Hopa
|
See artikkel on Läti linnast; Türgi linna kohta vaata artiklit Hopa (Türgi). |
| Hopa | |||
|---|---|---|---|
|
| |||
| |||
 Hopa linnavalitsuse hoone | |||
 Hopa vapp
| |||
| Pindala: 1,7 km² | |||
Elanikke: 777 (1.01.2024)[1]  | |||
|
| |||
| Koordinaadid: 57° 32′ N, 26° 42′ E | |||
  | |||
Hopa ehk Opa (läti keeles Ape, saksa keeles Hoppenhof) on linn Lätis Smiltene piirkonnas, Hopa valla keskus.
Hopast voolab läbi Vaidava jõgi, mis voolab kagu poolt loodesse ja suubub Eestis Mustjõkke.[2]
Hopa asub kõigest paari kilomeetri kaugusel Eesti piirist. Omakorda Hopast paar kilomeetrit kagus kulgeb Riia–Pihkva maantee. Hopat läbib Alūksne–Mõniste maantee, mis Hopa lähedal ületab Eesti piiri.[3] Linnas on praegu puidu- ja toiduainetetööstuse ettevõtteid. Paljud linna majad on ehitatud kohalikust dolomiidist, mida kaevandatakse veel tänapäevalgi.
Muinsusmälestistest on kohaliku kaitse all Hopa muinaskalmed ehk Rootsi kalmistu ja Hopa mõisakompleks (tall, laut, härrastemaja, moonakamaja, elumaja).[4] Linnas kasvab Vaidava jõe ääres Läti ja ühtlasi ka Euroopa suurim hõberemmelgas (ümbermõõt 8,7 meetrit).[5] Looduskaitse all on veel Hopa Caura mänd, Vēdekļpriede mänd, Vilkači mänd ja Dvīņi mänd.[6]
1920. aastatel oli Hopa elanikest umbes 15% eestlasi.[7]
Nimi
[muuda | muuda lähteteksti]Hopa nimi pärineb arvatavasti perekonnanimest Hoppe, mis on alamsaksakeelne sõna tähendusega 'humal'. Läti nimi Ape võib olla mugandus samast perekonnanimest, mille eeskujuks on läti sõna apinis 'humal'.[8]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Aastal 1420 andis Siegfried Lander von Sponheim sealsed maad Hoppede suguvõsale, pannes nii aluse Ape mõisale. Hoppede järgi on piirkond ka omale nime saanud. Hopat on esimest korda mainitud 1449. aastal, aga arenema hakkas asula alles 19. sajandi lõpus.
Arengule aitas kaasa kitsarööpmelise raudtee Valga–Pļaviņase raudtee Hopa raudteejaama rajamine 1903. aastal. Reisijatevedu lõpetati raudteel 1970. aastal ja igasugune rongiliiklus 1973. aastal. Hopa sai aleviks 1921. aastal. Linnaõigused saadi 1928. aastal. Elanike arv linnas väheneb, 2010. aastal oli 1083 ja 2011. aastal oli 1067 elanikku.
Aastal 2009 ehitati linna luteri kirik.[9]
2009. aastani kuulus see Alūksne rajooni. Aastatel 2009–2021 oli linn Hopa piirkonna keskus.
Hopas on sündinud Andris Šķēle.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
- ↑ Suur maailma atlas, lk 48
- ↑ Suur maailma atlas, lk 191
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 15. mai 2021. Vaadatud 3. veebruaril 2019.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 17. august 2016. Vaadatud 27. juulil 2016.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Eesti Entsüklopeedia, artikkel Ape
- ↑ Mariko Faster: artikkel "Hopa" Eesti kohanimeraamatus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016, lk 99.
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. august 2018. Vaadatud 23. augustil 2018.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Hopa |
- Hopa koduleht (läti, eesti, inglise ja vene keeles)
Ādaži | Ainaži | Aizkraukle | Aizpute | Aknīste | Aloja | Alūksne | Ape | Auce | Baldone | Baloži | Balvi | Bauska | Brocēni | Cesvaine | Cēsis | Dagda | Daugavpils | Dobele | Durbe | Grobiņa | Gulbene | Iecava | Ikšķile | Ilūkste | Jaunjelgava | Jelgava | Jēkabpils | Jūrmala | Kandava | Kārsava | Ķekava | Koknese | Krāslava | Kuldīga | Ķegums | Lielvārde | Liepāja | Limbaži | Līgatne | Līvāni | Lubāna | Ludza | Madona | Mārupe | Mazsalaca | Ogre | Olaine | Pāvilosta | Piltene | Pļaviņas | Preiļi | Priekule | Rēzekne | Rīga | Rūjiena | Sabile | Salatsi | Salaspils | Saldus | Saulkrasti | Sigulda | Seda | Skrunda | Smiltene | Staicele | Stende | Strenči | Subate | Talsi | Tukums | Valdemārpils | Valka | Valmiera | Vangaži | Varakļāni | Ventspils | Viesīte | Viļaka | Viļāni | Zilupe