Bass
See artikkel räägib hääleliigist bass; pillide kohta vaata artiklit basspillid; teiste tähenduste kohta vaata bass (täpsustus) |
Hääleliigid |
Naishääled Meeshääled |
Vaata ka |
Bass (itaalia keeles basso 'madal') on kõige madalam meeshääl, ulatusega umbes E–f1. Bass on ka madalaim partii heliteoses.
Bassihääl kujutab ooperis tavaliselt isa, vanemat riigimeest või kõige süngemat kaabakat. Varased ooperid kirjutati kindlale lauljale, sest võimekaid bassilauljaid oli vähe.
Mozart kirjutas kergemale bassihäälele.
Kuulsamaid bassiosi Mozarti ooperites:
- Figaro, "Figaro pulm"
- Leporello, "Don Giovanni"
- Osmin, "Haaremirööv"
Osmini rolli looja on laulja Ludvig Fischer, keda võib pidada ka tigekoomilise bassi traditsiooni rajajaks.
19. sajandi itaalia ooperis oli bassil suurem tähtsus.
Kuulsamaid bassiosi itaalia ooperites:
- Oroveso, "Norma" (Bellini)
- Giorgio, "Puritaanlased" (Bellini)
- Attila, "Attila" (Verdi)
- Philip II, "Don Carlos" (Verdi)
- Don Pasquale, "Don Pasquale" (Donizetti; Luigi Lablachele (1794–1858) kirjutatud roll)
- Assur, "Semiramide" (Rossini; Filippo Gallile (1783–1853) kirjutatud roll)
Vene ooperi "Elu tsaari eest" (Glinka) peaosa oli kirjutatud bassile. Pärast seda hakati süngekõlalist vene bassihäält eriti kõrgelt hindama. Suur edu oli Mussorgski ooperil "Boriss Godunov". Fjodor Šaljapin (1873–1938) pani selle ja teiste vene ning prantsuse ooperi bassirollidega aluse uuele stiilile. Seda stiili järgisid Boris Hristov, Nikolai Gjaurov ja ameeriklane Samuel Ramey.
Kuulsaid basse: Fjodor Šaljapin, Boris Christoff, Matti Salminen.
"Guinnessi rekordite raamatus" on kõige madalama inimese tekitatud ja helikandjale salvestatud noodi tekitajateks J. D. Sumner, Dan Britton ja Tim Storms.