Boulogne-sur-Mer

Boulogne-sur-Mer
	[ bulɔɲ syʁ mɛʁ ]
	Pindala: 8,4 km²
	Elanikke: 40 910 (1.01.2021)
	Koordinaadid: 50° 44′ N, 1° 37′ E

Boulogne-sur-Mer (pikardi: Boulonne-su-Mér; hollandi: Bonen; ladina: Gesoriacum või Bononia), sageli lihtsalt Boulogne, on rannikulinn Põhja-Prantsusmaal. See on Pas-de-Calais' departemangu alamprefektuur. Boulogne asub Côte d'Opale'il, mis on turistidele mõeldud piirkond La Manche'i Prantsuse rannikul Calais' ja Normandia vahel ning piirkonna kõige külastatavam koht Lille'i linnastu järel. Boulogne on selle departemangu suuruselt teine linn Calais' järel ning suuruselt 183. Prantsusmaal. See on ka riigi suurim kalasadam, mis on spetsialiseerunud heeringale.

Boulogne on iidne linn ning oli peamine Rooma kaubandus- ja suhtlussadam oma Britannia provintsiga. Pärast keisririigi kokkuvarisemisele järgnenud germaanlaste kohaloleku perioodi liideti Boulogne keskajal Prantsusmaa kuningriigi Boulogne'i krahvkonnaga. See oli kahe riigi vahelise konflikti tõttu mitu korda Inglismaa kuningriigi poolt okupeeritud. 1805. aastal oli see mitu kuud Napoleon I vägede peatumisala tema kavandatud sissetungi ajal Ühendkuningriiki.

Linna 12. sajandi kellatorn on tunnustatud UNESCO maailmapärandi nimistusse (koos teiste Belgia ja Prantsusmaa linnakellatornidega), samas kui teine populaarne vaatamisväärsus on merekaitsekeskus Nausicaá.

Nimi

Prantsuse nimi Boulogne tuleneb ladinakeelsest sõnast Bononia, mis oli ka Bologna rooma nimi Itaalias. Mõlemad kohad – ja Vindobona (Viin) – arvatakse olevat tuletatud kohalikest keldi kohanimedest, kusjuures bona võib tähendada vundamenti, tsitadelli või aita. Prantsuse epiteet sur-Mer ("mere ääres") eristab linna Pariisi serval asuvast Boulogne-Billancourtist. Boulogne-Billancourtis asuv Boulogne pärineb omakorda sealsest kirikust, mis on pühitsetud Notre-Dame de Boulogne'ile, "Boulogne[-sur-Mer]i jumalaemale".

Ajalugu

Linna päritolu

Linna rajamine, mida roomlased tundsid Gesoriacumina, omistatakse keldi boii hõimule. Varem aeti seda mõnikord segamini Julius Caesari Portus Itiusega, kuid nüüd arvatakse, et see oli Calais' lähedal asuv ala, mis on sellest ajast peale mudastunud. Kõrge tuletorn ehitati Gesoriacumisse u 39. aastal pKr keiser Caligula käsul, tõenäoliselt valmistudes sissetungiks Britanniasse. Tuntud kui Tour d'Ordre, ranniku erosioon põhjustas selle merre kukkumise 1644. aastal.

Alates Claudiuse sissetungi ajast 43. aastal pKr moodustas Gesoriacum peamise sadama, mis ühendas ülejäänud keisririiki Britanniaga. See oli Rooma mereväe Britannia laevastiku põhibaas kuni selle admirali Carausiuse mässuni 286. aastal. Keiserliku vastuse osana piiras nooremkeiser Constantius I Chlorus 293. aastal seda edukalt maalt ja merelt. Asula nimi muudeti mingil hetkel Gesoriacumi rüüstamise ja 310. aasta vahelisel ajal Bononiaks, võib-olla selle ümberasustamise või rüüstatud ja madalamal asuva linna asendamise tõttu mõne teise lähedalasuva kogukonnaga.

Linn oli moriinide ('mererahva') oluline linn ja Zosimos nimetas seda 4. sajandi lõpus Germanorumiks ('germaanikeelseks').

