Hiiu maakond

See artikkel räägib tänapäeva maakonnast; 1946. aastal moodustatud maakonna kohta vaata artiklit Hiiu maakond (1946–1950)

---

Hiiu maakond
Hiiumaa lipp Hiiumaa vapp
Pindala: 1032 km² (2017)
Elanikke: 8418 (1.01.2024)
Rahvastikutihedus: 8,2 in/km²
Maakonnalinn: Kärdla

Hiiu maakond ehk Hiiumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis. Hõlmab endise Hiiumaa rajooni ala.

See on Eesti väikseim maakond nii pindala kui ka rahvaarvu poolest.

Hiiu maakond asub Loode-Eestis ja hõlmab Hiiumaa saare, Kassari saare ning seda ümbritsevad väikesaared ja laiud. Hiiu maakonna naabrid on idas Lääne maakond ja lõunas Saare maakond.

Kohalikud omavalitsusüksused

Hiiumaa omavalitsusüksused enne Kõrgessaare valla ja Kärdla linna ühinemist Hiiu vallaks 2013. aastal. Pärast 2017. aasta haldusreformi loodi endiste valdade territooriumile kogu maakonda hõlmava Hiiumaa valla osavallad

Hiiu maakonnas on üks omavalitsusüksus – Hiiumaa vald.

Hiiumaa vald moodustati 2017. aasta haldusreformi käigus. Endiste valdade piirid langevad kokku tänapäevaste osavaldade piiridega. Enne haldusreformi oli maakonnas neli omavalitsusüksust: Emmaste vald, Käina vald, Pühalepa vald ja Hiiu vald, millest viimane moodustati 2013. aastal Kõrgessaare vallast ja Kärdla linnast.

Loodus

Hiiu maakond hõlmab terve Hiiumaa ja Kassari saare ning väiksemad laiud. Laidudest suurim on Vohilaid. Hiiumaast kagus asuvad Hiiumaa laiud, mille hulka kuulub tegelikult ainult osa maakonna piiridesse jäävatest väikesaartest.

• Kõrgeim punkt on Tornimägi, 68 m.ü.m.
• Pikim jõgi on Luguse jõgi, 21 km.
• Suurim järv on Tihu Suurjärv, u 85 ha.
• Suurim soo on Pihla raba, u 3050 ha.
• Rannajoone kogupikkus on u 326 km.

Rahvastik

Demograafilised näitajad

Arvestuslikult seisuga 1. jaanuar 2009 oli Hiiu maakonnas 10 097 elanikku. Neist 47,91% oli mehi ja 52,09% naisi. Sündimuse üldkordaja oli 7,13‰, suremuse üldkordaja 13,67‰ ja loomulik iive −6,54‰. 98,35% elanikest oli eestlased ja 1,02% venelased. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 14,46%, tööealisi (vanuses 15–64) 69,95% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 15,59%. Töötuse määr oli 5,1%. Rahvastiku tihedus oli 9,9 in/km².

Asustusüksused

Hiiu maakonnas on üks linn, kaks alevikku ja 182 küla.

