Botswana

Botswana Vabariik inglise Republic of Botswana tsvana Lefatshe la Botswana
Botswana lipp Botswana vapp
Riigihümn	Fatshe leno la rona (Blessed Be This Noble Land)
Pealinn	Gaborone
Pindala	581 737 km²
Riigikeel	inglise ja tsvana
Rahvaarv	2 291 661 (2017)
Rahvastikutihedus	3,9 in/km²
Riigikord	presidentaalne vabariik
President	Duma Boko
Iseseisvus	30. september 1966
SKT	17,407 mld $ (2017)
SKT elaniku kohta	7595 $ (2017)
Valuuta	pula (BWP)
Ajavöönd	UTC+2:00
Tippdomeen	.bw
ROK-i kood	BOT
Telefonikood	+267

Kaart

Botswana (ametlik nimi Botswana Vabariik) on merepiirita riik Lõuna-Aafrikas. Kodanikud kutsuvad ennast "batswana" (ainsuses: motswana), eesti keeles kasutatakse sõnu tsvana või botswanalane. Varasem Suurbritannia protektoraat nimega Betšuaanamaa sai uue nime, Botswana, pärast iseseisvumist 30. septembril 1966. Riik on nime saanud maa suurima etnose – tsvanade järgi. Kuulub Rahvaste Ühendusse. Riigis on peetud vabasid ja demokraatlike valimisi alates iseseisvumisest.

Riigi pindala on 581 730 km², mis teeb Botswanast maailmas suuruselt 48. riigi. Botswana on tasane maa, ligi 70% on kaetud Kalahari kõrbega. Riigil puudub väljapääs merele ning maismaapiir on tal lõunas ja kagus Lõuna-Aafrika Vabariigiga, põhjas ja läänes Namiibiaga ning kirdes Zimbabwega. Põhjakirdes on väga väike (umbes 200 m) täpsustamata piirilõik Sambiaga.

Botswana on üks hõredamalt asustatud riike maailmas. Tegemist oli ühe vaeseima riigiga Aafrikas, 1966. aastal oli SKP elaniku kohta umbes 70 USA dollarit. Pärast iseseisvumist on Botswana palju muutunud, olles üks kiiremini kasvava majandusega riike maailmas. SKP (sisemajanduse kogutoodang) elaniku kohta oli 2012. aastal umbes 17 000 dollarit. Majandus, kus domineerib mäetööstus, on tihedalt seotud Lõuna-Aafrika Vabariigiga. Turism on kiiresti kasvav majandusharu. Riigil on tugev esindusdemokraatia traditsioon.

Botswana riigi lipul on samad värvid, mis Eesti lipul, kuid Botswana lipul on need teises suuruses ja järjekorras.

Ajalugu

19. sajandil puhkes sõjategevus Botswana tsvanade ja ndebele hõimu vahel, kes tungisid kirdest Botswana territooriumile. Pinged eskaleerusid ka Transvaaliast tulevate buuridega idas. Pärast seda, kui tsvanade juhid Khama III, Bathoen ja Sebele pöördusid abipalvega Briti valitsuse poole, võttis viimane "Betšuaanamaa" 31. märtsil 1885 enda kaitse alla (Betšuaanamaa protektoraat). Põhjapoolsest territooriumist sai tänapäeva Botswana, lõunapoolsed alad kuuluvad nüüd Lõuna-Aafrika alla. Enamik tsvana keelt rääkivaid inimesi elab tänapäeval Lõuna-Aafrikas.

1964. aasta juunis kiitis Suurbritannia heaks ettepaneku demokraatliku isevalitseva Botswana asutamiseks. Valitsus kolis 1965. aastal Mafikengi linnast Lõuna-Aafrika põhja provintsis värskelt asutatud Gaboronesse, mis asub Botswana piiri lähedal. 1965. aasta põhiseadus viis esimeste üldvalimiste ja iseseisvumiseni 30. septembril 1966. Vabadusliikumise juht Seretse Khama valiti esimeseks presidendiks. Tema valiti tagasi kaks korda. 1984 valiti presidendiks asepresidendina ametis olnud Quett Masire. Ka tema valiti ametisse tagasi kaks korda. Masire lahkus ametist 1998, tema järglaseks sai Festus Mogae, kes valiti tagasi 2004. aastal. Presidendi ametikoht läks 2008. aastal üle Ian Khamale (esimese presidendi pojale), kes oli Mogae ajal asepresident ning varem töötas Botswana armee ülemana.