Keskaeg

Pikemalt artiklis Boulogne'i krahvkond

Pikemalt artiklites Boulogne'i piiramine (1492) ja Boulogne'i piiramised (1544–46)

Keskajal oli Boulogne samanimelise krahvkonna keskus, mis asutati 9. sajandi keskpaigas. Oluline krahv Eustache II abistas William Vallutajat Inglismaa vallutamisel. Tema naine asutas linna Notre Dame'i toomkiriku, millest sai alates 12. sajandist palverännukoht, kus osales 14 Prantsuse ja 5 Inglismaa kuningat. See oli oluline vaalapüügikeskus enne 1121. aastat. Linn elatus heeringapüügist ja sai 1203. aastal krahv Renaud de Dammartinilt omavalitsusharta.

Piirkonna üle võitlesid prantslased ja inglased, sealhulgas mitu inglaste okupatsiooni Saja-aastase sõja käigus. 1492. aastal piiras Inglismaa Henry VII Boulogne'i enne konflikti lõppu Étaples'i rahuga. Inglased okupeerisid Boulogne'i taas aastatel 1544–1550. 1550. aastal lõpetas Boulogne'i rahu Inglismaa sõja Šotimaa ja Prantsusmaaga. Prantsusmaa ostis Boulogne 400 000 krooni eest tagasi. Salakaubaveo kultuur valitses linnas kuni 1659. aastani, kui prantslaste piir Flandrias nihkus Püreneede rahuga põhja poole.

19. sajand

Boulogne sai oma praeguse staatuse kui Pas-de-Calais' departemangu alamprefektuur 1800. aastal seoses territoriaalsete ümberkorraldustega revolutsioonilisel Prantsusmaal. Prantsusmaast sai 1804. aastal keisririik; 1803. aastal sai Boulogne'ist keiserlik linn (Ville Impériale).

19. sajand oli Boulogne'i jaoks edukas, sest sellest sai pärast Longueau–Boulogne'i raudtee valmimist 1848. aastal, mis ühendas linna Prantsusmaa pealinnaga, jõukate pariislaste supluskuurort. 19. sajandil rekonstrueeris Notre-Dame de Boulogne'i basiilika preester Benoît Haffreingue, kes väitis, et sai 1820. aastal jumalalt kutse rekonstrueerida linna varemeis basiilika. Napoleoni sõdade ajal kogus Napoleon Boulogne'i Grande Armée, et 1805. aastal Ühendkuningriiki tungida. Tema plaanid peatasid aga muud Euroopa asjad ja kuningliku mereväe ülemvõim.

Napoleon Bonaparte'i vennapoeg Louis-Napoleon Bonaparte (hilisem keiser Napoleon III) naasis maapaost Suurbritannias salaja Prantsusmaale, sõites 1840. aasta augustis läbi Boulogne'i. Hiljem mõisteti ta Strasbourgis mässu juhtimise eest vangi.

Maailmasõjad

Pikemalt artiklites Boulogne'i lahing (1940) ja Operatsioon Wellhit

Esimese maailmasõja ajal oli see sisenemiskoht esimesele Prantsusmaale randunud Suurbritannia ekspeditsioonivägede üksusele ning paljudele teistele pärast seda. Boulogne oli üks kolmest põhisadamast, mida Rahvaste Ühenduse armeed läänerindel läbi kogu Esimese maailmasõja kõige laialdasemalt kasutasid. See suleti ja puhastati 27. augustil 1914, kui liitlased olid sunnitud Saksamaa pealetungi ees taanduma, kuid avati uuesti oktoobris ja sellest kuust kuni sõja lõpuni moodustasid Boulogne ja Wimereux ühe peamise haiglapiirkonna.

Kuni 1918. aasta juunini maeti Boulogne'i haiglates surnud ühele linna kalmistule (Cimetiere de L'Est), kus Rahvaste Ühenduse hauad moodustasid pika, kitsa riba piki kalmistu parempoolset serva. 1918. aasta kevadel leiti, et vaatamata korduvatele lõunasuunalistele laiendustele hakkab idakalmistul ruumi väheks jääma ning uue kalmistu asukohaks valiti Terlincthun. See oli ka liitlaste (Prantsusmaa ja Suurbritannia) relvatootmise konverentsi asukoht.

