Bessaraabia

Bessaraabia (rumeenia keeles Basarabia, ukraina keeles Бессарабія) on maa-ala Pruti ja Dnestri jõe vahel.

Bessaraabia nimetus on pärit Valahhia piirkonna valitsejadünastia Basarab I nimest.

Ajalugu

Alates 3. kuni 11. sajandini puudus Bessaraabias riigivõim. Sealt käisid läbi paljud rändrahvad, kelle kontroll selle piirkonna üle kadus niipea, kui saabus järgmine rändrahvaste laine. Sealt käisid läbi goodid, hunnid, avaarid, bulgaarlased, idaslaavlased, ungarlased, petšeneegid, kumalased ja mongolid ning mõnedki neist mitu korda. Hiljem saavutasid püsivama, kuigi mitte täieliku kontrolli selle piirkonna üle Bulgaaria ja Valahhia valitsejad. Rändrahvaste liikumisega kaasnes sageli vägivald, eriti mongolite ja Kuldhordi vallutusretkedega. Mongolite viimane vallutusretk toimus 1343.

Seejärel hakkas 14. sajandi teisel poolel tugevnema Moldova vürstiriik. 1484 vallutas Bessaraabia Musta mere äärse ala Osmanite riik. 1538 laiendas Türgi oma valdusi juba Kesk-Bessaraabiale ja Põhja-Bessaraabia sai Türgi vasallriigiks.

Ajavahemikul 1711–1812 vallutas Venemaa Bessaraabia oma sõdades Türgi ja Austria vastu koguni 5 korral.

Bessaraabia läks Prantsusmaa keisri Napoleon I ja Venemaa keisri Aleksander I vahel sõlmitud mõjusfääride lepingu alusel 1812 Venemaa keisririigile.

Pärast Venemaa keisririigi lagunemist läks Bessaraabia piirkond 27. märtsil 1918 autonoomse piirkonnana (keskus Chișinău) Rumeenia kuningriigi koosseisu ning 26. novembril liitus Rumeeniaga täielikult.

Saksamaa ja NSV Liidu vahel sõlmitud Molotovi-Ribbentropi pakti tulemusena nõudis NSV Liit (Saksamaa diplomaatilisel toel) 1940. aastal piirkonda Rumeenialt Nõukogude Liidule, ähvardades nõudmiste mittetäitmisel Rumeeniat sõjalise invasiooniga. Nõukogude Liit nõudis üle 44 000 km2 laiuse ia 3,2 miljonilise elanikkonnaga ala loovutamist, mis moodustas umbes kuuendiku Suur-Rumeeniast. 28. juunil 1940 tungisid Punaarmee väed Bessaaraabiasse ja Põhja-Bukoviinasse ning okupeerisid ja annekteerisid alad.

Bessaraabia põhiosas moodustati Moldaavia NSV, mille koosseisu liideti ka enne Ukraina NSV-sse Moldaavia ANSV-na kuulunud Transnistria. Bessaraabia äärmine põhjaosa ning lõunapoolne, mereäärne osa anti Ukraina NSV-le.

Rahvuslik koosseis

Venemaa 1817. aasta rahvaloenduse järgi elas Bessaraabias 96 526 perekonda 482 630 elanikuga. Rahvus määrati mitte isikhaaval, vaid perehaaval. Peredest olid 86% rumeenlased, 6,5% ruteenid (tänapäeva mõistes peamiselt ukrainlased), teisi rahvusi oli alla 2%.

Venemaa 1856. aasta rahvaloenduse järgi elas Bessaraabias 990 274 elanikku, kellest rumeenlasi oli 74%, ukrainlasi 12%, juute 8%, bulgaarlasi ja gagauuse kokku 5% ja sakslasi 2,4%, teisi vähem.

Venemaa 1897. aasta rahvaloenduse järgi elas Bessaraabias 1 935 412 elanikku, kellest rumeenlasi oli 47,6%, ukrainlasi 19,6%, juute 11,8%, venelasi 8%, bulgaarlasi 5,3%, sakslasi 3,1% ja gagauuse 2,9%.

Rumeenia 1930. aasta rahvaloenduse järgi elas Bessaraabias 2 864 662 elanikku, kellest rumeenlasi oli 56,2%, venelasi 12,3%, ukrainlasi 11,0%, juute 7,2%, bulgaarlasi 5,7%, gagauuse 3,4% ja sakslasi 2,8%. Maakondade lõikes olid elanikud väga ebaühtlaselt jaotunud: nii bulgaarlaste, ukrainlaste, sakslaste kui gagauuside jaoks leidus maakond, kus nad moodustasid absoluutse enamuse rahvastikust.

Vaata ka

Välislingid

Румыния Молдова Бессарабия Приднестровье