Herbert Hoover
| Herbert Hoover | |
|---|---|
 | |
| 31. Ameerika Ühendriikide president | |
|
Ametiaeg 4. märts 1929 – 4. märts 1933 | |
| Eelnev | Calvin Coolidge |
| Järgnev | Franklin D. Roosevelt |
| 3. Ameerika Ühendriikide kaubandusminister | |
|
Ametiaeg 5. märts 1921 – 21. august 1928 | |
| Eelnev | Joshua W. Alexander |
| Järgnev | William F. Whiting |
| Isikuandmed | |
| Sünniaeg |
10. august 1874 West Branch, Iowa, USA |
| Surmaaeg |
20. oktoober 1964 (90-aastaselt) New York, USA |
| Erakond | Vabariiklik Partei |
| Autogramm |
 |
Herbert Clark Hoover (10. august 1874 – 20. oktoober 1964) oli Ameerika Ühendriikide 31. president, Vabariikliku Partei liige. Ta oli ametis 1929–1933.
Aastatel 1919–1923 juhtis ta Ameerika Ühendriikide ja Euroopa riikide loodud ühiskondlikku organisatsiooni АРА, mis kogus ja jaotas abi pärast Venemaa kodusõda lagunenud majandusega Vene SFNV-le.
Aastatel 1921–1928 oli Hoover Ameerika Ühendriikide kaubandusminister.
1928. aasta presidendivalimistel oli Hooveri vastaskandidaat demokraat Al Smith. Smith oli katoliiklane ja sellepärast olid paljud protestandid tema vastu. Kandidaatide erinevus oli ka selles, et Hoover pooldas kuiva seadust, Smith lubas selle tühistada. Hoover võitis valimised 58%-ga Smithi 42% vastu. Sealjuures võitis Hoover kõigis Mississippist läände jäävates osariikides ja oli ajaloos esimene vabariiklasest presidendikandidaat, kes võitis Texases.
Herbert Hooveri abikaasa Louise Hoover oli USA ajaloos esimene kõrgharidusega esimene leedi: ta oli lõpetanud Stanfordi ülikooli geoloogina, ehkki ta polnud sel erialal päevagi töötanud. Mõlemad oskasid vabalt hiina keelt ja Louise Hoover on USA ajaloos ainus esimene leedi, kes mõnda aasia keelt rääkida oskas.
Hooveri valitsemisajal, aastatel 1929–1933 oli Ameerika Ühendriikides majanduslangus, suur depressioon.
1932. aasta presidendivalimistel oli Hooveri vastaskandidaat Franklin Roosevelt. Peamine teema valimiskampaanias oli majandus: Roosevelt nimetas Hooverit ainuisikuliselt vastutavaks kogu majanduskriisi eest, Hoover seevastu väitis, et valitsus on kõik õigesti teinud. Valimistel kogus Roosevelt 57% ja Hoover 40% häältest. Hoover võitis üksnes kuues osariigis (Connecticut, Delaware, Maine, New Hampshire, Pennsylvania, Vermont.
Herbert Hoover oli järgmised 20 aastat ainus elusolev endine Ameerika Ühendriikide president. Ta oli kuni 2012. aastani kõige kauem (31 aastat) pärast oma presidendiaega elus olnud ekspresident. Ta oli kõige viimane elusolev Hardingi ja Coolidge'i valitsuse liige.
Ta alustas oma peateose Freedom Betrayed kirjutamist 1944. aastal, kuid see ilmus alles 2011. aastal. Raamatus kritiseeritakse Roosevelti välispoliitikat.
Herbert Hoover valiti 12. mail 1920 Tallinna aukodanikuks. Ta külastas Tallinna 14. märtsil 1938.
Tema järgi on saanud nime Hooveri pais.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Ameerika endine president H. Hoover Tallinnas. Uus Eesti, 14. märts 1938, nr. 73, lk. 3.
- Claus Bernet. Herbert Hoover. – Biographisch-Bibliographisches Kirchenlexikon, 30, 2009, 644–653.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]| Eelnev Calvin Coolidge |
Ameerika Ühendriikide president 1929–1933 |
Järgnev Franklin Delano Roosevelt |