Saksa sissetungipraamid Boulogne'i sadamas Suurbritannia lahingu ajal 1940. aasta suvel

22. mail 1940 Prantsusmaa lahingu ajal üritasid kaks Suurbritannia kaardiväepataljoni ja mõned pioneerid kaitsta Boulogne'i Saksa 2. tankidiviisi rünnaku eest. Vaatamata ägedale võitlusele olid britid vähemuses ja ellujäänud evakueeriti kuningliku mereväe hävitajate poolt, olles sakslaste pideva tulistamise all. 15. juunil 1944 pommitasid kuningliku õhuväe 297 lennukit (155 Avro Lancasterit, 130 Handley Page Halifaxi ja 12 De Havilland Mosquitot) Boulogne'i sadamat, et suruda maha Saksa mereväe tegevus D-päeva järel. Mõned Lancasterid kandsid Tallboy pomme ning sadam ja selle ümbrus hävinesid täielikult. 1944. aasta augustis kuulutas Adolf Hitler linna "kindluseks", kuid selle alistas Operatsioon Wellhit, mis oli Kanada 3. jalaväediviisi rünnak ja vabastamine septembris. Ühes juhtumis juhatas prantsuse tsiviilisik kanadalased "salajasse käiku", mis viis müüriga ümbritsetud vanalinna ja läks mööda sakslastest kaitsjatest.

Hävitatud linnataristu asendamiseks viidi 1950. ja 60. aastatel ellu taskukohaseid elamu- ja avalike rajatiste projekte funktsionaalses, brutalistlikus ehitusstiilis .

Geograafia

Asukoht

Boulogne-sur-Mer asub Põhja-Prantsusmaal, La Manche'i ääres ja Liane'i jõe suudmes. Linnulennult on Boulogne u 30 km Calais'st, 50 km Folkestone'ist, 100 km Lille'ist ja Amiensist, 150 km Rouenist ja Londonist ning 215 km Pariisist.

Boulogne on suhteliselt oluline linn põhjarannikul, mis avaldab mõju Boulonnaisi territooriumile (74 linna ja küla, mis ümbritsevad Boulogne'i). Rannik koosneb olulistest turismiobjektidest, nagu Gris-Nezi ja Blanc-Nezi neemed (mis on Inglismaale lähimad punktid Prantsusmaal), ning atraktiivsetest mereäärsetest kuurortidest, nagu Wimereux, Wissant, Hardelot ja Le Touquet. Tagamaa on peamiselt maaeluline ja põllumajanduslik.

Transport

Boulogne asub Autoroute A16 (Pariis-Amiens-Calais-Dunkerque) lähedal. Linna bussiteenuseid opereerib Marinéo. Firma Flixbus bussiliin ühendab Pariisi Boulogne'iga. Bussiteenused on saadaval Calais'sse ja Dunkerque'i.

Linnas on raudteejaamad, millest kõige olulisem on Gare de Boulogne-Ville, mis asub linna lõunaosas. Gare de Boulogne-Tintelleries'd kasutavad piirkondlikud rongid. See asub ülikooli ja kesklinna lähedal. Endised Gare de Boulogne-Maritime ja Gare de Boulogne-Aéroglisseurs toimisid raudteepraamiühendustena (Inglismaale).

Pärast seda, kui LD Lines sulges 2010. aastal Doverisse suunduva liini, ei ole Boulogne'il üle La Manche'i parvlaevateenuseid.

Piirkondlikud rongid on TER Hauts-de-France, mida juhib SNCF. Põhiteenus kulgeb Gare de Boulogne-Ville'ist Gare de Calais-Fréthuni, Gare de Calais-Ville'i kaudu Gare de Lille-Flandresi.

Linnastumine

Linn jaguneb mitmeks osaks:

Kesklinn: rühmitab ajaloolisi ja administratiivhooneid, samuti majutuskohti, kauplusi, panku, kirikuid, jalakäijate tänavaid ja paiku.
Kindlustatud linn: vanalinn, kus on palju ajaloomälestisi (loss-muuseum, basiilika, kellatorn, keisripalee) ning ka raekoda ja kohtumaja. Seda ümbritsevad 13. sajandi vallid, mida jalutajad tänapäeval väga hindavad.
Gambetta-Sainte-Beuve: turismipiirkond, mis asub linna loodeosas, ranna ja puhkesadama serval.
Capécure: majandus- ja tööstuspiirkond, mis asub linna lääneosas sadama ümber.
Saint-Pierre: endine kalurite naabruskond, hävis Teise maailmasõja ajal ja rekonstrueeriti pärast seda.
Chemin Vert: 1950. aastatel loodud vöönd, mis täna tunneb vaesust ja tööpuudust. See on Franck Ribéry naabruskond.
Dernier Sou: elamurajoon, mis asub linna idaosas.
Beaurepaire: elamurajoon, mis asub linna põhjaosas.
Bréquerecque: elamurajoon, mis asub linna lõunaosas.

