Gorgias
|
See artikkel räägib sofistist; Platoni dialoogi kohta vaata artiklit Gorgias (Platoni dialoog) |
Gorgias (kreeka Γοργίας; umbes 485 eKr – umbes 380 eKr) oli vanakreeka sofist ja reetor Leontinoi linnast Sitsiilias.
Sextus Empiricuse teoses „Õpetlaste vastu” (vanakreeka keeles: Πρὸς μαθηματικούς) ja anonüümses teoses „Melissosest, Xenophanesest ja Gorgiasest” (vanakreeka keeles Περὶ Μελίσσου, Ξενοφάνους καὶ Γοργίου) on kummaski säilinud fragmente Gorgiase oletatavast filosoofilisest põhiteosest „Loodusest” (ka „Mitteolev” või „Mitteolevast”), mis oli tõenäoliselt eleaatide olemiskäsitluse kriitika. See kriitika on üldiselt kokku võetud nelja negatiivse väitega, mistõttu on Gorgiast nimetatud ka nihilistiks[1]:
- Midagi ei ole.
- Isegi kui olemine on, siis ei saa seda teada.
- Isegi kui seda saaks teada, siis ei saa seda väljendada.
- Isegi kui seda saaks väljendada, siis ei saa seda mõista.
Retoorika vallas on Gorgias peamiselt tuntud epideiktiliste kõnede, „Helena enkoomiumi” ja „Palamedese kaitsekõne” tõttu. „Helena enkoomium” demonstreerib, et Helena ei olnud süüdi Trooja sõja puhkemises. „Palamedese kaitsekõnes” kaitseb Palamedes end riigireetmise süüdistuse vastu.[1]
Gorgias on Platoni samanimelise dialoogi nimitegelane.