Lothar II (Lotring)
Lothar II (u. 835 – 8. august 869) oli Frangi keisri Lothar I poeg ja Lotharingia ehk Lotringi kuningas aastatel 855–869.
Isa Lothar I valitses Kesk-Frangi riiki, mis ulatus Põhjamerest Vahemereni ning hõlmas Madalamaid, Reini keskjooksu mõlemat kallast ning Põhja-Itaaliat. Tema surres jagunes riik poegade vahel kolmeks: vanim poeg Ludwig sai Itaalia ja keisritiitli, Lothar Lotharingia ehk Madalmaad ja Reini keskjooksu ning noorim poeg Karl Burgundia kuningriigi (ehk hilisema Burgundia hertsogkonna ning Provence'i alad).
863. aastal suurendas Lothar oma valdusi surnud venna Karli alade arvelt, ent siis sattus ta oma võimukate onude Karl Paljaspea ja Ludwig Sakslase võimuvõitluse keskele, sest tahtis oma naisest Theutbergast, kellega tal lapsi polnud, lahutada, et abielluda oma ihaldatu Waldradaga. Lahutus oli kuningale keerukas protseduur ning vajas ka paavsti heakskiitu, kuid too oli Karl Paljaspea mõju all. Nii pidi Lothar aastaid ootama, kuni 867. aastal sai võimule uus paavst Hadrianus II. Temalt õnnestus Lotharil 869. aasta suveks lahutuse kinnituskiri hankida, kuid tagasiteel Roomast koju haigestus ta palavikku ning suri ootamatult. Waldrada oli talle sünnitanud poja Hugo, kuid see kuulutati ebaseaduslikult ning tema riik jagati Meersseni lepinguga Karl Paljaspea ja Ludwig Sakslase vahel.
Lothar II on ajaloolaste poolt mõnikord peetud Saksa kuningate nimekirja kuuluvaks, ehkki tegelikult tema võim Saksamaale ei ulatunud. Siiski kutsutakse hilisemat Saksa-Rooma keisrit sageli Lothar III-ks. Samas on tema nimi Lotringi ehk Lorraine'i nimena tänini püsima jäänud.
| Eelnev Lothar I |
Lotharingia kuningas 855–869 |
Järgnev riik jagati |