindberg'i Naturalistline kurbmäng" ("Fröken Julie", 1888), Hermann, Tartu 1909, 48 lk, tõlkinud Liina Grossschmidt
"Isa. Kurbmäng kolmes vaatuses". Vanemuise näitelava (mimeograafpaljundus), Tartu 1911, tõlkinud Anna Markus
"Punane tuba. Kujutused kunstnikkude ja kirjanikkude elust" ("Röda rummet"). Maa, Tallinn 1912, 338 lk; kirjaniku loaga eestistanud Leeni Ploompuu
"Abielu", Loodus 1928, tõlkinud Ernst Raudsepp
"Üksi", Eesti Kirjanduse Selts 1929, tõlkinud Adelaide Lemberg
"Hemsö rahvas", Elu 1929, tõlkinud H. Agumees
"Tõsielulised utoopiad" (neli juttu), Eesti Kirjanduse Selts 1930, tõlkinud Meta Grünfeldt
"Teenijatüdruku poeg. Ühe hinge arenemislugu (1849–1872)", Eesti Kirjanduse Selts, Tartu 1938, 504 lk, tõlkinud ja järelsõna "August Strindberg" lk 476–485: Ernst Raudsepp
"Tollivalvur" – valimikus "Merejutte", Loomingu Raamatukogu 1959, nr 2, lk 48–52, tõlkinud Arnold Ravel
"Surmatants", Perioodika, Loomingu Raamatukogu 1971, nr 12/13, tõlkinud Arnold Ravel
"Punane tuba", Eesti Raamat 1972, tõlkinud Henrik Sepamaa
"Preili Julie", Perioodika, Loomingu Raamatukogu 1975, nr 42, tõlkinud Ülev Aaloe
"Valitud näidendid" ("Isa"; "Preili Julie"; "Mäng tulega"; "Gustav Vasa"; "Erik XIV"; "Surmatants"; "Unenäomäng"; "Kummitussonaat"; "Pelikan"). Eesti Raamat 1984, 512 lk, koostanud Ülev Aaloe, tõlkinud Ülev Aaloe, Arnold Ravel ja Henrik Sepamaa; järelsõnad: "August Strindbergi elust ja dramaturgiast" lk 495–501: Ülev Aaloe; "August Strindbergi ajaloodraamade taustast" lk 502–506: Anu Saluäär
"Valitud näidendid", Faatum 1999, 510 lk, tõlkinud ja järelsõna: Ülev Aaloe; ISBN 998585621X
"Üksi", LR 2012, nr 11/12, tõlkinud Ülev Aaloe, värsid tõlkinud Joel Sang, 104 lk; ISBN 9789949488667
"Hullu mehe kaitsekõne" (autobiograafiline romaan kirjaniku esimesest abielust Siri von Esseniga). Tõlkinud ja järelsõna: Ülev Aaloe. Koolibri, Tallinn 2015, 296 lk; ISBN 9789985034040

Vaata ka

Augustipreemia (Augustpriset)

Kirjandus

Anatoli Lunatšarski, "Väliskirjandusest", tõlkinud Aleksander Klejnot, Eesti Raamat, Tallinn 1977, lk 5–9 (artikkel "Individualismi märter. August Strindberg")