Kliima

Boulogne-sur-Mer'is on mereline kliima, kus on külmad talved, mis ei ületa külmumist, ja jahedad suved, mida karastab kokkupuude merega. Arvestades selle asukohta, on kliima Inglismaa lõuna- ja idaranniku piirkondade kohta aasta läbi üsna külm. Sademeid on ka rohkem kui nimetatud Lõuna-Inglismaa kohtades.

Rahvaarvu muutus

1793	10 137
1806	13 257
1821	17 728
1831	20 874
1841	29 145
1851	30 783
1861	35 349
1872	38 514
1881	44 842
1891	45 205
1901	49 949

1911	53 128
1921	55 336
1931	51 854
1936	52 371
1946	34 885
1954	41 870
1962	49 283
1975	48 440
1982	47 653
1990	43 678
1999	44 859

Vaatamisväärsused

Boulogne'i 12. sajandi kellatorn on üks 56-st loetletud Belgia ja Prantsusmaa linnakellatornist, mis kõik asuvad Kirde-Prantsusmaal ja Belgias ning millel on ühine UNESCO maailmapärandi nimistu staatus tänu oma arhitektuurile ja tunnistusele omavalitsuste võimu kasvust piirkonnas. See on Boulogne'i ülalinna vanim hoone ja praegu on see Rooma ajast pärit keldi säilmete muuseumi koduks. Rajatud krahvi vangikoopana, ülemine korrus lisati 13. sajandil. 1712. aasta tulekahjus tekkinud kahjud likvideeriti 1734. aastaks.

Peale kellatorni on ka muid vaatamisväärsusi:

Keskaegsed müürid, pikkus 1500 m, 4 väravat ja 17 torni, 13. sajandist.
Keskaegne linnus, vundament pärineb Rooma ajast. Seal asub Egiptuse kunstikogu ja Antiik-Kreeka Ajaxi enesetapu vaas.
Gooti stiilis Püha Nikolause kirik, seal on mitu 15. sajandist pärit kuju.
Notre-Dame de Boulogne'i basiilika, mille kuppel on üle 100 m kõrgusel. Krüpt on üks suurimaid Prantsusmaal ning selles on rooma, romaani ja gooti elemente.
1991. aastal avatud Nausicaá – Prantsuse riiklik merekeskus on teaduskeskus, mis käsitleb inimeste ja mere suhteid. Selles asuvad Aquaria, mereloomastiku ning mereressursside kasutamise ja haldamise näitused (kalandus, vesiviljelus, ranniku planeerimine, meretransport, energia ja mineraalide kasutamine, turism).
Boulogne'i idakalmistu, rajatud I maailmasõja sõja ajal.
Grande Armée sammas – Napoleon I kuju.

Majandus

Boulogne-sur-Mer on oluline kalasadam, kus 7000 elanikku saab osa või kogu oma elatisest kalapüügist.

Ifremer (Prantsuse mere kasutamise uurimisinstituut) ja Pasteuri instituut asuvad Boulogne'i sadamas.

Teatud kaubamärkidel, sealhulgas Crown Holdings ja Findus, on piirkondlikud esindused Boulogne'is.

Meedia

Raadio : France Bleu Nord, Virgin Radio Côte d'Opale
Televisioon : France 3 Côte d'Opale
Trükitud : La Voix du Nord (édition de Boulogne sur Mer), La Semaine dans le Boulonnais, Touzazimut

Sündmused

1905. aastal peeti Boulogne-sur-Meris esimene Esperanto maailmakongress, kus ratifitseeriti ajalooline Boulogne'i deklaratsioon. Kohalolijate hulgas oli ka esperanto keele looja Ludwik Zamenhof. 2005. aastal tähistati sajandat juubelit enam kui 500 osalejaga.

Haridus

Boulogne-sur-Meris on üks vanemaid Universités de l'été – Prantsuse keele ja kultuuri suvekursused. See on tuntud kui Université d'été de Boulogne-sur-Mer.

