Bulgaaria

Bulgaaria Vabariik bulgaaria Република България Republika Bulgaria
Bulgaaria lipp Bulgaaria vapp
Riigihümn	"Mila rodino"
Pealinn	Sofia
Pindala	110 994 km²
Riigikeel	bulgaaria
Ametlikud keeled	bulgaaria
Rahvaarv	6 795 803 (2023)
Rahvastikutihedus	61,2 in/km²
President	Rumen Radev
Peaminister	Dimitǎr Glavčev
Iseseisvus	3. märts 1878 22. september 1908
SKT	56,832 mld $ (2017)
SKT elaniku kohta	8228 $ (2017)
Valuuta	Bulgaaria leev (BGN)
Ajavöönd	Ida-Euroopa aeg
Tippdomeen	.bg
ROK-i kood	BUL
Telefonikood	359

Bulgaaria (ametlik nimi Bulgaaria Vabariik) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaare idaosas, Musta mere läänerannikul. Tema naabrid on põhjas Rumeenia, läänes Serbia ja Põhja-Makedoonia ning lõunas Kreeka ja Türgi.

Bulgaaria on 2007. aastast Euroopa Liidu liige.

Loodus

Pinnamood

Ida-lääne suunas kulgev mäeahelik Stara planina jagab riigi kaheks. Need mäed tõusevad kohati küll 2100 m kõrgusele merepinnast, kuid neil on ümarad tipud ja nad ei jäta sakilist muljet. Stara planinat läbib mitu kuru.

Stara planinast põhja pool on Doonau jõe ümber Valahhia madalik ehk Alam-Doonau madalik.

Stara planinaga rööbiti kulgeb lõuna pool Sredna Gora mäeahelik. Sredna Gorast lõuna poole jääb Traakia tasandik, mille moodustab Maritsa jõe lai org ning kus on Bulgaaria parim põllumaa.

Bulgaaria edelaosas on suur mägine ala, kuhu kuuluvad Rila, Pirini läänes ja Rodope mäed lõunas. Bulgaaria kõrgeim mäetipp Musala Rila mägedes on 2925 m kõrge. Rodope mäed moodustavad piiri Kreekaga.

Ainsad madalikud peale Alam-Doonau madaliku ja Traakia tasandiku on Musta mere ääres (Musta mere rannikumadalik) ning maa lääneosas Sofia ümbruses.

Rahvastik

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Bulgaaria rahvaarv 7 364 570. Elanikest oli bulgaarlasi 84,8%, türklasi 8,8%, mustlasi 4,9%, venelasi 0,15% ja armeenlasi 0,1%.

Asulad

Bulgaarias on 257 linna.

Osaline loend: Asenovgrad - Blagoevgrad - Botevgrad - Burgas - Čepelare - Čirpan - Dobrič - Elhovo - Gabrovo - Harmanli - Haskovo - Ivajlovgrad - Jambol - Kajnardža - Kǎrdžali - Kazanlǎk - Kjustendil - Kotel - Kubrat - Kula - Lǎki - Loveč - Malko Tǎrnovo - Momčilgrad - Montana - Nova Zagora - Novi pazar - Omurtag - Pazardžik - Pernik - Pleven - Plovdiv - Pomorie - Preslav - Razgrad - Ruse - Sevlievo - Silistra - Slǎnčev brjag - Sliven - Sofia - Stanke Dimitrov - Stara Zagora - Svilengrad - Svištov - Šumen - Zlatni pjasǎci - Zlatograd - Tǎrgovište - Topolovgrad - Varna - Veliko Tǎrnovo - Vidin

Vaata ka: Bulgaaria linnade loend

Haldusjaotus

Bulgaaria jaguneb 28 piirkonnaks (област):

Bulgaaria piirkonnad

1. Blagoevgradi piirkond
2. Burgasi piirkond
3. Dobriči piirkond
4. Gabrovo piirkond
5. Haskovo piirkond
6. Jamboli piirkond
7. Kǎrdžali piirkond
8. Kjustendili piirkond
9. Loveči piirkond
10. Montana piirkond
11. Pazardžiki piirkond
12. Perniki piirkond
13. Pleveni piirkond
14. Plovdivi piirkond
15. Razgradi piirkond
16. Ruse piirkond
17. Silistra piirkond
18. Sliveni piirkond
19. Smoljani piirkond
20. Sofia linna piirkond
21. Sofia piirkond
22. Stara Zagora piirkond
23. Šumeni piirkond
24. Tǎrgovište piirkond
25. Varna piirkond
26. Veliko Tǎrnovo piirkond
27. Vidini piirkond
28. Vraca piirkond

Piirkonnad jagunevad valdadeks (община), mida on kokku 260.

Ajalugu

Eelajaloolised kultuurid hakkasid Bulgaaria alal arenema neoliitikumis. Varna linna lähedal asuvast matmispaigast on avastatud maailma vanim aare; väljakaevatud esemed pärinevad 4. aastatuhandest eKr. Matmispaik on vanem kui Vana-Egiptuse ja Mesopotaamia matmispaigad. Antiikajal elasid aladel traaklased ja hiljem pärslased, kreeklased ja roomlased.

Alates 5. sajandist asustasid maa järk-järgult slaavlased, kes hakkasid 7. sajandil Kesk-Aasiast Balkani poolsaarele rännanud turgi päritolu bulgaaride järgi ka ennast hiljem bulgaarlasteks nimetama. Bulgaaria ajalugu ühtse riigina algas, kui 681. aastal loodi Esimene Bulgaaria riik. See hõlmas lisaks tänapäeva Bulgaariale ka enamikku Balkanist. Bulgaaria ajaloo tähtsündmusteks loetakse slaavi kirja loomist vendade Kyrillose ja Methodiose poolt ning vürst Borisi ja terve Bulgaaria ristiusustamist kümme aastat hiljem, õigeusku. See muutis Bulgaaria Balkani maade kultuurikeskuseks.

Teise Bulgaaria riigi langusega 1396. aastal läks territoorium ligi viieks sajandiks Osmanite võimu alla. Eksisteeris vasallriik Bulgaaria vürstiriik.

Vene-Türgi sõda (1877–1878) viis Bulgaaria vürstiriigi (1878–1908) ja Bulgaaria kuningriigi (1908–1946) moodustamiseni. Teises maailmasõjas oli Bulgaaria sõja algusaastatel teljeriikide lepinguosaline, kuid 1944. aasta augustis teatas Bulgaaria oma ühepoolsest sõjast väljumisest ja palus Saksa vägedel lahkuda.

16. septembril 1944. aastal sisenes Nõukogude armee Sofiasse. 1946. aastal sai Bulgaariast üheparteiline sotsialistlik riik Nõukogude Liidu mõjusfääris (Bulgaaria Rahvavabariik). 1989. aastal said võimalikuks mitme parteiga valimised, misjärel toimus Bulgaaria üleminek demokraatiale ja turumajandusele.

2004. aastal liitus Bulgaaria NATO-ga ja 2007. aastal Euroopa Liiduga. Sama aasta 20. mail toimusid riigis ka Euroopa Parlamendi valimised, kus valiti 18 Euroopa parlamendi liiget.

Vaata ka

• Bulgaaria kirjandus
• Bulgaaria muusika
• Bulgaaria meedia
• Bulgaaria Sotsialistlik Partei
• Radikaaldemokraatlik Partei
• Bulgaaria tsaaririik
• Bulgaaria näitlejate loend
• Bulgaaria pass

Välislingid

• Essential History of Bulgaria in Seven Pages