Linnad: Kärdla

Alevikud: Kõrgessaare – Käina

Külad: Aadma – Ala – Allika – Aruküla – Emmaste – Esiküla – Hagaste – Haldi – Haldreka – Harju (Emmaste) – Harju (Pühalepa) – Hausma – Heigi – Heiste – Heistesoo – Hellamaa – Heltermaa – Hiiessaare – Hilleste – Hindu – Hirmuste – Härma – Hüti – Isabella – Jausa – Jõeküla – Jõeranna – Jõesuu – Kaasiku – Kabuna – Kaderna – Kaigutsi – Kalana – Kaleste – Kalgi – Kanapeeksi – Kassari – Kauste – Kerema – Kidaste – Kiduspe – Kiivera – Kitsa – Kleemu – Kodeste – Kogri – Koidma – Kolga – Kopa – Kukka – Kuri – Kuriste – Kurisu (Emmaste) – Kurisu (Hiiu) – Kuusiku – Kõlunõmme – Kõmmusselja – Kõpu – Külaküla – Külama – Laartsa – Laasi – Laheküla – Lassi – Lauka – Leerimetsa – Lehtma – Leigri – Leisu – Lelu – Lepiku – Ligema – Lilbi – Linnumäe – Loja – Luguse – Luidja – Lõbembe – Lõpe – Malvaste – Mangu – Mardihansu – Meelste – Metsaküla – Metsalauka – Metsapere – Moka – Muda – Mudaste – Mäeküla – Mäeltse – Mägipe – Männamaa – Mänspe – Määvli – Napi – Nasva – Niidiküla – Nurste – Nõmba – Nõmme (Hiiu) – Nõmme (Käina) – Nõmmerga – Ogandi – Ojaküla – Ole – Orjaku – Otste – Palade – Palli – Paluküla – Paope – Partsi – Pihla – Pilpaküla – Poama – Prassi – Prählamäe – Prähnu – Puliste – Puski – Putkaste – Pärna – Pärnselja – Pühalepa – Rannaküla – Reheselja – Reigi – Reikama – Riidaküla – Risti – Ristivälja – Rootsi – Sakla – Salinõmme – Sarve – Selja (Emmaste) – Selja (Käina) – Sepaste – Sigala – Sinima – Soonlepa – Suuremõisa – Suurepsi – Suureranna – Suuresadama – Sõru – Sääre – Sülluste – Taguküla – Tahkuna – Tammela – Tammistu – Tareste – Taterma – Tempa – Tiharu – Tilga – Tohvri – Tubala – Tärkma – Ulja – Undama – Utu – Vaemla – Vahtrepa – Valgu – Valipe – Vanamõisa – Viilupi – Viiri – Viita – Viitasoo – Vilima – Vilivalla – Villamaa – Villemi – Värssu – Õngu – Ühtri – Ülendi

Ajalugu

Hiiumaa politseijaoskond

 Pikemalt artiklis Hiiumaa ajalugu

Esimesed Hiiumaa asukad olid tõenäoliselt hülgekütid, kelle laager asus Kõpu poolsaarel umbes 5000 eKr. Muinaaja lõpus oli Hiiumaa arvatavasti Saaremaa üsnagi hõredalt asustatud tagamaa. Eestlaste muistse vabadusvõitluse järel 1228. aastal on Hiiumaad nimetatud "tühjaks saareks" (ladina keeles insula deserta, que dicitur Dageida). Keskajal jagati Hiiumaa Mõõgavendade, seejärel Liivi ordu ja Saare-Lääne piiskopkonna vahel. Ordule kuulus saare idapoolne kolmandik, ülejäänut valitses piiskop.

Saare (ja piirkonna) ajalooline saksakeelne nimi on Dagö (ladina Dageida) tuleneb rootsi keelest ja tähendas algselt arvatavasti päevasaart.

Ordu alade (haldus)keskus pani aluse hilisemale Pühalepa kirikukihelkonnale ja Hiiu-Suuremõisa mõisale. Piiskopkonna aladel tekkis Keina kihelkond. Hiljem eraldusid Reigi kirikukihelkond (1627 Pühalepa kihelkonnast) ja Emmaste kirikukihelkond (1866 Keina kihelkonnast).

17.–20. sajandil kuulus praegune Hiiu maakonna ala halduslikult Läänemaa (Haapsalu kreisi) koosseisu. Maakonnakeskus Kärdla kujunes esimest korda 1564. aastal mainitud rannarootslaste külast, mis hakkas kiiresti kasvama pärast kalevivabriku ületoomist Suuremõisast Kärdlasse 1820.–1830. aastatel. Kärdla kalevivabrik põletati maha taganevate punaarmeelaste poolt 1941. aastal ja selle varemed lammutati. Kuigi Kärdla sai 1938. aastal linnaks, jäi Hiiumaa ka Teise maailmasõja eelse Eesti Vabariigi ajal Läänemaa osaks.

Hiiu maakond kui omaette maakond loodi 1946. aastal, kui tema ala eraldati Lääne maakonnast. 1950. aastal moodustati sellest omakorda Hiiumaa rajoon, valdadest moodustati külanõukogud ja 1. jaanuarist 1990 Hiiumaa maakond, mis 1991 nimetati ümber Hiiu maakonnaks.

