Kommunistlik riik
Artikli neutraalsus on vaidlustatud! |
Kommunistlik riik on kommunistliku partei ainuvõimu all olev riik.
Nimetus
[muuda | muuda lähteteksti]Nimetus kommunistlik riik on vastuoluline. Enamik neid riike ei nimetanud endid ise kommunistlikeks, vaid sotsialistlikeks riikideks, kuna vastavalt marksismiteooriale pidi kommunism saabuma alles hiljem. Termin läks käibele lääneriikides mittemarksistide hulgas, kes marksismi ei tundnud või ei võtnud seda tõsiselt.
Teke
[muuda | muuda lähteteksti]Esimene kommunistlik riik oli Nõukogude Venemaa (1922. aastast nimega Nõukogude Liit), mis sai alguse kommunistide (bolševike) vägivaldsest võimuhaaramisest (oktoobrirevolutsioonist) 1917. aastal. Enamik järgmisi kommunistlikke riike tekkis Nõukogude ekspansioonipoliitika ja otsese sõjalise sekkumise tulemusena.
Ühisjooni
[muuda | muuda lähteteksti]Diktatuur
[muuda | muuda lähteteksti]Kommunistlik riik on üldreeglina totaalne riik. Kõik teised poliitilised parteid ja organisatsioonid likvideeritakse või allutatakse kommunistliku partei täielikule kontrollile. Eksisteerisid nn. rahvarinded, kuhu kuulus kommunistlik partei ja ka mõned teised parteid, et jätta mulje mitmeparteilisusest, kuid tegelikult pidid teised parteid oma eksistentsi kestmiseks tunnustama kommunistliku partei juhtrolli. Riigi valitsemine toimub partei diktatuuri alusel. Kommunistliku partei ladvikust kujuneb välja valitsev eliit; partei juhist saab faktiline riigipea ja diktaator.
Vabaduste piiramine
[muuda | muuda lähteteksti]Valimised jm demokraatlikud institutsioonid kaotatakse või muudetakse farsiks. Ajakirjandus, massimeedia, trükisõna, kunstilooming allutatakse tsensuurile.
Käsumajandus
[muuda | muuda lähteteksti]Majandus riigistatakse ning seda juhitakse käsumajanduse korras, partei diktaadi kohaselt. Eraomand ja ettevõtlus likvideeritakse ja keelustatakse. Välismajanduslikes suhetes eelistatakse autarkiat.
Militarism
[muuda | muuda lähteteksti]Sõjaväe kõrgem juhtkond kujuneb üheks privilegeeritud seisuseks. Relvastuse arendamisel on peatähelepanu ründerelvastusel. Majandusharudest eelistatakse sõjatööstuse vajadusi: rasketööstust, metallurgiat, energeetikat. Pärast II maailmasõda pälvib erilist tähelepanu tuumaenergeetika ja raketitehnoloogia.
Agressiivne välispoliitika
[muuda | muuda lähteteksti]Välispoliitika on reeglina endassetõmbunud, usaldamatu ja agressiivne. Mittekommunistlikke riike peetakse vaenlasteks. Sageli ei usaldata ka teisi kommunistlikke riike.
Sotsiaalsed hüved
[muuda | muuda lähteteksti]Tasuta haridus ja arstiabi ning riiklikud pensionid tagatakse kõigile.
Kommunistlikke riike
[muuda | muuda lähteteksti]Loetletud maade tähestikulises järjekorras. Sulgudes järgneb riigi või riigi osa nimi kommunistliku režiimi ajal ning režiimi kehtimise aastad.
- Afganistan (Afganistani Demokraatlik Vabariik, 1978–1992)
- Albaania (Albaania Rahvavabariik 1946–1976; Albaania Sotsialistlik Vabariik 1976–1991)
- Angola (Angola Rahvavabariik, 1975–1992)
- Baieri (Baieri Nõukogude Vabariik, 1919)
- Benin (Benini Rahvavabariik, 1975–1990)
- Bulgaaria (Bulgaaria Rahvavabariik, 1946–1990)
- Burkina Faso (Ülem-Volta, 1983–1984; Burkina Faso, 1984–1987)
- Roheneemesaared
- Etioopia (1974–1987; Etioopia Rahvademokraatlik Vabariik, 1987–1991)
- Galiitsia (Galiitsia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, 1920)
- Grenada (Grenada Rahvarevolutsiooniline Valitsus, 1979–1983)
- Guinea-Bissau
- Iraan (Pärsia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, 1920–1921)
- Lõuna-Jeemen (Jeemeni Rahvademokraatlik Vabariik, 1969–1990)
- Jugoslaavia (Jugoslaavia Demokraatlik Föderatiivne Vabariik, 1945–1946; Jugoslaavia Föderatiivne Rahvavabariik, 1946–1963; Jugoslaavia Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik, 1963–1992)
- Hiina (Hiina Nõukogude Vabariik, 1931–1934; Hiina Rahvavabariik, 1949–)
- Kambodža (Demokraatlik Kampuchea, 1975–1979; Kampuchea Rahvavabariik, 1979–1989)
- Kongo Vabariik (Kongo Rahvavabariik, 1970–1992)
- Põhja-Korea (Korea Rahvademokraatlik Vabariik, 1948–)
- Kuuba (Kuuba Vabariik, 1959 (1961)–)
- Laos (Laose Rahvademokraatlik Vabariik, 1975–)
- Liibüa (Suur Liibüa Araabia Sotsialistlik Rahvadžamahirija, 1969–)
- Madagaskar (Madagaskari Demokraatlik Vabariik, ? 1976–1993)
- Mongoolia (Mongoolia Rahvavabariik, 1924–1992))
- Mosambiik (Mosambiigi Rahvavabariik 1975–1990)
- Nicaragua
- Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, 1922–1991
- Poola (1944–1952; Poola Rahvavabariik, 1952–1989)
- Rumeenia (Rumeenia Rahvavabariik, 1947–1965; Rumeenia Sotsialistlik Vabariik, 1965–1989)
- Saksa DV (Saksa Demokraatlik Vabariik, 1949–1990)
- Somaalia
- Tšehhoslovakkia (Tšehhoslovakkia Rahvavabariik, 1948–1960; Tšehhoslovakkia Sotsialistlik Vabariik, 1960–1990)
- Tšiili
- Ungari (Ungari Rahvavabariik, 1949–1989)
- Venemaa (Vene Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik, (1917) 1918–1922 (1991); NSV Liidu koosseisus 1922–1991)
- Vietnam (Vietnami Demokraatlik Vabariik, 1946–1976; Vietnami Sotsialistlik Vabariik)
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Nikolai Berdjajev. "Vene kommunismi lätted ja tähendus". Akadeemia, nr 8, 1989 – nr 5, 1990.
- Mauno Koivisto. "Vene idee". (Kirjastus Olion, 2002.) ISBN 9985-66-303-9
- Richard Pipes. "Kommunism. Lühiajalugu". (Kirjastus Ilmamaa, 2005.) ISBN 9985-77-073-0
- Kommunismi must raamat. "Kuriteod, terror ja repressioonid". (Kirjastus Varrak, 2000). ISBN 9985-3-0190-0
- "Vilniuse tribunali kohtuotsus 2000". (Eesti Represseeritute Registri Büroo, 2003.) ISBN 9985-9096-6-6