Riik

Botswanas on esindusdemokraatia, Botswana president on nii riigipea kui valitsuse juht. Valitsus teostab täidesaatvat võimu. Seadusandlik võim kuulub nii valitsusele kui parlamendile. Pärast iseseisvuse väljakuulutamist on riigi mitmeparteilises süsteemis domineerinud Botswana Demokraatlik Partei. Transparency Internationali andmetel on Botswana kõige vähem korrumpeerunud riik Aafrikas ning reastub sarnaselt Portugali ja Lõuna-Koreaga.

Haldusjaotus

Botswana ringkonnad

Botswana jaguneb kümneks ringkonnaks ja kuueks keskalluvusega linnaks:

Chobe ringkond Ghanzi ringkond Kaguringkond Keskringkond Kgalagadi ringkond Kgatlengi ringkond Kirderingkond Kwerengi ringkond Looderingkond Lõunaringkond

Francistown Gaborone Jwaneng Lobatse Selibe Phikwe Sowa Town

Aastal 2001. liideti Ngamilandi ringkond ja Chobe ringkond Looderingkonnaks. 2006. aastast on Chobe ringkond taas eraldi haldusüksus.

Loodus

Riigi maastik on valdavalt lame, kiltmaasarnane. Kalahari kõrb võtab enda alla 70% riigi maismaast. Okavango delta, mis on üks maailma suurimaid sisemaa deltasid, asub loodes.

Limpopo jõgikond, mis asub osaliselt Botswanas, annab ühe oma lisajõe Notwane kaudu läbi Gaborone paisu pealinnale vett. Chobe jõgi asub põhja pool ning on piiriks Botswana ja Namiibia vahel.

Botswanas on mitmekülgne loodus. Lisaks deltale ja kõrbe piirkondadele on ka rohumaad ja savannid, kus leidub gnuusid, antiloope ning teisi imetajaid ja lindusid. Põhja-Botswanas on üks vähestest ohustatud liigi hüäänkoerte alles jäänud suurtest populatsioonidest. Chobe rahvuspargis on maailma suurim aafrika elevantide kontsentratsioon. Pargi pindala on 11 000 km² ja seal elutseb 350 linnuliiki.

Chobe rahvuspark ja Moremi kaitseala (Okavango deltas) on suured turistiatraktsioonid. Leidub ka eraomanduses olevaid kaitsealasid ning ka näiteks ninasarvikutele ja flamingodele spetsialiseerunud varjupaikasid.

Maavarad

Valitsus omab 50% Debswanast, suurimast teemante kaevandavast firmast Botswanas. Mineraalsed maavarad annavad umbes 40% riigituludest. Mitmed rahvusvahelised kaevanduskorporatsioonid on rajanud oma piirkondlikud peakorterid Botswanasse, otsides teemante, kulda, uraani, vaske ja isegi õli ning saanud positiivseid tulemusi. Valitsus teatas 2009. aasta alguses, et nad püüavad muuta oma majanduslikku sõltuvust teemantidest, kuna tõenäoliselt saavad teemandid Botswanas järgmise kahekümne aasta jooksul otsa.

Rahvastik

Käsitsi tuld süütamas. Bušmanid Botswanas

Tsvanad, Botswana suurim rahvusgrupp, moodustab 79% rahvastikust. Suurimad vähemusrahvused on kalangad ning bušmanid ehk sanid. Samuti on väga väike arv indialasi ja valgeid. Viimati mainitud räägivad inglise ja afrikaani keelt ning moodustavad umbes 3% rahvastikust.

Halvenenud majandustingimuste tõttu Zimbabwes hakkas alates aastast 2000 Zimbabwest pärit inimeste arv Botswanas kõvasti kasvama.