Côte d'Opale'i ülikooli Boulogne'i ülikoolilinnaku Saint-Louis hoone avas oma uksed 1991. aastal endise St. Louis' haigla kohas, mille esisissepääs on endiselt domineeriv arhitektuuriline element. Selle kuus peamist eriala on kaasaegsed keeled, prantsuse kirjandus, sport, õigus, ajalugu ja majandus. Ülikool asub kesklinnas, umbes viieminutise kõnni kaugusel Boulogne Tintelleries' raudteejaamast.

Ülikool

Littoral-Côte-d'Opale'i ülikoolilinnak (Saint-Louis', Grand-Rue' ja Capérure'i ala), Lille-Nord-de-France'i ülikooli liige.

Avalik põhi- ja keskkool

Keskkoolid: Lycée Auguste Mariette, Edouard Branly, Cazin (kutsekool).
Kolledžid: College Langevin, Angelier, Daunou.

Eraõiguslik põhi- ja keskkool

Keskkoolid: Lycée Nazareth, Haffreingue, Saint-Joseph
Kolledžid: College Godefroy de Bouillon, Haffreingue, Nazareth, Saint-Joseph

Tervis

Boulogne'is on kaks tervisekeskust, avalikku teenust osutav Hospital Duchenne ja eraettevõte Clinique de la côte d'opale.

Sport

Boulogne'i jalgpalliklubi US Boulogne Côte d'Opale (US on viide Union Sportive'ile), asutatud 1898. aastal, on üks vanimaid Prantsusmaal linna läheduse tõttu Inglismaale. Klubi mängib praegu kolmandas liigas Championnat National ja peab kodumänge 14 500-kohalisel Stade de la Libérationil. Boulogne'ist pärit ja jalgpalli maailmameistrivõistluste finalist Franck Ribéry alustas oma karjääri selles klubis.

Boulogne'i korvpallimeeskondade hulka kuuluvad Stade Olympique Maritime Boulonnais ja Pro A (Prantsusmaa meeste profikorvpalliliiga esimene tase) ESSM Le Portel.

Kultuur

Boulogne-sur-Meri lossis (nüüd lossmuuseum) kindluslinnas on kõige olulisem Alaska maskide väljapanek maailmas, suuruselt teine kreeka keraamika kogu Prantsusmaal (Louvre'i järel), rooma ja keskaegsete skulptuuride kogud, maalid (15.–20. sajandist), egiptuse kogu, aafrika kunst jne. Kuna need kogud on eksponeeritud keskaegses lossis, võib avastada ka rooma müüre (maa-aluseid) ja 13. sajandil ehitatud ruume (La Barbière, banketisaal, kabel, kaetud parapeti jalutuskäik...)
La Casa San Martin on muuseum, mis asub majas, kus 1850. aastal suri Argentina (ka Tšiili ja Peruu) iseseisvusvõitluse juht José de San Martín; aastatel 1930–1967 oli see maja Argentina konsulaat Prantsusmaal. Seal asub mälestusmärk tema kolleegile Simón Bolívarile, teisele Lõuna-Ameerika vabastajale Hispaania koloniaalvõimu vastastes revolutsioonides 1810. aastatel. Bolívar kavatses 1830. aastal suunduda pagulusse just sellesse Prantsusmaa piirkonda. Ajalooline väljaränne 19. sajandil Nord-Pas de Calais' piirkonnast Argentinasse ja Tšiilisse võib seletada Boulognais ja latiino/ibeero-ameerika kultuuri mõningaid kultuurisidemeid Lõuna-Ameerikaga.
Nausicaá, Prantsusmaa riiklik mereelukeskus.

Toit

Rahvusvahelise meresadamana La Manche'i ääres on Boulogne-sur-Meri linna kohalikus köögis Euroopa ja Ameerika mõju. Näiteid:

kõmri küülik (Walesist Ühendkuningriigist);
Ameerika sandwich (USA-st üle võetud Ameerika võileib);
kipper (flaami: suitsuheeringas).