1995. aastal kinnitatud Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu järgi kuulusid Hiiu maakonda järgmised haldusüksused: Kärdla linn ning Emmaste, Kõrgessaare, Käina ja Pühalepa vald. 2013. aastal moodustati Kõrgessaare vallast ja Kärdla linnast Hiiu vald ning 2017. aasta haldusreformiga moodustati kõigist senistest omavalitsusüksustest Hiiumaa vald.

Majandus

 Pikemalt artiklis Hiiumaa majandus

Kärdlas asuv Rannapaargu on üks paljudest saare söögikohtadest

Heltermaa sadama abil hoitakse püsiühendust mandriga

Hiiumaa majandust kujundavad eelkõige saareline asend ja väike territoorium. Saare suurimaks ja olulisemaks majandusharuks on tööstus, millest üle 65% moodustab plasti- ja koostetööstus. Teisteks olulisemateks majandusharudeks on ehitus, kaubandus, turism ja transport. Tänu oma merelisele asendile sõltub tooraine sisse- ja väljavedu täielikult mere- ja õhutranspordist. 2012. aastal moodustas Hiiumaa väliskaubandusest 60,8% eksport ja 39,2% import. Saare tööhõive määr oli 2012. aastal 54,6% ja töötuse määr 11,8%. Keskmine brutopalk oli 760 eurot kuus.

Tähtsaim tööstusharu aastatel 2002–2005 oli puidutööstus, mis tegeleb saarel puidu töötlemise ja puidust toodete valmistamisega. Suurimaks puidutöötlejaks saarel on Lauka saeveski. Alates 2006. aastast on plastitööstus kasvanud Hiiumaa suurimaks tööstusharuks. Saarel asub umbes 10 plastitööstusettevõtet, millest olulisim on Dagöplast. Hiiumaal on hästi arenenud toiduainetööstus. Saarel on kala- ja pagaritööstus ning kulinaaria. Suurim toiduaineettevõte on Hiiumaa Tarbijate Ühistu tütarettevõte HTÜ Tootmine. Lisaks valmistatakse saarel tekstiili- ja metallitooteid.

Suuruselt teine majandusharu on kaubandus ja teenindus. Kuni 2011. aastani oli ainsaks kaubandusketiks saarel Coopi poodide võrgustik. Selveri tulekuga Hiiumaale suurenes sektoris konkurents ning paljud väikesed poed on raskustesse sattunud ja suletud.

Suvehooajal on enamus saare elanikke otseselt või kaudselt seotud turismisektoriga. Aastas külastab Hiiumaad umbes 160 000 turisti, keda on peaaegu 20 korda rohkem kui saare püsielanike. Turiste teenindavad saarel asuvad majutus- ja toitlustusettevõtted.

Hiiumaal tegeletakse ka kalanduse ja põllumajandusega. Esindatud on kalapüük ja -kasvatus ning taime- ja loomakasvatus. Suurim kalandusettevõte on AS Hiiu Kalur ja suurim põllumajandusettevõte Hiiumaa Agro OÜ.

Ehitussektoris on saarel esindatud üld- ja teedeehitus, eri-, elektri- ja maaparandustööd ning projekteerimine.

Ajakirjandus

Hiiumaal ilmus kaks maakonnalehte kuni 2004. aastani, mil need ühinesid: Hiiu Leht omandas Hiiumaa.

Vaatamisväärsusi

Kirikud ja kabelid: Emmaste Immanueli kirik, Kassari kabel, Käina Martini kirik, Kärdla Ristija Johannese kirik, Mänspe kabel, Paluküla kabel, Pühalepa Püha Laurentsiuse kirik, Reigi Jeesuse kirik, Hiiumaa Jumalasünnitaja Sündimise kirik Puskil, Malvaste Prohvet Eelija kabel.

Vaata ka

• Hiiumaa
• Hiiumaa rajoon
• Kaitsealused looduse üksikobjektid Hiiumaal
• Hiiumaa teenetemärk

Välislingid

• Hiiu maakond statistikaameti piirkondliku statistika portaalis
• Hiiumaa.ee