Vähem kui 10 000 bušmani elavad ikka traditsiooniliselt kui kütid ja korilased. Alates 1990. keskelt on Botswana valitsus üritanud bušmaneid nende aladelt välja kolida.

HIV/AIDS

AIDSi pandeemia on Botswanat väga valusalt puudutanud. Nagu teisteski Aafrika riikides on AIDS-i majanduslik mõju olnud märkimisväärne. 2006. aasta hinnangul oli keskmine oodatav eluiga sünnihetkel langenud 65. eluaastalt 35-ni ning 24% täiskasvanutest nakatunud HIV/AIDS-i. Valitsus on algatanud mitmeid programme nii tasuta ravimite kui informatsiooni jagamiseks. 2011. aasta UNAIDS-i raporti kohaselt on Botswanas saavutatud üldine – st 80% või rohkem rahvastikust on kaetud – ligipääs ravile. Umbes iga kuues botswanalane on HIV-positiivne, see on peale naabruses oleva Svaasimaa suuruselt teine nakatumise protsent maailmas.

Haridus

Botswana on suutnud viimase paarikümne aastaga suurendada täiskasvanute kirjaoskuse taset; 1991. aastal oli see 69% ja 2008. aastal 83%.

Pärast teemantide avastamist ja tänu sellele riigi tulude suurenemist, kasvasid ka investeeringud haridusse. Õpilastele tagatakse 10 aastat põhiharidust. Umbes pooled õpilastest lähevad edasi õppima keskkooli. Riigis on mitu kolledžit ja kaks ülikooli: Botswana Ülikool (University of Botswana) Gaborones ja Botswana Rahvusvaheline Teadus- ja Tehnikaülikool (Botswana International University of Science and Technology) Palapyes.

Pärast kahte aastakümmet tasuta riigiharidust teatas Botswana 2006. aasta jaanuaris koolitasude uuesti sisse seadmisest. Siiski tasub valitsus täisstipendiumi ja elatuskulud igale ülikoolis õppivale Botswana kodanikule ning kui õpilane soovib omandada eriala, mida kohapeal ei õpetata, nagu näiteks meditsiin, saavad nad täisstipendiumi välismaal õppimiseks.

Keel

Botswana ametlik keel on inglise keel, kuigi tsvana keelt räägitakse laialdaselt kogu riigis. Tsvana keeles on eesliited olulisemad kui paljudes teistes keeltes. Näiteks "bo", mis viitab riigile; "ba", mis viitab inimestele; "mo" on üks inimene ja "se" on keel: peamine hõim Botswanas on tswana, aga riigi nimi on Botswana; kogu rahvastikku nimetatakse tsvana keeles batswana, üks inimene on motswana ja keel, mida räägitakse on setswana. Piirkonniti räägitakse ka teiste hõimude keeli ja mõnel pool ka afrikaani keelt.

Religioon

Umbes 70% riigi kodanikest peab ennast kristlaseks. 2001. aasta rahvaloenduse andmetel on riigis 5000 moslemit (peamiselt Lõuna-Aasiast), 3000 hindut ja 700 bahá’it. Umbes 20% kodanikest ei pea omaks ühtegi religiooni. Jumalateenistustest osavõtjaid on palju nii maapiirkondades kui linnades.

Sport

Jalgpall on kõige populaarsem spordiala Botswanas. Botswana jalgpallikoondis on 2013. aasta aprilli seisuga FIFA edetabelis 125. kohal. Spordialadest on samuti levinud kriket, tennis, ragbi, käsipall ja golf.

Botswana võitis oma esimene olümpiamedali aastal 2012 Londonis, kui Nijel Amos sai meeste 800 m jooksus hõbeda. Aastal 2011 tuli Amantle Montsho maailmameistriks naiste 400 m jooksus, tuues sellega Botswanale esimese maailmatasemel kergejõustiku medali. Tuntud Botswana sportlane on ka kõrgushüppaja Kabelo Kgosiemang, kes on kolmekordne Aafrika meister.

Vaata ka

• Air Botswana
• UNESCO maailmapärand Botswanas

Välislingid

• Ametlik koduleht (inglise ja tsvana keeles)