Tuntud inimesi

Sündinud Boulogne'is

Boulogne'i Matilda (1105–1152), Boulogne'i krahvinna ja Inglismaa kuninganna, kuningas Stepheni naine
Michel Le Quien (1661–1733), munk ja ajaloolane
Pierre Claude François Daunou (1761–1840), poliitik ja ajaloolane
Frédéric Sauvage (1786–1857), insener ja sõukruvi pioneer
Charles-Augustin Sainte-Beuve (1804–1869), kirjanduskriitik ja üks prantsuse kirjandusajaloo suurkujusid
Guillaume Duchenne de Boulogne (1806–1875), neuroloog
Auguste Delacroix (1809–1868), maalikunstnik
François Auguste Ferdinand Mariette (1821–1881), teadlane ja arheoloog, oma põlvkonna üks silmapaistvamaid egüptolooge ning Egiptuse muuseumi asutaja Kairos
Joseph O'Kelly (1828–1885), helilooja ja pianist
Auguste O'Kelly (1829–1900), muusikakirjastaja
Charles Frédéric O'Kelly (1830–1897), Blanzy-Poure'i tegevdirektor
George O'Kelly (1831–1914), pianist ja helilooja
Alexandre Guilmant (1837–1911), organist/helilooja
Étienne-Prosper Berne-Bellecour (1838–1910), maalikunstnik
Benoît-Constant Coquelin (1841–1909), näitleja
Ernest Hamy (1842–1908), antropoloog/etnoloog; asutas (1880. aastal) Trocadéro etnograafiamuuseumi (nüüdse nimega Musée de l'Homme, Trocadéro)
Ernest Alexandre Honoré Coquelin (1848–1909), näitleja
Olivier Latry (* 1962), Pariisi Jumalaema kiriku organist ja Pariisi Konservatooriumi professor
Henri Malo (1868–1948), kirjanik ja ajaloolane
Léo Marjane (1912–2016), laulja
Georges Mathieu (1921–2012), kuulus maalikunstnik, "lüürilise abstraktsiooni" ja mitteametliku kunsti algataja
Michel Caffier (* 1930), kirjanik ja kirjanduskriitik
Sophie Daumier (1934–2004), filminäitleja
Estha Essombe (* 1963), judoka
Jean-Pierre Papin (* 1963), jalgpallur
David Ringot (* 1969), jalgpallur
Mickaël Bourgain (* 1980), trekijalgrattur
Franck Ribéry (* 1983), jalgpallur
Terence Makengo (* 1992), jalgpallur

Boulogne'iga seotud

Godefroy de Bouillon (u 1060–1100), Boulogne'i krahv, tähtis tegelane Esimeses ristisõjas
Baudouin I (u 1058–1118), Boulogne'i krahv, tähtis tegelane Esimeses ristisõjas
Blaise de Monluc (1502–1577), Prantsusmaa marssal
Richard Martin (1754–1834), Iiri parlamendi liige ja loomaõiguste eest võitleja; pagendati 1826. aastal Boulogne'i, kus ta suri
Smithson Tennant (1761–1815), keemik, osmiumi ja iriidiumi avastaja, suri Boulogne'is sillalt alla kukkudes
Romeo Coates (1772–1848), harrastusnäitleja, põgenes Londonist Boulogne'i, et pääseda võlavanglast.
Ádám Liszt (1776–1827), Ferenc Liszti isa, suri puhkusel olles kõhutüüfusse
José de San Martín (1778–1850), Argentina kindral, kes vabastas Argentina, Tšiili ja Peruu; elas kaks aastat Boulogne'is ja suri seal
John Short Hewett (1781–1835), Suurbritannia vaimulik ja akadeemik, suri seal
Benoît-Agathon Haffreingue (1785–1871), preester ja Boulogne'i toomkiriku ehitaja
Félix Godefroid (1818–1897), Belgias sündinud helilooja, kasvas Boulogne'is üles
Benoît-Constant Coquelin (1841–1909), näitleja
John McCrae (1872–1918), Kanada arst, luuletaja; luuletuse "In Flanders Fields" autor
Alfred-Georges Regner (1902–1987), maalikunstnik-graveerija
Maurice Boitel (1919–2007), maalikunstnik
Olivier Latry (* 1962), muusik, pedagoog
N'Golo Kanté (* 1991), jalgpallur

Sõpruslinnad

Folkestone, Ühendkuningriik
La Plata, Argentina
Safi, Maroko – 2007. aastast
Zweibrücken, Saksamaa – 1959. aastast

Vaata ka

Viited

↑ Répertoire géographique des communes, vaadatud 26.10.2015.
↑ Populations légales 2021

[1] Répertoire géographique des communes, vaadatud 26.10.2015.

[2] Populations légales 2021

[1]

[2]