Krāslava

Krāslava
latgali	Kruoslova
	Krāslava vapp
	Pindala: 9,2 km² (2024)
	Elanikke: 6854 (1.01.2024)
	Koordinaadid: 55° 54′ N, 27° 10′ E

Krāslava (läti^ⓘ) (latgali keeles Kruoslova, saksa keeles Kreslau, poola keeles Krasław) on linn Lätis Latgales, Krāslava piirkonna keskus. 2009. aastani oli Krāslava rajooni keskus. Asub Daugava ääres, Valgevene piirist 4-5 kilomeetri kaugusel. Linnas asub Krāslava mõis.

Ajalugu

Sealset linnamäge on esimest korda mainitud 9. sajandil viikingite saagades (Dynasaiforgarðr). 10. sajandil kuulus see Polotski vürstiriiki, alludes Rahvałodile. Tema abikaasa Rogneda hüüdnime Garõslava järgi on asula ka nime saanud.

Hiljem kuulus Krāslava Jersikale alluvasse Lotigola maakonda, mis pärast vürstiriigi alistumist ristisõdijatele läänistati Vissevaldele. Liivi sõja järel hakkas kuuluma Liivimaa hertsogkonda. 1626. aastal hakkas kuuluma Lüdinghausen-Wolffide suguvõsale, kes muutsid asula jesuiitide misjonipunktiks ja lasid sinna ka ehitada puidust kiriku. 1729. aastal sai Krāslavast alev.

Poola jagamisel läks asula 1772. aastal Venemaa koosseisu, kus hakkas 1902. aastal kuuluma Vitebski kubermangu. 1791. aastal ehitati välja Plateritele kuulunud Krāslava mõisa hoonetekompleks. Jaanuariülestõusu järel suleti seni linnas tegutsenud katoliku klooster. 1865. aastal valmis linna läbiv Riia–Daugavpilsi–Viciebski raudtee.

7. jaanuaril 1920 vabastasid asula Poola väed. Asulast sai linn 1923. aastal. Pärast Nõukogude võimu kehtestamist oli Krāslava rajooni keskus ja jäi selleks 2009. aastani. 1940. aastal liideti linnaga Daugava vasakul kaldal asuv Priedaine.

Kesklinn
Daugava jõgi linna all
Luteri kirik
Katoliku kirik

Viited

Välislingid

Krāslava linna portaal

[1] Reģionu, novadu, pilsētu un pagastu kopējā un sauszemes platība gada sākumā, vaadatud 31.07.2024.

[2] Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.

[1]

[2]