Vaemla
Vaemla | |
---|---|
| |
Pindala: 2,1 km² (2020)[1] | |
Elanikke: 35 (31.12.2021)[2] | |
| |
EHAK-i kood: 8827[3] | |
Koordinaadid: 58° 50′ N, 22° 50′ E | |
Vaemla on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Käinast läänes. Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Käina valda.
Vaemla piirneb läänes Laheküla, põhjas Kogri, idas Niidiküla ja lõunas Esiküla külaga.
Nimi
[muuda | muuda lähteteksti]Kohanime tähendus on selgusetu, kuid kui selle aluseks on eesti keel, võib nimi lähtuda nimisõnast vaim ’pisike olend või ese’.[4] 1453 on mainitud isikut Peter Somelepis tho Vaymonen, kuid kohanimi on kindlasti mainitud 1565 kujul Waymäll.
Loodus
[muuda | muuda lähteteksti]Vaemla lääneosa jääb Kassari lahe ja idaosa Vaemla lahe äärde. Küla rannaala kuulub Käina lahe–Kassari maastikukaitseala koosseisu. Vaemla jõgi ei voola küla alal. Külas asub kaitsealune Vaemla mõisa park, kus esineb haruldasi puid (Vaemla mägivaher, Vaemla hõbevaher).
Elanike arv
[muuda | muuda lähteteksti]Elanike arv | Aasta |
---|---|
18 | 1959 |
73 | 1970 |
56 | 1979 |
69 | 1989 |
44 | 2000 |
24 | 2011 |
35 | 2021 |
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Vaemla mõisa alal kujunes 1920. aastatest Vaemla asundus, mis alates 1977 on küla.
Taristu
[muuda | muuda lähteteksti]Küla põhjaosa läbib Suuremõisa–Käina–Emmaste maantee, kust algab Vaemla–Kassari–Luguse tee.
Kultuur
[muuda | muuda lähteteksti]Vaemlas asub kaitsealune Vaemla mõisa park. Külas asub nõukogude vägede kasarmuks ehitatud elamu varemed. Külast pärines helilooja Aado Velmet.
Ettevõtlus
[muuda | muuda lähteteksti]Külas tegutseb OÜ Hiiu Vill hallatav Vaemla Villavabrik, kus saab jälgida vanadel masinatel villatöötlemist.
Pilte
[muuda | muuda lähteteksti]-
Aerofoto
-
Bussipeatus
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 22.02.2024.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
- ↑ Marja Kallasmaa: artikkel "Vaemla" Eesti kohanimeraamatus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016.